50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
preik8
Õppematerjali autor
Takistuse tõttu in õhuvool turbulentne. Turbulents koormab liigselt tuuliku mehaanilisi osasid ja tuulik vajab rohkem hooldust. Püstitamise loa saamine võib olla keeruline (naabrite lähedus-müra jne). Väiketuulikute mõju Müra ebatõenäoline,et kaugemale kui 50 m on väiketuulike müra kuulda Peegeldused- Enamasti labad kaetud peegeldamisvastase kattega Varjutus- tuleb arvestada Linnud- ei ole suurt mõju Eesti tuuleenergia ajalugu Eesti tuuleenergeetika ajalugu sai alguse juba NSV Liidu ajal. 1997. aastast töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 0,15 MW tuuleturbiin. 2002. aastal püstitati järgmine tuuleturbiin Sõrve sääres. 11. oktoober 2002 esimene tuulepark- Virtsu Tuulepark. 2009. aastal avati Eesti suurim tuulepar- Aulepa Tuulepark Virtsu Tuulepark Eesti tuuleenergia statistika 2011. aastal tootsid tuulikud 365 GWh energiat, mis on umbes 5% kogu elektritarbimisest. 2011
barmoorecology.co.uk/raptor.html http://www.windpowerninja.com/wind-power-news/south-dakota-wind-turbine-plant-announces-lay-offs-21583/ Tuulegeneraator ehk tuugen (ehk http://www.reinforcedplastics.com/view/3144/curing- agents-improve-rotor-production/ elektrituulik ehk tuuleturbiin) on tuulik, millega tuuleenergia muundatakse elektrien Tiivikute valmistamine ergiaks. Tuulegeneraatoreid ·Kasutatakse kiududega tugevdatud materjale. kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri ·Need võivad olla klaaskiud, süsinikkiud või tuulegeneraatoreid orgaanilised aramidkiud. Kuna aramidkiudude paigaldatakse tuuleparkidena. vastupidavust pole veel piisavalt uuritud siis
TUULEENERGIA EESTIS Sandra Schmidt Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1
TUULEGENERAATORID Keskkonnateemaline referaat Tallinn 2013 1. SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib sooj
TUULEGENERAATORID Keskkonnateemaline referaat Tallinn 2013 1. SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib sooj
langusega. 6(113) Villu Vares Energia ja keskkond Elektri tootmisel on põlevkivi osatähtsus ülisuur ja viimastel aastakümnetel on põlevkivielekter moodustanud 90 99,5% kogu tarbitavast elektrist. Nagu näitab järgnev joonis (vt Joonis 1 .4), on Eestist elektrit väga olulisel määral ka eksporditud. Alates aastast 2010 on hakanud suurenema puitkütuste ja tuuleenergia baasil toodetava elektri osatähtsus, mis vähendab mõnevõrra põlevkivielektri osatätsust. Energiasektori seisukohalt on oluline ka see, kus ja mis otstarbel energiat Eestis vajatakse. Lisaks elektritarbimisele majandusharude kaupa (vt Joonis 1 .5) pakub huvi ka soojustarbimine majandusharude kaupa (vt Joonis 1 .6). TWh Joonis 1.2 Elektri tootmine maailmas tootmisviisi ja energiaallikate kaupa ajavahemikus 19712007 TWh aastas
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid