Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rootsi aeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talup, barokk, adolfi, harjunud, aegsed, demog, iseloomustage, vastne, testament, seminar, reduktsioon, suurriik, 1611, landesstaat, maariik, provints, omavalitsuslik, väljend, baltisaksa, kuulumine, tsunftikord, sellegipoolest, kaunilt, lõplikult, pärisorjus, sunnismaisus, pärisorjad, teotöö, koorem, kodukariõigus, clas, tott, stockholmis1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus T
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai
Maa valitsemisel oli keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu, kuna kuningakoda polnud harjunud laiade õigustega aadlimeestega (piiramatud õigused oma maa ja talupoegade üle). Nad pidid kompenseerima, sest muidu oleksid nad maa andnud venelastele või poolakatele. Gustav II Adolf oli kõrgel positsioonil, ei tunnustanud L. rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L.
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval
kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Kiriku nõudmisel, et lihtrahvas Piiblit tudeeriks oli veel üks loomulik tagajärg nimelt Piibli tõlkimine eesti keelde. Ülesande tegi raskeks asjaolu, et Eestis olid välja kujunenud kaks kirjakeelt põhjaeesti ja lõunaeesti. Seetõttu ei ilmunudki Rootsi ajal Piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung" Rootsiaegse kultuurielu üheks tähtsündmuseks oli Tartu ülikooli rajamine. Selles oli suuri
mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga
hulgast. Rootsi riigi seisuste esindusel, Rootsi riigipäeval Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Baltisakslased ja Rootsi aadelkond Pärast 1561. aastal Liivimaa vallutamist Poola poolt asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja Leedu päritolu aadlikele. Liivimaa vallutamise järel Rootsi-Poola sõja tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused Rootsi kõrgaadlile. Kuningas Gustav II Adolfi (valitses 1611-1632) ja kuninganna Kristiina (valitses 1632-1654) ajal said sellised perekonnad nagu Oxenstierna, De la Gardie, Fleming ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on Stenbockid. Kohtuvõim.
eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. TARTU ÜLIKOOL Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. RAHVAKOOLID Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655. aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister
............................................................................................................................ 8 Õpetajate seminar ...................................................................................................................
kuningad. Kuid Gustav II Adolf kinnitas 1629. aastal Liivimaa aadli privileegid vaid osaliselt, Rootsi riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile). Rootsi riigi seisuste esindusel, Rootsi riigipäeval Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Rootsi aja alguses, Gustav II Adolfi valitsemisajal moodustati kohtukondade Liivimaa maakonnad, mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Liivimaa kindralkuberneri Jacob Johann Hastferi korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja- Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades Pärnu maakonnast Salatsi, Väike-Salatsi, Ruhja, Härgmäe, Luke ja Valga ning ühendades nad Riia
