Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riigita ja riigiga rahvas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vihmavari, britmarii, valude, sünnitab, lugupidamisega, ründamine, seaduslikkuse, kõigepealt, hakkasime, inimõigusi, rakendama, otsides, lennart, õppinud, üro, pakutud, enesekaitse, kaudselt, kõlama, panema, cicero, seovad, lugupidamine, riigipiir, maismaapiir, lepiti, faktiliselt, sisepiir, valulävi, jätkusuutlikus, tunnustama, õiguspäranePiduriks kodifitseerimisele, kuid andis positiivse tõuke ajaloolise õigusega tegelemiseks. Tänapäeval kodifitseerimismudeli peamine konkurent Anglo-Ameerika õigussüsteem. Subsumeerimisprintsiibile rajatud seadustik peab olema abstraktne. Seadusesätete konkretiseerimine on jäetud kohtutele. Abstraktsus võimaldab lõppastmes õiguskindlust. Koolkonna teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism kas rohkem pragmaatiline või rohkem kõlbelised ideed õiguse mõistmisel ja tähistamisel. Õiguskordade kujunemine Kontonentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et rahvuslike õigussüsteemide
1.4 Pärimisõigus 2. Kaubandusõigus 3. Intellektuaalne omand 4. Rahvusvaheline õigus AVALIK ÕIGUS 1. Rahvusvaheline õigus 2. Riigiõigus 3. Haldusõigus 4. Karistusõigus 5. Finantsõigus 6. Protsessiõigus 6.1 Tsiviilprotsess 6.2 Kriminaalprotsess 6.3 Haldusprotsess www.etis.ee Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus. Rahvusvahelise õiguse olemuse mõistmiseks tuleb kõigepealt aru saada siseriiklikust õiguskorrast. Rahvusvaheliste normide kogum, mis on leidnud oma koha rahvusvahelise õiguse allikates. Mõeldud võrdsete, suveräänsete riikide omavaheliste suhete korrastamiseks. Peale riikide eksisteerivad ka muud rahvusvahelise õiguse subjektid, nt rahvusvahelised organisatsioonid. Riigid siiski peamised subjektid. Rahvusvaheline eraõigus on rahvusvahelisest avalikust õigusest oluliselt erinev
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud.
Kuigi paragrahv 1 ütleb, et eesti põhiseaduse põhialustele tuginedes võime me kuuluda ELi, ei täpsusta see, mis on siis need põhialused. Põhiseaduse täiendamise seadus on siduv lüli meie ja euroopa liidu vahel. Ühiseks asjaks on loomulikult õigus, kuid on olemas ka üks sügavamal seisev asi - aluspõhimõtted. Kui senini oli meil selle õige mõõdupuuks põhiseadus ise, siis see oühiseaduse täiendamise seadus tuues aluspõhimõtted mängu, saime me uue seaduslikkuse mõõdupuu. Võime väita - põhiseaduse täiendamise seadus, olles siduvaks Eesti ja ELi seaduse jaoks, pole mitte ainult siduv vaid on ka kaitseklausel meie aoks, tingimustega, millel eli õigus ise võiks vastata. Aluspõhimõtted on siduvad ainult meie jaoks, mitte ELi jaoks. Aluspõhimõtted on püsiväärtused, mida erinev praktika on läbi aegade korduvalt kontrollinud ja mis on alati vajalikud olnud, et jõuda õigusele vastava lahenduseni. Õiguse allikad 30. september 2008. a.
