President- riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Ülesanded: 1. esindab eesti vab. 2. Nimetab ja vabstab ametist diplomaadidi 3. Kuulutab välja rk valimised 4. Kutsub kokku uue rk 5. Kuulutab välja seadused 6. Annab välja seadusi 7. Algatab ainuisikuliselt PS-i muutmise 8. Määrab PMK 9. Nimetab ja vabastab valitsuse liikmed 10. Esitab kõrgete ametite kandidaadi a. Riigikohtu esimees- Märt Rask b. Eesti panga nõukogu esimees-Jaan Männik c. Riigi kontrolör-Mihkel Oviir d. Õigus kantsler-Indrek Teder e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim...
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president ...
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev ...
Riigivalitsemise ja -korralduse vormid, Riigikogu, valitsus & president Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemine ehk põhiseaduslik ehk konstitutsonalism. Põhiseaduslik kus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Diktatuur on piiramatu võim, aga Demokraatia on piiratud võim. Üldjoonte liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. (nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament). Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt t...
Kokkuvõte Eesti Vabariigi Presidendi kõnest Vabariigi 96. aastapäeval 24. veebruaril 2014 Nagu igal aastal saab meie riik ühe päevavõrra vanemaks, nii ka see aasta. Vabariigi sünnipäeva pidustused on alati suurejoonelised ja värvikad. Seekord otsustati korraldada pidustused Pärnus, ,,Endla" teatris. Presidendi vastuvõtule oli kutsutud mitmeid poliitikuid, lauljaid, kunstnikke ja muid tähtsaid inimesi. Peale kätlemist pidas president kõne. Oma kõne alustas ta viitega sellel, et kui hea on olla vaba. Selle viite all pidas ta silmas hetkel Ukrainas toimuvat. President julgustab oma kõnes inimesi proovima kõike mida elu neile pakub. Riigipea räägib ka veel sellest kui vastupidav ja tugev rahvas Eestlased on. Kuidas me oleme suutnud üle elada paljusi asju ja kuidas me tuleme alatai välja võitjatena, või vähemalt elusana. Kuna Ukrainas toimuv on hetkel kuum teema siis räägib president ka meie...
Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentalism (USA) (Pr.) (Eesti) Esinemine USA, Mehhiko, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Saksamaa, Argentiina, Tsiili, Portugal, Austria, Sveits, Iirimaa, Eesti, Egiptus, Gruusia Venemaa, Leedu Suurbritannia Poliitiline figuur President President, Peaminister peaminister Kes valib Rahvas Rahvas Parlament presidendi? Presidendi roll Juhib riigi valitsus, Vastutab välis-, Riigipea esindab riiki täites ka peaministri kaitse- ja suhetes ülesandeid meediapoliitika ees...
Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus t...
Eesti Vabariik 1918. 1939. 1. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis tulenes ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena paljud ettevõtted läksid pankroti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Selles hakati süüdistama ag...
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikud riigikorraldusvormid Presidentalism nt USA, Gruusia,Mehhik,Argentiina Poolpresidentalism nt. Prantsusmaa, Venemaa, Island, Prtugal, Austria Parlamentalism nt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia Presidentalism · Rahvas valib nii presidendi kui ka parlamendi · Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi President: · Keskne poliitline figuur- nii riigipea kui ka valitsusjuht · Koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega · Otsustab ministrite tagandamine · Vetoõigus võib parlamendi poolt vastu võetud seadused tagasi lükata Parlament: · Annab välja seadused · Seaduste algatamise ainuõigus · Võtab vastu riigieelarve · Ratifitseerib rahvusvahelised lepingud · Ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust Parlamentarism · Tähtsaim võimuorgan on parlament · Rahvas valib parlamendi, p...
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigiv...
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasu...
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administ...
Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. ...
Ühiskonna tööks kordamine 1.)Parlamentaarne valitsemine Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ka ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust ( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Valitsuse eluiga...
1. Mõisted : (TV lk 18) *Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel val...
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel...
Riigi tekkimine 3. rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud · Tekkis olukord: inimesed tootsid rohkem kui vajasid; hakkasid · Suveräänvõim sõltumatu vüim, koguriigi juhtimisaparaat ja teistel ära võtma vanemad ei saanud olukorda korda panna; selle kõrval ka avalik võim struktuuriüksused, mis on tekkis selline ,,vanema abiline" malev, kes juhtis( kaitsis, vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks karistas); see oli ühiskonnast eraldunud tekkis avalik võim; ...
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Eesti riigipea on president Toomas.Hendrik Ilves. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuseõigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigi...
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja eelkõige presidendi kätte PRESIDENTAALNE VABARIIK: nä...
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võ...
