Viimsi Keskkool Trevor Himma; Andri Väljaots Gustav Vasa Lühiuurimus Viimsi 2008 SISUKORD: SISUKORD:.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................... 4 GUSTAV VASA SUGUVÕSA JA PROLOOG.......................................................................... 5 UPPLANDI ALAMAADLIST PÕHJAMAADE KÕRGAADLIKS............................................................... 5 GUSTAVI VANEMAD JA NOORUSAEG................................................................................ 5 GUSTAVI NAASEMINE ROOTSI......................................................................................................... 6 GUSTAV VALITAKSE KUNINGAKS.........................................
Vana hea Rootsi aeg. Üldiselt. Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Täpsemalt. 17. sajandi ...
Liivi sõda Rootsi vaatenurgast Liivi sõja ajal oli Tallinnas palju neid, kellele tundusid sümpaatsemad Taani ja Rootsi. Rootsi ehk meie. Meie lipu all loodeti saabutada paremaid kaubandustingimusi. 1561. aasta juuni algul ajasime poolakad Toompealt välja ja kohe peale seda alistusid meile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn meie kuningas Erik 14nda juhtimisel. Olime kehtestanud Põhja-Eestis Rootsi võimu. 1563. aastal läksid meie ja Taani kuningakojad omavahel tülli. Konflikt paisus Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks. Selle käigus vallutasime Hiiumaa, kus korraldasime sõjaretki Saaremaale. Läänemaal pidasime lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. 1568. aastal tuli meie kodumaal, Rootsis, võimule Poola kuninga õemees Johan III. Ta parandas meie valulisi suhteid Poolaga. Juba 1570.ndal aastal sõlmisime Taaniga rahu. 1574. aastal ründasime Põltsamaad põletasime maha alevi, kuid kahjuks ei suutnud linnus...
Liivi sõja põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel(Rootsi, Taani, Poola, Venemaa) Liivi sõja eeldused: Liivimaa killustatus, Liivimaa soodne asend(tänu kaubandusele rikas piirkond). Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks Sõjategevus 1558-1561: Vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale 1558a algul mille käigus laastati Ugandi, Järva ja Viru maakonnad. Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile. Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus. Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale....
Liivi sõda on Vana-liivimaa aladel toimunud sõjategevus, mille ajaliseks määratluseks loetakse 1558-1583. aastaid. Liivimaa suutis hoida suhteid Moskva tsaaririigiga stabiilsena 16. sajandi keskpaigani, peale mida sai konflikt sai alguse Ivan Julma sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris. Algas nõrgenenud Vana-Liivimaa ning selle tugevnenud naaberriikide vaheline sõdimine võimu üle. Venemaad, Liivi sõja algatajat, peeti vähearenenud riigiks. Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel pikendati vaherahu, eelkõige tingimusel, et Vana-Liivimaa Tartu maksu ära tasub. Kui 1557. aastal oli tasumise tähtaeg käes, vajalikku summat polnud. Loomulikult kasutas Ivan Julm võimalust, kuid kõigepealt ainult hirmutamisretkega, mille käigus endiselt raha nõuti. Linnad hakkasid nõutud summat kokku panema liiga hilja ning Ivan Julm andis käsu Vana-Liivimaa vallutamiseks.1558. aastal tungisid Vene väed Narva, mis paari nädala jooksul alistati. Sama aasta suvel...
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Millal oli Eesti ajaloos ,,Sõdade ajajärk"? Sõdade ajajärk oli 16. sajandil. 2. Milliseid sõdu sellel perioodil peeti? Liivi sõda (1558-1583) Venemaa sõdis Riia peapiiskopi ja Poolaga (1556-1557) Narva piiramine ja pommitamine Vene vägede poolt (1558 kevad) Tartu piiramine ja pommitamine (1558 juuli) Eesti talupoegade ülestõus (1560 1561) 3. Nimeta 16. sajandi suurriigid Läänemere ääres. Venemaa, Poola Leedu, Taani ja Rootsi. 4. Mis oli Tartu maks? Tartu maks oli Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut Vene tsaarile. Maksma pidi aastas iga elaniku pealt 1 marga. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud võrstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. 5. Miks oli Liivi sõja põhjuseks ja ajendiks? · Venemaa (Moskva s...