Arvas, et üksikisiku ja riigi elu kulgeb jumala ettemääratud kava (predestinatsiooni) kohaselt. Aquino Thomas (1224 1274), teda peetakse keskaegse kristlik-teoloogilise mõtteviisi tipuks. Ühendas oma töödes Aristotelese filosoofia ja ristiusu, millest sai 1879 katoliku teoloogia ametlik doktriin. De Ente Essentia (Olemisest ja olemusest) põhilised metafüüsilised seisukohad. Arvas, et riigi loomine on osa maailma loomisest jumala poolt kõigepealt luuakse mitmesugused asjad, siis eristatakse need funktsioonide järgi ja seejärel asutakse maailma valitsema.. Kuivõrd kõik tuleb jumalast, siis on ka võim jumala päritolu ja need kes on võimu vastu on ka jumala määratud korra vastu. 4 Renessans Sai alguse 14-16sajandil Euroopa vaimu- ja kultuurielus toimunud muutuste tulemusena hakanud kristliku kiriku
23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. 26. Riigiõiguse allikad. 27. Põhiseaduse muutmise algatamine. 28. Põhiseaduse muutmise protseduur. 29. Õigusriigi mõiste. 30. Sotsiaalriigi mõiste. 31. Proportsionaalsuse põhimõte. 32. Võimude lahususe põhimõte. 33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. 39. mis on haldus organisatoorses mõttes 40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44
kehale; · kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus; · salus populi (inimeste turvalisus) selle eesmärk; · nõunikud, kes annavad talle teada kõigest, mida ta peab teadma, on mälu; · õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; · üksmeel on tervis; · mäss on haigus ja kodusõda on surm. · Viimaks, paktidele ja lepingutele (covenant), mille abil selle poliitilise keha osad kõigepealt tehti, pandi kokku ja ühendati, vastab `fiat' või `saagu inimene', mida jumal ütles loomise ajal." Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika ütleb, et demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist ,,demokraatiat" ei eksisteeri. See on vaid kattevari. V. I. Lenin (1870-1924): demokraatia on proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt.
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Kui palju saab tõestada, näidata vasturääkivusi. Sellel on ka piirid. Universum on piiratud, kõiki nüansse ei saa taasesitada, vaid saab vaid näidata, kas mnigi väide on tõene või väär, kehtiv või mittekehtiv. 4. Argumentatsiooniteooria - Robert Alexy. Põhisõnum on see, et see kriteerium, mille abil mõõdame mingi väite õigsust, on argument. See tähendab seda, et absoluutset tõde ei ole olemas. Õige vastus sõltub kõigepealt sellest, kui ausad on diskursuse reeglid. Mida ausamad need on, seda puhtam ja kvaliteetsem on tulem. Peame paremate ja halvemate argumentide üle lõppastmes otsustame. Meie käsutuses pole kunagi piiramatult aega ega teisi ressursse (nt kirjandus vms). See on maksiim, näitab ideaali ette. Paneb kohustuse, et liikuda ideaali poole. Esitada võimalikult ausad argumendid, vastus on nii õige, kui optimaalsed olid diskursuse tingimused
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia ● Õigu
koodekseid tegelikult ka tegema. Tema tuntuim töö ,,Vom Beruf Unserer Zeit Für ..." See sai ka aluseks ajaloolise koolkonna tekkimisele. Õigust ei tohi seadusandja kunstlikult luua. Õigus peab välja kasvama traditsioonidest ja tavadest. Seepärast peab eelkõige tavaõiguse allikad eelnevalt läbi töötama, need süstematiseerima ja alles siis kodifitseerimise kaudu ühendama ja jõustama. Koolkonna suureks teeneks võib pidada ka seda, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. Aktuaalseks kujunes pärisorjuse, feodaalsete koormiste ja ühiskondlike seisuste kaotamine. Esile kerkisis dmitmesugused vabadused(elukoha valiku vabadus jne ). Seadusõigus on ka sobivaks vahendisk õiguse idee- õigluse, õiguskindluse ja eesmärgipärasuse realiseerimisel. Tavaõiguse tundmine on oluline, kuid tema enda kestvuse stabiilsus ilma kodifitseerimiseta on küsitav. Samuti on vaieldav kui palju ühe v teise