ka teaduskraade bakalaureus, magister, doktor. Ülikooli ülalpidamiskulude kandmiseks läksid ülikooli käsutusse mõned mõisad Ingerimaa kubermangust (selle keskus oli Narva). Ülikooli avamisel peetud kõnes rõhutati, et seal võivad õppida kõik vabad inimesed, seega ei olnud välistatud eestlased, kui tegemist vaba inimesega. Samas ei ole siiski teada, kas neid seal õppis. Avamisel kandis ülikool nime Academia Gustaviana. Tartu püstitati hiljem ka 1920.a Gustav II Adolfi kuju. Õppetöö sama nagu teistes ülikoolides, oli 4 teaduskonda filosoofia, usu, õigus, arsti. On ka teada, et rootsiaegsesse Tartu ülikooli oli sisse kantud 1706 üliõpilast (need, kes alustasid, ei pruukinud lõpuni jõuda). Tartus oli ülikool 1632-1656, siis viidi ülikooli tegevus üle Tallinasse, sest siis oli Rootsi-Poola sõda, sõjaohu tõttu viidi sinna, aga kool hääbus ja mõnda aega polnudki Eestis ülikooli. Alles 1690.a avati uuesti kuni 1699,
· Nõiajaht võeti ette selleks, et luteri usku juurutada; · Enamik ohvreid olid rahvaarstid; · Veeproov kahtlusalusel seoti käed-jalad kinni ning lasti nööri otsas vette usuti, et süütu inimese puhul vajub ta vette, aga nõiana jääb ta pinnale; · Rakendati ka rauaproovi; · Karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis. 4) eestikeelne tükisõna: millal, millised teosed H.Stahl, Vastne Testament, J.Hornung; piiblikonverentsid · 1637. aastal Tallinna toomkirikuõpetaja H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis oli kohandatud saksa keele reeglitega; · Piiblikonverentsid põhjalik arutelu, kas tõlkida piibel tartu või tallinna murde järgi; oli vaja välja mõelda ka uusi sõnu; · 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus ehk Vastne Testament, autoriteks isa ja poeg Virginiused. · 1693. aastal J
- Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine oli rangelt kohustuslik, tõrkujaid karistati ihunuhtluse ja häbipostiga - Pühajärve mäss 3) nõiaprotsessid Eestis vereproov, rauaproov, karituseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis. Süüdistused: Inimese haigeks või vigaseks nõidumine Libahundina kahjustamine Vargus või varga avastamine Süütamine 4) eestikeelne trükisõna: millal, millised teosed H.Stahl, Vastne Testament, J.Hornung; piiblikonverentsid: Esimene eesti keele grammatika H.Stahl 1637, Tallinna toomkiriku õpetaja, oli kohandatud saksa keele reeglitega. 1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, autoriks isa ja poeg Virginiused. 1693 J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, mida tuntakse nn vana kirjaviisi nime all. 5) Tartu Ülikooli asutamine eesmärgid, kes, millal, kuidas, millised teaduskonnad, õppekeel,
Lugemisoskus levis aga ikkagi väga aeglaselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeka oli koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis endale Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud Soomest pärit rootsi pastori peres. Pere oli väga talurahvasõbralik. Forselius kõneles eesti ja saksa keelt. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja Saksamaa ülikoolis. Ta alustas talupoiste tasuta õpetamist. 1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrita ja köstrite ettevalmistamiseks. Selle kooli ainsaks õpetajaks oligi Forselius. Õpiajaks oli kaks aastat. Enamik õpilastest olid Tartu lähistelt. Pearõhk oli ladusal lugemisel ja usuõpetusele. Lisaks 6 sellele õpetati ka kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. 1686. aastast alates sai kasutada ka tema enda kirjutatud aabitsat.
