Riigita ja riigiga rahvas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

32

pdf

Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia

lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. Osa formaalseid seaduseid ei ole materiaalses mõttes seadused ­ on põhiseaduslikus korras vastu võetud, kuid ei puuduta kodaniku juriidilisi õigusi ja kohustusi (nt Riigi eelarve seadus). Seaduse teatavakstegemine toimub avaldamise teel, selle kord põhiseaduses. Täitmiseks üksnes avaldatud seadused. Jõustub 10ndal päeval peale avaldamist, kui ei sätestata teisiti. Seadus rahvahääletuse teel: rahvas teostab riigivõimu Riigikogu valimistega ja rahvahääletusega, mille juriidiliseks tulemuseks võib olla seadus. Kohustuslik muutes Põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. 2.5. Seadlus Seadlus on seadusjõuga õigusakt. Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid.

Õiguse entsüklopeedia

32

docx

Õiguse entsüklopeedia konspekt (kõik loengud)

· Riigi käes on ainsaks võimalikuks vahendiks kõigile midagi öelda õigus. Seaduste abil hakkabki riik territooriumil korda looma ja kujundama. On erinevaid võimalusi, kuidas riigid läbi selle sama seadusloome hakkavad arenema. Seadusriik. Üks võimalus areneda haldusriigiks. See on riik, kus õiguse looja ehk riik ise on õiguse loonud nii, et riik ise tunneb end selles keskkonnas väga mugavalt. Meiesuguste kokkupuutumised riigiga pole eriti rõõmurohked, pigem pingetpakkuvad. Suhteliselt negatiivne areng seega. · Õigusriik versus totalitaarriik. · Läbi territoriaalriigi hakkas kujunema seadusriigi mudel, areng haldusriigi ja õigusriigi suunas. RIIKLIKU TEGEVUSE ULATUS a. Sotsiaalriik b. Liberaalne riik · Riikliku sektori maht ühiskonna ellu. Kui ta püüab seda teha võimalikult ulatuslikult, siis on see sotsiaalriigi mudel

Õiguse entsüklopeedia

24

docx

Eesti õiguse ajalugu

” Lotman ütleb, et kultuurilises aparaadis on hall kõige parem. Ehk koht, kus erinevad kultuurid kattuvad (must ja valge) Teadust tuleb teha selles keeles, mida kõige paremini valdad. Geograafilised piirid ei kattu kultuuriliste piiridega. III LOENG: 13.-16.saj Rahvastikuliikumised oli üks jõud, mis tekkis tõusuperioodil. Tekkisid soodsad tingimused laste saamiseks pärast sõda, tekkis rahvastik, mets raiuti maha, tekkisid linnad ja rahvas hakkas liikuma. Meie olime selle voolu peal. Iga teine eurooplane oli prantslane. 13. saj on uus laine Euroopa linnades. Hakatakse rajama linnasid just Läänemere äärde. Tekivad sellised linnad, mis on olulised meie jaoks: Lübeck, Hamburg (suured Saksamaa linnad). Keskaegsed linnad aitavad moodustada võrgustiku. Liitu kuuluvatel linnadel oli kokkulepe tunnustada emalinna, anda varjupaika, toetada sõjaliselt , toetada inimesi. Keskajal liikumine oli justkui võrk

Eesti õiguse ajalugu

32

doc

Loengute konspekt

iseloomuga. Kõik teised aktid peavad olema vastavuses seadustega. Seaduse probleem on selles, et ta on üldise iseloomuga, thus ta ei sobi väga hästi unikaalse elu juurde. Just tänu materiaalsele tähendusele on võimalik võrdsete võrdne kohtlemine. Seaduse abstraktsus annab võimaluse seda teha - communtativa ja distributiva. §109 - kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib president anda seaduse jõuga seadlusi - dekreediandlus. Rahvusliku õiguspüramiidi võivad toota rahvas, Riigikogu, Vabariigi valitsus. §87, punkt 6 annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Õigustloova tegevuse kontekstis võib ta anda ja peabki andma seaduse alusel ja täitmiseks. Määrusandluse maht peab olema paigas. Kõige olulisemad määrused ongi intralegel seadused, mis on loodud seaduse alusel ja täitmiseks. Piiratud ulatuses on võimalik rääkida ka määrustest uue õiguse loomisest - praeterlegem määrused - seadus on volitanud nad uut looma