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astm
jõudma teist laadi armastuseni. Iga kõneleja pidusöögil kõneleb armastusest ja püüab teha seda üldiselt või filosoofiliselt, kuid nagu Sokrates pärast näitab, siis tegelikult kõik räägivad oma isiklikust kogemusest ja ainult Sokrates näeb üldist pilti ja sellest tulenevalt suudab näidata, mis on tõeline armastus. Sokratese kõne: Sokrates esitab analüüsi, mis see armastus täpsemalt on ja kõigepealt, kuidas on armastus ja ihaldamine seotud. Armastus tähendab seda, et x ihaldab y (üks inimene ihaldab teist). Kuid seda, mida ihaldatakse, ei omata ja seda, mida omatakse, ei ihaldata ega armastata. Armastus tuleneb inimese püüdlusest surematuse poole, surematust saavutab surelik inimene vaid sugu jätkates ja selleks on jällegi vaja omada seda teist inimest. Armastuse aluseks on ilu. Armastatakse
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigu
loomulikule kehale; kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus; salus populi (inimeste turvalisus) selle eesmärk; nõunikud, kes annavad talle teada kõigest, mida ta peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; üksmeel on tervis; mäss on haigus ja kodusõda on surm. · Viimaks, paktidele ja lepingutele (covenant), mille abil selle poliitilise keha osad kõigepealt tehti, pandi kokku ja ühendati, vastab `fiat' või `saagu inimene', mida jumal ütles loomise ajal." Hobbes'i eesmärgid · Politoloogia (political science): uurida selle kunstliku olendi e. poliitilise keha (body politick), s.t. teatud tüüpi masina funktsioneerimise seaduspärasusi · Mehhanistlik teooria: politoloogia on samasugune "teadus" nagu füüsika, mis uurib füüsikaliste objektide käitumist üksteise suhtes
juuresolekul. Esimesed valimistulemused selguvad 4-5 tunni möödumisel, lõplikud tulemused nädala jooksul. Valimisseadusega kehtestatud valimissüsteem määrab kindlaks selle, kuidas teisendatakse hääled saadikukohtadeks ehk mandaatideks. Kui valimised on möödas, tuleb kaotajatel valijate otsusega leppida. Kaotajad, kes satuvad opositsiooni, osalevad samuti avalikus elus. Nad ei pea olema lojaalsed valitsuse poliitikale, küll aga riigi aluste seaduslikkuse ja demokraatia enda suhtes. 2) Omariikluse taastamine (jaanuarikriis, iseseisvusreferendum, augustiputš, omandireform). 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari
Venemaa kogemustest teadis ta, et liiga palju lobiseda ei ole kasulik. Klassikaaslased mäletavad, et rääkides näis ta kaaluvat igat sõna. Ta tegi lausete vahel nii pikki pause, et kuulaja võis kannatuse kaotada ja kuulamast tüdineda. Kuid kõik, mis ta ütles, oli valmis ja viimistletud, selle ümber ei pruukinud enam pikalt-laialt seletada. Ta oli 17-aastasena küpsem, kogenum ja enam maailma näinud kui suurem osa temaealisi. Kõigepealt oli ta õppinud oma kogemusi analüüsima Isoleeritus kestis umbes neli nädalat. Siis ühel päeval kogunesid kõik Lennarti klassikaaslased tema ümber: "Tead sa" ütlesid nad, "me kuulsime, et sa olid küüditatud. Meil on hirmus kahju!" Perekonna lugu ei olnud jäänud saladuseks. Keskkoolipäevil lõi Lennart innukalt kaasa ringis, mille liikmeid ühendas huvi kirjanduse ja teiste humanitaarainete vastu. Vahel oli kogunemiskohaks tuntud kirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa kodu. Lk 6
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
· koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) · kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle · finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta · muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega · seadusandliku kogu tegevuse seaduslikkuse kontroll, mida teostab kas konstitutsioonikohus (enamuses Euroopa riikides) või riigi kõrgeima astme kohus (USA-s Ülemkohus). Eestis on seaduslikkuse kontroll riigi kõrgeima astme kohtul - Riigikohus. Õiguskantsler teostab järelvalvet õigustloovate aktide üle, s.t. ta peab jälgima, et Riigikogu, valitsuse või kohaliku omavalitsuse vmt seadused ja määrused ei oleks vastuolus põhiseadusega. o Täidesaatev võim