LIIVI SÕDA Algus: 16. sajandi keskel oli Liivimaa jagunenud viieks väikeriigiks: Saksa Ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Sõja vallandas Moska suurvürstiriik, kasutades ära Liivimaa sõjalist nõrkust. Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Sama aasta mais vallutati Narva, juulis aga Tartu. Vana Liivimaa langeb: August 1559 annab Saksa Orduriik end Poola kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning pageb ise Saksamaale. Sõtta on kaasatud ka Poola ja Taani. 1560 aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. Kuna sõjategevus jätkus, taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28.november...
Põhjasõjast kuni pärisorjuse kaotamiseni Põhjused: 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki ...
(Referaat) Koostaja: Klass: Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu (kuni keisriks saamiseni) lk.3 Keisriks kroonimine lk.3 Valitsemis käik lk.4 Vallutused lk.4 Mida andis napoleon euroopale lk.4 Napoleoni allakäik lk.5 Kas napoleon mürgitati? lk.6 Napoleoni impeerium lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud kirjandus lk.10 2 Sisukord Napoleon Bonaparte oli suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Inimesed teavad temast siiani väga vähe. Teatakse, et ta oli Prantsusmaa keiser,suurepärane väejuht ja see on tavaliselt kõik mis temast teatakse. Siin Referaadis käsitletakse tema elu nii häid kui ka varju külgi. Elulugu (kuni keisriks saamis...
Viljandi Arvutikool Ajaloo kontrolltööd abikooli 7. klassile Koostanud: Elina Savinen Viljandi Vene Gümnaasium Juhendaja: Toomas Rähn Viljandi 2002 Kontrolltöö nr. 1 Keskaeg Lääne - Euroopas 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 8 feood - 9 mõis - 10 mõisnik - 11 pärisori - 12 naturaalmajandus - 13 tsunft - 14 meister - 15 sell 2. Vali järgnevatest sõnadest õige ja kirjuta see tulbas antud sõna järele: käsitööliste ühing; ratsasõdalane; mõisnik; katoliku kiriku pea; linnavalitsus; rüütli abiline; kloostris elav mees; rüütlite ühing feodaal- raad paavst rüütel munk ordu tsunft kannupoiss 3. Vali pakutud vastustest õiged ja tõmba neile ring ümber. 16 Feodaalkord oli valitsev a) esiajal b) vanaajal c) keskajal d) uusajal 17 Feodaalkorr...
Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja...
Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Šig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja...
KORDAMINE ON TARKUSE EMA Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Sakslased tahtsid paganatest eestlastele (edaspidi karvased) ristiusku peale suruda. See ei toimunud mitte ainult karvaste hingede päästmiseks, vaid hoopis laiematel poliitilistel põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti jagunes neljaks Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased...
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas ...
SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolitsioon 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni - Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni - kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli - Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsun...
Liivimaa ristisõda 12saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140 hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal jutlustati kõikjal ristisõda, st kutsuti kristlikke sõjamehiandma oma relvad kiriku teenistusse, lubas paavst Põhja-euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi 4aastakümmet kestnud ulatusliku vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid n...
NAPOLEONI VÕIM Birgit Roosileht 10 J 2012 Sündis Korsika saarel Brienne sõjakool Pariisi kõrgem sõjaväekool Sõjaväeline karjäär algas Prantsuse revolutsiooni ajal Hea haridus tänu päritolule (ta isa oli advokaat) Noorus ja haridus Terav mõistus Väga hea mälu Suur töö võime Karm Halastamatu Teadis paljude oma sõdurite nimesid peast Suutis tegeleda mitme asjaga korraga Auahne Armastas kuulsust Küllalt tujukas Isikuomadused 1796-1797 sõjakäik Põhja-Itaaliasse 1798-1799 sõjakäik Egiptusesse 1799 naases Prantsusmaale ja teostas 18. brümääri riigipöörde Lõi konsulaadi, olles ise üks kolmest konsulist 1801 paavstiga sõlmiti konkordaat (enamus prant. usk katoliitlik, aga sallitakse ka teisi nt. hugenotte) 1802 kuulutas end eluaegseks konsuliks 1804 kroonis end Prantsusmaa keisriks* Lõppes I vabariigi aeg, algas I keisririigi aeg Prantsusmaal Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- j...