Ajalugu Iseseisvumise eeldused, suund omariiklusele 1917. aasta sügisel. 15. novembri Maapäeva otsus. Iseseisvumise eeldused: I maailmasõjaga kaasnesid uued poliitilised eeldused nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Venemaa ja Eesti sisepoliitilises arengus. Rahvusvahelisel tasandil: 1) Impeeriumid (Saksamaa ja Austria-Ungari <=> Venemaa) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt. 2) Bresti rahukõneluste katkestamine 10. veebruaril 1918 ja sellele järgnenud Saksa vägede üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine 4) I maailmasõjast said võitluskogemusi tulevase Eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja r...
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täi...
ÜHISKONNA ÕPETUS Nüüdis ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit...
Togo Vabariik Togo(ametlikult Togo Vabariik) on riik Lääne-Aafrikas. Piirneb läänest Ghanaga, idast Beniniga ja põhjast Burkina Fasoga. Pealinn Lomé asub lõunas, Guinea lahe ääres. Togo pindala on umbes 57.000 ruutkilomeetrit. Ametlik keel on prantsuse, kuid ka palju muid keeli kõneldakse Togos. Ligikaudu pool elanikkonnast elab alla rahvusvahelist vaesuspiiri. Tähtis majanduse osa on põllumajandus. Algselt Prantsusmaa koloonia Togo iseseisvus 27.aprillil 1960. Kindral Gnassingbé Eyadéma viis 1967.aastal läbi eduka sõjalise riigipöörde, mille järel sai ta presidendiks. Ta oli Togo diktaatorist riigipea kuni oma surmani aastal 2005, olles sellega ühe pikima ametieaga president. Samal ajal kui teised isehakanud valitsejad Aafrikas pooldasid mitmeparteilist demokraatiat, eelistas Eyedema endiselt totalitaarset riigikorda oli ainult üks partei. Togos oli palju siseriiklike probleeme. Näiteks, 198...
Milline võiks olla parim viis Eestile presidenti valida? Tänapäeva ühiskonnas on mitmeid viise, kuidas valida riigile presidenti. Võimalus on valida näiteks majoritaarse-, proportsionaalse või ka hübriidse valimissüsteemiga. Eestis valitakse riigipea proportsionaalsetel valimistel. Kuidas valitakse presidenti Eestis ning kas seda tuleks muuta? Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonid ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab ülesseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valim...
Rahvastik on inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Erinevused rahvastikus Kaasasündunud ehk bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, orientatsioon Elu jooksul omandatud ehk sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, perekondlik staatus Sotsiaal-majanduslikku seisundit määratletakse elatusallika põhjal: töötasu, pension (selline seisund on nt. üliõpilane, töötu, pensionär) Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks). Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja...
4. Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised ...
Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus . Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik...
Vabariigi President Põhiseaduse V. peatükk • Vabariigi President • Konstantin Päts (1874–1956) – 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 • Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis • Jüri Uluots (1890–1945) – 21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945 • August Rei (1886–1963) – 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963 • Aleksander Warma (1890–1970) – 29. märts 1963 – 23. detsember 1970 • Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi...
Saksamaa . Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas Pealinn Berliin Saksamaa lipp Rahvaarv on 81 757 600 (2010) On suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, Rahvastiku tihedus on 230 in/km2 Riigipea Peaminister Parlament 19 sajand keiser riigikantsler bundestag 20 sajand President Liidukantsler bundestag Kuulutati pidulikult välja 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. WilhelmI oli Preisimaa kuningas 18591861 ja Saksamaa Keisririigi keiser 1817 aastast kuni surmani. Otto Eduard Leopold von Bismarck 1. aprill 1815 30. juuli 1898 oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm II 27. jaanuar 1859 4. juuni 1941 Oli viiman...
1. Presidentalism- president täidab nii riigipea kui valtsusjuhi ülesandeid. Kuid ka tema võimu piiratakse. Presidentaalse vormi puhul valivad kosdanikud nii presidenti kui paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut ises...
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt teht...
Mis on demokraatia? Demokraatia tuleb kreeka pärasest sõnast ning tähendab rahvavõimu. Rahval on õigus osaleda riigi asjades. Demokraatia tunnused ja demokraatia vormid. Valimised,kodanikuühikond,koostöö. Otsedemokraatia: rahvas otsustab riiki puudutavates küsimustes ise. Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb ...
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
Tallinna Ülikool Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Vabariigi Valitsus...................................................................................................3 § 87. Vabariigi Valitsus......................................................................................4 Poliitilise riigijuhtimise funktsioon...................................................................4 Haldusfunktsioon...............................................................................................5 Valitsuse moodustamine........................................................................................5 Vabariigi President.......................................................................