Õiguse entsüklopeedia

16

doc

Politoloogia ja poliitika

Poliitika teaduslikku uurimist hakati nimetama riigiteaduseks. Anglosaksi ja romaani kultuuri piirkonnas levis avaram poliitikakäsitus. See pööras tähelepanu riigile, kodanikele (nende poliitilistele õigustele ja tegevusele) ja erakondadele. Tundis alates 18.sajandist (valgustusajastust) järjest enam huvi võimu ja selle kasutamise legitiimsuse vastu. Arusaam võimu jumalikust päritolust asendus vähehaaval käsitusega, et võimu allikaks on rahvas. See käsitus on nüüdisajal valdav. Sõnaseletus Ld lex, legis f. seadus Legaalsus ­ juriidiline kategooria, mis viitab seaduslikule, õiguslikule põhjendusele Legitiimsus ­ pol.psühholoogia kategooria, mis näitab subjekti autoriteeti, tema omaksvõttu, lugupeetust, võimuambitsioonide vastuvõetavust rahvale. Poliitikasubjekt (actor) võib olla: · Suure legitiimsusega · Osalise legitiimsusega · Legitiimsuseta Kusjuures kõigil neil juhtudel legaalne.

Õigusteadus

52

doc

Õigusteaduse eksam

PSTS on muutnud kogu põhiseadust ehk Eesti konstitutsiooni I akti, mille pealkiri on "Põhiseadus". PSTS on nö sulgude ees: temaga tuleb läbi võrrelda iga PS säte, vastuolu korral kohaldatakse ühinemislepingus ning aluslepinguis öeldut. Nt õigusaktide kehtivus ning kohaldamine ja § 3, erakondadesse kuulumise õiguse reserveerimine üksnes kodanikele ja § 48, euro käibelevõtt ja § 111 "Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel põhiseaduse § 162 alusel Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamiseks vastu järgmise seaduse: § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. § 4

Õiguse alused

28

doc

Euroopa ideede ajalugu

rahuldatavad. Ühiskondlik inimene seevastu on ennastimetlev (eneseimetlus ­ amour propre). Ta on sõltuv, sest on valmis teisi hävitama, ta sõltub asjadest, tunnustusest ja teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks. Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove, sõltub võrdlusest teistega ning ei taju oma käitumise motiive. Lahendusi on kaks: 1. Ühiskondlik lahendus: inimest tuleb varasest noorusest õpetada end samastama riigiga -> kannab oma eneseimetluse üle riigile. (Ühiskondlikust lepingust) 3  2. Individuaalne lahendus: inimene kasvab üles isoleerituna; tal on eneseküllastus, piiratud soovid ning ta suudab luua tõelist inimlikku sõprust. (Émilest) Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Aristoteles väidab, et tegelikult peaks austama head (=vooruslikku) inimest, mitte

Euroopa ideede ajalugu

72

docx

Euroopa ideede ajalugu

enda eneseimetluse toitmiseks. Need vajadused on kunstlikud. Neid vajadusi rahuldades ei saa õnnelikuks, sest tegemist on lõputu ringiga. Alati on kellelgi midagi rohkem. Tekitab vägivallatsükli ühiskonnas. Soovid on rahuldamatud, ei tunne iseennast, puudub enesereflektsiooni võime. Lahendused: 1. Ühiskondlik lahendus riigis ­ kuidas riik peaks suutma inimese tõelist mina üles leida see toimub kasvatuse kaudu, inimene peab õppima end samastama ühiskonna ja riigiga. Haiglane eneseimetlus kantakse üle kogukonnale kui tervikule, kui ühiskonnal läheb hästi, on inimene õnnelik. 2. Individuaalne lahendus (Emile). Inimene kasvatatakse üles isoleerituna ühiskonnas, teda õpetatakse rahulduma vähesega, et ei tekiks kunstlikke vajadusi. Tõeline inimik sõprus kui õnne allikas. III loeng 21.09.2012 Au On tihedalt seotud sotsiaalse grupiga, mis peab end teistest kõrgemaks. Nende jaoks ei ole

Euroopa ideede ajalugu

Kommentaarid (0)