II EESTI KEELE LUGU Eesti keele kujunemine “Keel ja ühiskond” X klassile 7. ptk Mare Hallop 7.10.2013 KiNG 30.10.2012 Eesti keele kujunemine o algas 2000 – 2500 a tagasi o algkeel võis olla üsna sarnane soome keelega (uusi sõnu juurde tulnud, grammatika vähe muutunud Läänemeresoome kaljujoonised eesti Eesti keele arengus kolm perioodi: keele tekkimisele eelnenud kuni aastani 1200 vanaeesti perioodist 1200 – 1700 murrangueesti keel 1700 - … uuseesti keel ...
Euroopa Liit loodi peale teist maailmasõda 1957. aastal, et majandusliku koostööga suurendada üksteisemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu. Lisaks rahu hoidmisele on eesmärgiks ka elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades. EL on kaubandusliit, kus ka sotsiaalse kaitse ja inimõiguste küsimusi lahendatakse tööturu vaatevinklist. Tähtsal kohal on liikumisvabadus, normaalseks äraelamiseks piisav töötasu. Sotsiaalturva väljamaksed on seotud palgatasemega. Oluliseks peetakse tervisehoiu ja ohutuse nõuetele vastamist töökohtadel ja soolist võrdsust. Eesti asus Euroopa Liitu 1. Mail 2004. Kokku on 27 liikmesriiki. + Eesti majandus on tihedamalt seotud teiste - Eesti peab maksma liikmemaksu ja fondidesse euroopa riikide majandusega (majanduslik koostöö) - EL-i seadused on Eesti seadustest tähtsamad (peab + Eesti turg on avatud välismaale kooskõlastama seadusi) + Uued välisinvesteeringud laie...
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 12...
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ...
MUINASAEG Õp. lk 43 1. Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal. Periood Oskused Peamised tegevusalad Asustus Kiviaeg Valmistati luudest, Kalastamine, jaht, Kiviajal toimus üks suur kividest ja sarvedest keraamika valmistamine, rahvastikuränne. Kunda esemeid. Hakati tööriistade valmistamine. kultuuri asukad olid meisterdama keraamikat. Savinõude valmistamine. mongoliidse päritoluga. Õpiti inimesi matma. Nisu ja kaera kasvatamine. Kunda kultuuri asukad Savinõude kaunistamine. Loomakasvatus. olid tõenäoliselt meie Vene kirves. esivanemad. ...
Eesti ajalugu II Kursus „Eesti ajalugu II“ • 21 tundi; 1 tund = 75 minutit. • 3 teemat: - 1. Rootsi aeg (Eesti 1600. aastatel) (5t) - 2. Eesti 18. sajandil (Eesti Vene keisririigi koosseisus) (5t) - 3. Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul (Pärisorjuse kaotamine, ärkamisaeg) (10t) • Kursuse hinde saab arvestuslike kontrolltööde ja tunniülesannete eest. Arvestuslikke töid tuleb kokku 3. Tunniülesannete puhul on 3 tunnihinnet võrdsed 1 arvestusliku hindega. • Järeltööd esialgu ainult järelvastamiste ruumis raamatukogus. Rootsi aeg Rootsi riikluse areng • Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist...
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (§ 7) vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa ordu...
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad ...
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde sa...