Kool Nimi Klass MIHHAIL GORBATSOV Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................... 3 2. Elulugu ............................................................................................ 4 2.1 Perekond .................................................................................... 5 3. Kokkuvõte ........................................................................................ 6 2 Sissejuhatus Mihhail Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige, 19851991 NLKP peasekretär, 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja 19901991 Nõukogude Liidu president. 3 Mihhail Gorbatsov Mihhail Sergeje...
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenu...
Rakvere Eragümnaasium Mari-Liis Vilgelm 11.B.KLASS Vene-Gruusia sõda referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................lk2 Refereering nr1 ,,Vene-Gruusia sõda: mis tegelikult juhtus".................................lk3 Refereering nr2 ,,Ojuland: Eesti toetab Gruusiat"..................................................lk4 Refereering nr3 ,,Presindent Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO Liikmelisusprogrammiga"........................................................................................lk5 Kokkuvõtte...............................................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................lk7 Artikke...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rah...
Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdse...
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM 1. Vabariigi Valitsus Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Ehk lühidalt ja konkreetselt: 1) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 2) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 3) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tul...
Ühiskonna KT 1. Mõisted: fraktsioon – saadikurühm, mille moodustavad nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakondade saadikud opositsioon – erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud (Eestis: Kesk-, Vaba-, Konservatiivne Rahvaerakond) koalitsioon – erakonnad, kes kuuluvad valitsusse (Eestis: Reform, Sotsid, IRL) komisjon – Riigikogu organ, kus valmistatakse ette seaduseelnõusid, katavad riigielu valdkondade kaupa. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. kantsler – ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujumise eest, tasakaalustab ministri rolli minister – ministeeriumi juhtiv poliitik enamusvalitsus – üks eraknd kogub enamuse valijate häältest ja moodustab üksinda valitsuse vähemusvalitsus – erakonnad, kes said vähim hääli, moodustavad valitsuses ühetasandiline omavalitsussüsteem – kohalikud omavalitsused sõltuvad vahetult keskvõimust, keskvalits...
Seadusandlik võim · Riigikogu tähtsaim ülesanne on seadusloom · Riigikogu oluline ülesanne on järelvalve täitevvõimu üle · Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides · Riigikogu liige võib algatada seadusi Komisjonid · Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus) · Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele ...
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918 ; riik taastati 20.august 1991 Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. · Vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab valitav rahvaesindus. · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja kõigil on kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS ...
Kool 12 R Lennart-Georg Meri Referaat Koostas: 1992. aastal valiti Lennart-Georg Meri Eesti presidendiks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta ka teiseks ametiajaks tagasi. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Härra Meri on väga austatud ning armastatud just seetõttu, et ta tutvustas Eestit maailmale ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Oma referaadi soovisin teha härra Meri'st seetõttu, et minu arvates tegi ta Eesti heaks ääretult palju ning oli väga edukas president ning iga Eestimaa kodanik peaks teadma kes oli Lennart-Georg Meri ning mida ta oma elu jooksul korda saatis. Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ...
1. Mida kujutavad endast massikommunikatsioon, massimeedia, interaktiivne meedia ja sotsiaalmeedia? Massikommunikatsioon ehk massisuhtlus on teabekorraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeedia - vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul väga paljudele inimestele, massidele. ( Massimeedia vahenditeks on raadio, televisioon, trükiajakirjandus.) Sotsiaalmeedia on meedia, kus inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetes kogukondades ja võrgustikes. 2. Iseloomusta meedia rolli ühiskonnas. Meedia abil informeeritakse inimesi kodukohas, oma riigis ja välismaal toimuvast; uudiste ja nende tõlgendamise kaudu kujundab avalikku arvamust ja juhib tähelepanu teravatele probleemidele. Massimeedia suudab teavet levitades mõjutada rahva meelsust ning käitumist. Ühiskonnas leviv teave (ka kuulujutt) võib kutsuda esile rahutusi ja ...
1. Iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust. Nimeta riike, kus kehtib. President omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on riigipea ja valitsusjuht. (USA, Egiptus, Tsiili) 2. Iseloomusta parlamentaarset valisemiskorda. Nimeta riike, kus kehtib Riigipeaks on president või riigipea puudub. Presidendil on esinduslik funktsioon. (Eest, Itaalia, Saksamaa) 3. Iseloomusta poolepresidentaalset valitsemiskorraldust. Nimeta riike, kus kehtib. President jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, sekkub ja osaleb valitsustöös ainult teatud küsimuste lahendamisel. ( Portuga, Venemaa, Leedu). 4. Millised võimalused on komplekteerida kahekojalist parlamenti. 5. Parlamendi ülesehitus (esimees ehk spiiker, komisjonid/komiteed, alatised komisjonid). Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad...
annaabi.ee 