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud
" Seetõttu ütleb Platon, et igas linnas on kaks linna, on rikaste ja vaeste linn, mis on igavesti sõjas üksteisega. Seda halba olukorda saab parandada vaid eraomandi vormi muutmisega. Ainus ravim on omandi kaotamine, sest see segab inimesi täitmast nende kodanikukutsumust. (küllaltki spartalik ühtsele riigile orienteeritud mõtlemine). Et ei peaks ühtlustama inimeste varalist seisu läbi poliitika, ühtsustab riik varalise seisu enne poliitikat, et sel poleks häirivat mõju valitsusele. Kõigepealt tuleb tagada riigi ühtsus ning omand ja perekond on Platoni arvates tee peal ees. See kommunism puudutab siiski vaid valvurite klasse (valitsejad ja sõdurid), vaid nemad peavad olema eraomandita, ilma monogaamse abieluta (parima inimsoo saamiseks kehtestatakse reguleeritud järeltulijate saamise poliitika, meenutab hitlerlikku eugeenikat, Platon tõi inimsoo jätkamise osas võrdluseks loomaaretuse ning leidis, et see, et inimestel see asi nii juhuslik on, on
Selliseid eriorganisatsioone on umbes 16. Eriorganisatsioone kutsutakse osalema majandus-ja sotsiaalnõukogu töös konsultatsioonide eesmärgil. Hääletusõigust neil aga pole. Eriorganisatsioonid informeerivad ÜROd oma tööst ning ÜRO võib neile anda soovitusi. TÜLIDE RAHULIK LAHENDAMINE Artikkel 33 1. Pooled, kes on osalisteks mis tahes tülis, mille jätkumine võiks ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, peavad püüdma tüli lahendada kõigepealt läbirääkimiste, uurimise, vahenduse, lepituse, vahekohtu, kohtuliku menetluse teel, pöördumisega regionaalsete organisatsioonide või kokkulepete poole või teiste rahulike vahenditega omal valikul. 2. Julgeolekunõukogu nõuab, kui ta peab seda vajalikuks, pooltelt nende tüli lahendamist mainitud vahenditega. Artikkel 34 Julgeolekunõukogul on õigus uurida mis tahes tüli või olukorda, mis võib viia rahvusvaheliste
riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Ametnikud on vaid need töötajad, kes täidavad avalikku võimu. Nemad ei tööta mitte töölepingu, vaid avaliku teenistuse seaduse alusel ja võetakse tööle asutuse juhi käskkirjaga. (nii ei ole ametnikud näitlejad ja õpetajad, kuigi teatrid ja koolid kuuluvad riigile või linnale) Riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed järelevalveinstitutsioonid (riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, riiklik lepitaja, inspektsioonid) 7. Avalik- ja erasektor - Ühiskonna jaotus sektoriteks (lk.29-34) avaliku riik ehk valitsemine e. avalik sektor elu sfäär majandus e. erasektor kodaniku e. tsiviilühiskond e. kolmas sektor eraelu sfäär Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega
rikaste ja vaeste linn, mis on igavesti sõjas üksteisega. Seda halba olukorda saab parandada vaid eraomandi vormi muutmisega. Ainus ravim on omandi kaotamine, sest see segab inimesi täitmast nende kodanikukutsumust. (küllaltki spartalik ühtsele riigile orienteeritud mõtlemine). Et ei peaks ühtlustama inimeste varalist seisu läbi poliitika, ühtsustab riik varalise seisu enne poliitikat, et sel poleks häirivat mõju valitsusele. Kõigepealt tuleb tagada riigi ühtsus ning omand ja perekond on Platoni arvates tee peal ees. · Erandiks on käsitöölised, nemad on ainsad, kellel võib olla isiklik omand. Valitsejatel ja sõjameestel ei tohi olla isiklikku omandit, sest see tekitaks omakasupüüdlikkust ning oleks kahjulik riigile kui tervikule. Ainuke, mis neile kuulub, on nende keha. See kommunism puudutab siiski vaid valvurite klasse (valitsejad ja sõdurid), vaid nemad peavad
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingimat
annaabi.ee 