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Tänapäeval on üha suuremaks probleemiks tulnud teema: ,,Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat?". Mina olen enam kui kindel et massiimmigratsioon ohustab Euroopat. Vaadates numbreid ja fakte mis mõjutavad meie, eurooplaste majanduse ning ühiskonna allakäiku, saame järeldada mitut asjaolu. Kui vaadata umbes 5 aastat tagasi, missugune oli elu tol ajal heaoluriikides Rootsis ja ka Soomes, siis näeme, et varastamiste, süütamiste, mõrvade ning teiste kuritegude arv ühiskonnas elanike kohta oli täiesti normaalsuse piires. Mitte kõige madalam ega ka kõige kõrgem. Enamjaolt samal ajal algasid suured sõjad Süürias ja Iraakis, kus võimule tuli uus rühmitus ISIS (Islamic State of Iraq and Syria). ISISe elu põhimõte on järgida oma usku ning maailmavaateid, mis sisaldavad suurel hulgal süütute naiste, laste kui niisama noorte inimeste vägistamisi ja tapmisi kas usklikel, või ...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass KESKAJA ÜLDISELOOMUSTUS Referaat Tallinn 2016 Sisukord 1. Keskaja periodiseerimine 3 1.1 Varakeskaeg 4 1.2 Kõrgkeskaeg 5 1.3 Hiliskeskaeg 6 1.4 Hiliskeskaja algus 6 1.5 Hiliskeskaja lõpp & Kasutatud kirjandus 7 2 1. KESKAJA PERIODISEERIMINE Igasugune ajaloo periodiseerimine on tinglik ja kokkuleppeline. Ka keskaja alguse kohta on mitmeid erinevaid arvamusi, kuid kõige levinum on 476 pKr kui Germaani võimud vallutasid Rooma ja kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustus. Ajaloos periodiseeritakse keskaega Euroopa mudeli järgi: Varakeskaeg (5. -11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) ...
Liivi sõda. Läänemere väinades valitses Taani.Rootsi,kellele kuulus ka soome,püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas.Võimsust kogus poola riik,mis XV saj. Oli jõudnud oma piiridega taas Läänemereni.Sõjaliselt tugev oli Poolaga ühendatud Leedu.Diplomaatiline eellugu.1550-ndate algul käskis Tartu raad kontrollida linnamüüri ja seada see valmis võimaliku rünnaku vastu.Rahu siiski esialgu veel püsis.1554.aastal said ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlikud ülesande pikendada seda veel 30 aastaks. Delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas. Kuid Moskva elas veel 1552. aastal Kaasani khaaniriigi üle saavutatud võidu meeleolus ja taotles selgelt oma kaupmeestele täielikku , kauplemisvabadust. Nõuti samuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile -üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale ...
MAASUHTED JA MAAREFORMID 07.05.2012 Eesti ajaloo perioodiseerimist ikka peaks teadma peaks ikka teadma, kas Põhjasõda enne või mitte. Küsimused enamasti arutlemise vormis. Olemas peab olema üldine arusaam ja oskus teadmisi seostada ja kasutada. Eelkõige: kuidas ajalugu maastikus avaldub (mis tänapäeval näha on jälgedena?). Kirjalik eksam. Miks maaküsimusest rääkida ? Üks:enamus meist puutuvad ühes või teises kandis kokku ikkagi ka maasuhetega (territooriumid, planeeringud, maaomandid, kuidas maakasutust reguleeritakse, millised seadused kehtivad jne). Seega oluline ka teada ajalugu maasuhete ja maakasutuse reformide nurga alt. Terminid maasuhted ja maareform. Maasuhted kes ja mis tingimustel maad kasutada saab, millised õigused selleks ning millised kohustused sellega kaasnevad. Ja kui läbi ajaloo vaatame, siis maaomand pole kunagi olnud täiesti puutumatu ainuomand, vaid alati olemas olnud mingid ühiskondlikud reeglid, mis on...
Napoleon Prantsusmaa keiser 1804-1814 Õ.lk.84-89 §12 Wikipedia Napoleon Bonaparte 15.august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) . Suguvõsa ja vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. (pildil) Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. • Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nime all; kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema . Isikuomadused • Napoleon ...
1. Eestlaste muinasusund Usundi alla käisid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Nende tajumine pühana anti edasi põlvest põlve ja mõnikord ka isiklikest kogemustest. Kombed ja uskumused muutusid ajapikku sõltuvalt eluviisidest ja samuti aitas uskumuste muutumisele kaasa naaberhõimude ja –rahvastega suhtlemine. Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi ja see pidi uskumuse kohaselt olema kõigis elusolendites, mõningates objektides, paikades ja taevas. Taevas oli eriti oluline ja oma väge näitas muinasinimestele äikse kaudu. Väge leiti ka mõningates sõnades ja neid kasutades sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid omasid erilist väga ja neid kutsuti tarkadeks (nõidadeks). Kõige rohkem väge arvati inimestel ja loomadel olema peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvadest ja hammastes. Selle tõttu kanti enda kaitseks või loo...
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued ko...