- talupoegi tõmbas kõrgem elatustase, lisaks oli tava, et linnaõhk teeb vabaks (aasta + 1 päev) Linnad Rootsi ajal Linnad käisid aeglaselt, kuid kindlalt alla. Tartu tähtsus vähenes, ei aidanud ka ülikooli rajamine; esile tõusid sadamalinnad: Tallinn ja eriti Narva. Arengut pidurdas tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu; rajati esimesed manufaktuurid – keskuseks Narva; muutus välisilme, valitsevaks kunsti- ja ehitusmoeks oli barokk Linnad Vene ajal Tartu, Rakvere, Valga, Põltsamaa olid Põhjasõja lõppedes hävinenud Linnad säilitasid provintsliku ilme; kehtisid keskaegsed piirangud ja eesõigused, tsunftisundus, raed; tähtsaks sõjasadamaks ja garnisonilinnaks sai Tallinn; Paide, Viljandi ja Rakvere jäid eramõisateks, linnakodanikke sunniti mõisale teotööd tegema - Põhjasõjas hävinenud Tartu elas üle mitu laastavat tulekahju, Katariina II andis raha linna
manufaktuure käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem. sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks Muutus toimus linnade välisilmes valitsevaks kunsti ja ehitusmoeks oli barokk (Narva ehitati juhtorganiks 12liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. täielikult barokkstiilis välja, kuid kõik hävis II MS ajal) Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat
paavst. Vastureformatsiooni käigus alustati noorte kasvatamist katoliikluse vaimus. Praktilise hariduse kujundamisel etendas suurt osa jesuiitide ordu. Jesuiitide peamiseks keskuseks Eesti alal sai Tartu. 1583. ilmusid Tartusse ordu liikmes ja alustasid kohe kooselavate preestrite ja ilmikvendade organistatsiooni- kolleegiumi- kujundamist. Juhtnööre andis 1585. aastal Tartus olnud paavsti saadik Antonio Posevino. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartus tõlkide seminar. Et vaimulikele eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, trükiti eestikeelseid raamatuid. Rootsi võim Põhja-Eestis: Rootsi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeim esindaja kuberner, kes vajadusel täitis ka sõijapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, samuti vägede
Asju ajasid maanõunikud. Gustaf Adolf pani alguse Rootsi ajale. Eestit valitseti Stockholmist. Eesti oli rootsi kuningriigi osa. Kultuuriliselt oli selle mõju väga viljakas, vaadatakse, kui positiivset aega. Kultuuriliselt viljakas. Aristokraatia mõju kasvas, sest kuningavõim oli nõrk. Oldi huvitatud baltiaadli privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Edu saatis pigem mõisnike. Talupoegadele tähendas see pärisorjust. Keskvõimu ja kohaliku aadliku vastuolu. Aadlikud polnud harjunud, et keegi sekkub nende asjadesse. Karl IX talupoegade olukord ei meeldinud, sest Rootsi riigis talupojad olid vabad. Talupoegadel oli oma partei vms. 1611. Gustav II Adolf. Esimene valitseja eestis. 30 aastase sõja kangelane. Tartu Ülikooli rajaja. Kõrgelt tunnustatud. Eesti rüütelkonda suhtuti palju leebemalt kui Liivlaste omasse. Ta oli silmapaistev väejuht. Langes 1632. 30aastes sõjas. Troonile sai tema 6 aastane tütar Kristina
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini
· Possevino vahendas Poola-Venemaa rahulepingu sõlmimist (1582) ja algas Liivimaa rekatoliseerimine: - eesmärk levitada katoliiklust Liivimaalt Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid resideerusid Tartus (1583 - ...) eesmärgiga teha aktiivselt haridus- ja kasvatustööd: 1. Jesuiitide kolleegium (ordu), mille juurde 2. 1583 asutati jesuiitide gümnaasium - kohalikud sakslased vältisid ja õpilased enamuses poolakad 3. 1585 asutati tõlkide seminar: - ülesanne koolitada eestlaste, lätlaste, sakslaste ja venelaste seast tõlke katoliku kiriku preestritele 4.Kirikukirjanduse väljaandmine, mh eesti keeles (hävinud, säilinud vaid 1) 5. Keelati Lutheri õpetust jutlustada mittesaksa keeltes: - Jesuiitide misjonirännakutel selgitati tõlgi vahendusel usutõdesid maarahvale ja populaarsus lihtrahva hulgast - Saksa linnaelanike hulgas vastureformatsioon ebaõnnestus
