Togo Vabariik (1)

Ühiskonnaõpetus II kursusele

arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused.

Ühiskond

Maailm kahe maailmasõja vahel

VIII 1928. a. oli vaid nende lootuste kulminatsiooniks. Nimetuse sai pakt Prantsuse välisministri A. Briandi ja USA välisministri F. Kelloggi nime järgi. Paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Alla kirjutasid 15 riiki, hiljem veel 48 maad. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL MAJANDUSRASKUSED JA SISEPOLIITILINE KRIIS. 3. XI 1918. a. Kielis puhkenud sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel algasid rahutused üle kogu maa. Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a

Aafrika ajalugu

a läks Saksamaa kontrolli alla Namiibia, sai ühingu tegevus lõpuks kantslerilt heakskiidu. Saksa Edela-Aafrika oli küllaltki suur, aga see vallutati kiiresti seetõttu, et seal elanud namad ja hererod, olid terve 19. saj vältel omavahelises konfliktis. Isegi kui nad üritasid ülestõusu korraldada, ei suutnud nad selles omavahel kokku leppida – selliseid asju tuli muidugi ette ka mujal Aafrikas. Lääne-Aafrikas haarati 1884. a enda võimu alla Kamerun ja Togo läbi erinevate lepingute, kuigi sõjavägi oli sel ajal ka kohal. Portugal ja Hispaania Portugallastel oli vanim koloniaalimpeerium Aafrikas. Tema esimesed territooriumite haaramised toimusid 15. saj, kontroll sisealade üle saavutati alles 20. saj. Tegu oli vaese väikese riigiga, mille kolooniad olid tohutult rikkad ning mida ta ei suutnud efektiivselt hallata. Portugali kolooniates oli väga suur osa Suurbritannia kapitalil

Ajalugu

Wilhelm II ütles, et Saksamaa tulevik on merel. Asuti ehitama tugevat sõjalaevastikku. Admiraliks ehk mereministriks sai Alfred Tirpitz. 1882 Kolmikliit - leping Saksamaa Itaalia ja Austria-Ungari vahel. 1898 - Wilhelm II tegi uhke merereisi idamaadesse (Damaskus, Konstantinoopol, Jeruusalem jne). Teatas, et on kõigi muhameedlaste hea sõber. 1903 - Saksamaa ja Türgi vaheline lepping BBB (Berliin-Bosporus-Bagdad) raudtee liini rajamise kohta. 1.3 PRANTUSMAA Esimene vabariik 1790-1804. 2 Teine vabariik 1848-1852. Kolmas vabariik 1875. aastast. 1.3.1 MAJANDUS Arengutempo oli aeglustunud, seda eriti vanades tööstusharudes. Prantsusmaale olid tekkinud konkurendid siidi ja veini tootmises. Suhteliselt suur osa rahvastikust olid rantjeed. Rasketööstuse tekkisid monopolid. Oli ka palju väikeettevõteid. 1.3.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. Parteide skaala väga lai

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvu

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste k

Eesti uusima aja ajalugu

Kodanikuõpetuse kursus

mis kuulutas end 28. nov 1917 kõrgeimaks võimuorganiks Eestis. Kuigi bolshevikud ajasid selle laiali, tegutses Maapäev edasi ja põranda all moodustati Eestimaa Päästekomitee. Viimane kuulutas bolshevike põgenemise järel 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvuse. Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. 2 RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on

Ühiskonnaõpetus