,,Tsaaride aeg" Sissejuhatus 17. sajand algas Venemaal suure segaduste ajaga, kuna Venemaal puudus kindel valitseja. Samuti oli Venemaa teistest Euroopa riikidest ära lõigatud, toimus pidev võimuvõitlus ja peale selle sekkusid Venemaa asjadesse ka välisriigid. Neid erinevusi hakati aga ajapikku ühtlustama. 1645-1676 aastal oli troonil Aleksei Mihhailovits, keda peeti väga harituks ja eeskujulikuks tsaariks. Kuna ta oli kaks korda abielus olnud ja tal oli mõlemast abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Peeter I lapsepõlv ja trooniletulek Pärast Fjodori surma, 1682 aasta 27. aprillil, otsust...
Sissejuhatus Louis XIV'l on olnud kõige pikem valitsusaeg Euroopas. Tema valitsusaeg kestis 1643-1715 aastani. Sel ajal tõi ta absoluutse monarhia selle hiilgusperioodi. Absoluutne monarhia on valitsusviis, kus kõrgeim võim on kuninga käes. Kuningad olevat oma võimu saanud aga Jumala käest. Seega peeti seda kõige õigemaks valitsusviisiks. Louis XIV on kutsutud Päikeskuningaks. Selle hüüdnime poolest on ta tuntud ülemaailmselt.. Töö eesmärgiks on koguda detailsemat informatsiooni Louis XIV elust, vallutustest ning valitsemisest. 1. Absolutism Absoluutne monarhia ehk absolutism, tähendas et kõrgeim võim riigis oli kuninga käes, kes väitis valitsevat täiusliku õigusega. Hilisel 16. sajandil poliitilised teadlased arvasid, et kõrgeim võim annab võimaluse teha seadusi, määrata makse, mõistma õiglust, kontrollida riigi õigussüsteemi ja piiritleda ning koostada riigi seadusi. Need õigused tegid valitseja kõige kõrgmaks isikuks riigi...
1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe. 6. Tehniline areng – Autotehastes esimesed konveierid (Henry Ford), autode tootmine suurenes. Esimene lend tsepeliiniga (F. Zeppelin). Esimene lennuk õhus, mis lendas 12 sekundit (vennad Wrightid). Sidetehnika arenes k...
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Napoleon Bonaparte referaat Koostaja: Anni Eerik Juhendaja: Erika Sari 8d 2010 Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.4-5 Keisriks kroonimine lk.6 Mida positiivset ja negatiivset andis Napoleon Euroopale? lk.7 Napoleoni surm lk.8-9 Pilte Napoleonist lk.10 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud kirjandus lk.12 2 SISSEJUHATUS Räägin natuke pikemalt Napoleonist. Ta on tuntud kui suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Val...
Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks? · Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni · Saksa kaupmehed olid huvitatud tugiala rajamisest Väina jõe äärde, usuti et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused...
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
Tallinna Muusikakeskkool Napoleoni võimuletulek ja valitsemine Tallinn 2015 Napoleon Buonaparte sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel ning oli vaesunud advokaatist Carlo Buonaparte ja Letizia Ramolino neljas, ja teine ellujäänud laps. Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid...
Päikesekuningas Louis XIV Referaat 2010 Sissejuhatus Louis XIV on ilmselt tänapäeval üks tuntumaid monarhe. Ta lõi tugeva tsentraliseeritud riigi ning ta on üks paremaid näited valgustatud absolutistlikust monarhist. Päikesekuningas tegeles kõige riigis toimuvaga ja suutis oma hiilgeaegadel ka majanduslikest probleemidest vabaneda. Samuti soosis ta kunstide ja teadustega tegelemist. Tema valitsusajal muutus õukond selliseks, nagu me seda tänapäeval ette kujutame. Ometi ei suutnud temagi heaolu oma valitsuse lõpuni hoida. Valitsusaja hilisematel aastatel leidsid aset arvukad tülid ning Louis XIV valitsuskulud kasvasid liialt suureks. Laps-kuningas Louis XIV sai kuningaks aastal 1643, mil poiss oli alles viie aastane. Louis XIII oli määranud regendendiks kuninga emale Austria Annale, kuid oli piiranud tema võimu Nõukoguga. Sellega rahulolematuna laskis kuninganna kokku kutsuda parlamendiistungi ning Louis XIII t...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kr...
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
annaabi.ee 