väljasund. Küla maad olid jagatud ribadena (nöörimaa), et maade kasutamine oleks õiglane. Terve küla pidi seega kasvatama ka sama saadust samal põllul. 19. Saj säilis ribasüsteem, see lõppes talude välja ostmise ajal. (Talude krunti ajamine – iga talu juurde tehti maatükid.) Ka oli karja- ja metsamaa ühine – kollektiivne. Uuendused rehielamus – kütmata kambrid, kus suvel elati ja mida talvel kasutati laoruumidena. Talvel kanti lambanahast kasukaid. Barokk ja klassitsism jätsid jälje talurahva ehetesse ja rahvariietesse. Peamised toidud – teraviljatoidud. Leib oli aganatega segatud – puhast leiba söödi üksnes pühadel ja pidupäevadel. Lia söödi talvel, suvel oli leivakõrvaseks soolasilk. Talurahva koormised Teotöö, naturaalandamid. Riigimaksud, mida kogusid ja andsid edasi mõisnikud. Liivimaa riigimaksud sõltusid sellest, kui suured olid koormised, Eestimaal sõltusid täisealiste meeste arvust
Tallinnaski. Kreeka, ladina jt keelte kõrval on luuleharrastajad mõnelgi juhul teadlikult kasutanud eesti keelt. Uusladina luule protestantlikul Saksamaal, eeskujuks rooma luule, teatraalne. Kaks suurt rühma: Akadeemiline luule Tartus, säilinud u 1000 luuletust, luulering Emajõe Muusad. Tallinna luule on isikupärasem, eeskujuks Horatius, oluline mängulisus, säilinud on epigramme, satiirilisi luuletusi. Saksa barokk viljakas, loodi keeleseltse, kirjanduses tähtis Opitz, kes tegi luules karmid reeglid. Parim saksa luuletaja sellest ajast on Paul Fleming, kes sattus Tallinna 1965. a Pärsia saatkonna koosseisus (reisist Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"). Ta moodustas Saksamaa moe järgi oma lamburiringi harrastusluuletajatest, kuhu kuulus gümnaasiumiprofessoreid, pastoreid jt. Seltsi liikmed tutvusid Opitzi seisukohtadega ja arvestasid neid oma värsistustes. Juhuluuletustest mainekamad pulmalaulud
Kuid nad ei puutunud kokku ühel ja samal jumala teenistusel. Oluline mõjutaja oli mõis, läbi mille on jõudnud mitmed uuendused: põllumajandus tehnikas, rõivamood Eestikeelne Piibel: Kõige autoriteetsem tekst ehk kirjakeele norm. Hakati arutama, et millises kirjakeeles tuleks väljaanda Piibel: Lõuna-Eesti või Põhja-Eesti keeles? Ortograafia reeglid. Kõige varem tõlgiti piibel Põhja-Eesti keelde. 1686- Esimene eestikeelne piibli tõlge (Vana testament, Lõuna-Eesti keeles). 1715- Uus testament tõlgiti Põhja-Eesti keelde. Terviklik piiblitõlge ilmus 1739. aastal (Põhja-Eesti keeles). Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjandus: Vaimulik kirjavara ilmus suures hulgas nii põhja-eesti kui ka lõuna-eesti keeles. Keel, milles väljastati piiblit ja vaimuliku kirjandust oli kiriku keel. 18. saj hakkas ilmuma ilmaliku kirjandust. Esimene kalender trükiti Tallinnas 1718. a, aga säilinud kalender pärineb aastast 1731.
40 promilli. Suremus oli keskeltläbi 30 promilli. Linnades oli olukord teistsugune, suremus oli kõrge ja loomulik iive oli nullilähedane- st linnade rahvastik kasvas eelkõige sisse rände teel. 1867-1868 oli viimane näljaaeg Eestis. Suurelt jaolt oli tänu uuele fenomenile- kartulile. Rahavstiku etniline koosseis. Eestlasi oli rahvastikust absoluutne enamus, Rootsi ajal oli see üle 90 protsendi, edaises ajal se veel tõusis, 18 saj löpul oli see umbes 95 protsenti. Esimese hingeloenduse aegsed andmed 1782 on jõutud tulemuseni, et tollal oli baltisakslasi rahvastikus umbes 2,5 protsenti (umbes 12 000 inimest). Ülejäänud olid rootslased (üle 1% veic), venelaste osakaal umebs 0,6 %. Mehi-naisi oli hinnanguliselt enamvähem ühepalju, 19 saj keskpaik aga oli mehi juba 10 % vähem. (Keskmine eluiga keskajal oli umbes 25 aastat. ) Keskmine oodatav eluiga: (18. saj tervikuna) sünnihetkel 35 aastat, 20 aastaselt 51 aastat.
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
.1696 aastal omasid kohalikud võimud viljavarusid, kuid toetasid nälgijaid võimalikust palju vähem. Vilja veeti riigist välja, sest ka mujal oli nälg ning kasum oli suur.20% eesti rahvastikust suri (70-75 000 inimest) ehk iga viies. 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Lk.117-122 (luteri kiriku olukord peale Liivi sõda, konsistoorium, kindralsuperintendent, vöörmünder, nõiaprotsessid, Bengt Gottfried Forselius, Piiskopimõisa seminar 1684, Liivimaa maapäeva otsus 1687, Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630, Tartu ülikool -15. okt.1632, Johan Skytte) *Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda- toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus *Konstitoorium- kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
Käsitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Vastureformatsioon Liivimaal taastati Poola võimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Reformatsiooni vastane võitlus. Korraldasid Jesuiidid. Nende tegevus Eestis piirdus Tartuga., kuid nende mõju siinsele vaimuelule oli suur. 1583 avati Tartus jesuiitide gümnaasium, selle kõrvale asutati tõlkide seminar. 1625 Rootsi-Poola sõjaga vallutati Tartu ja lõppes jesuiitide tegevus ning kogu katolik ajastu Eestis. Kirik.Liivi sõda oli viinud kirkuolud haletsusväärsesse seisundisse. Talurahva hulgas levisid muinasusu kombed ja ebausk. Eestis tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Peale Rootsi võimu kehtestamist nimetati kõrgemaks vaimulikuks Hermann Samson. Hermann Samson sai kõrgeimaks vaimulikuks. Rahvahariduse algus
Trükised olid samuti kohalikus keeles. 8. Anti edasi seda koduõpetuse näol-ema/isa õpetasid oma last lugema. -7- Lugemisoskust püüdsid levitada ka pastori, sellega et panna talupojad "pühakirja" lugema. Esialgu panid võimud laste lugema õpetamises lootusi köstritele, 1630. taheti igasse kirikusse panna köster, aga ebaõnnestuti. 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopi- ehk Papimõisa seminar koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. 1686. aastal talvel olid seminari esimesed kasvandikud astunud köstri ja kolmeistri ametisse. 9. 1631. aastal esitas Johan Skytte Gustav II Adolfile palve muuta gümnaasium ülikooliks. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Ülikooli pidulik avamine sai teoks 15. okt(uue kalendarri järgi 25. okt)1632. Korraldus-Tartu ülikoolis on 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond.
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
Kõige suurem tagakiusamine toimus teisel ja kolmandal sajandil. 313 pkr võttis keiser konstatinus vastu usu sallivus idikti , mis lõpetas kristlaste tagakiusamise. Piibli kujunemine Piibel kujunes 60ndal aastal.Hakatki kirjutama jeesuse elu teemalisi emangeeliume. 4tk on ametlikult kasutusel. Markuse marteuse luuka ja johanese evangeeliumid pluss lood apostlistlikes tegudest moodustavad uue testamendi. Vana testament oli pärit alguse arvamisest. Valmis hiljemalt 2saj. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Vana testament tõlgiti 3saj ekr heebria keelest kreeka keelde. Uus testament valmis kreeka keelsena. 4saj tõlkis hieronymus piibli ladina keelde. Nimetatakse vulgata ehk rahvapärane. Ketserlus Jeesuse õpetust oli võimalik erinevalt tõlgendada ja usu küsimustes tekkisid suured vaidlused.
Kirikuõpetajad püüdsid tihti õpetada lapsi lugema. Reduktsiooniga aadlike mõjuvõim ka vähenes. Uus seadus nägi ette, et igasse kihelkonda ehitati kool. Kõige olulisem oli Forseliuse tegevus, kes asutas talurahva koolide seminari. 1684. aastal asutas Tartu lähedale ettevalmistuskooli õpetajatele. Tal oli Eestimaa piiskopi ja Liivimaa superintendendi toetus, seeläbi ka Rootsi toetus. Põhirõhk oli lugema õpetamisel. Seminar tegutses ainult 2 aastat, mille jooksul anti haridus u 160-le inimesele, kellest said köstrid talurahvakoolidesse. Forselius moderniseeris ka õppemeetodeid. Tähti hakati valjult välja hääldama ja sõnu kokku veerima. 1686. aastal andis välja eesti keelse aabitsa, kus propageeris oma uut lugema õppimise meetodit. Kuigi tema tegevus oli lühikest aega, on siiski näha ka tulemusi. Lugemisoskus hakkas edasi levima. Mida rohkem inimesi oskas lugeda, seda rohkem levis eestikeelse
annaabi.ee 
