MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
Arenguökonoomika 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng;
Arenguökonoomika kordamisküsimused · Küsimustele vastamiseks on abiks loenguslaidid ja ÕIS-i õppematerjalide juurde lisatud artiklid ning Eve Partsi õpik Arenguökonoomika. · Kindlasti peab põhjalikumalt läbi vaatama Eest inimarengu aruande ja Eesti majanduse konkurentsivõime aruande. · Töös tuleb 2-3 üldküsimust ja 2-3 küsimust mille puhul peab lähtuma oma referaadis käsitletud riigist. 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Majanduskasv kirjeldab antud hetke majandusnäitajaid, majandusareng on majanduse (ühiskonna) pikemaajaliset muudatuste jada
Moderniseerimisega kaasnevad probleemid arengumaades kaasnevad negatiivsed tendentsid nagu konfliktide ja pingete kasv (kõdusõjad, etniline ja poliitiline represseerimine, tänavarahutuse jne); riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine; ökoloogilised probleemid (vihmametsade hävinemine, viljaka maa söötijätmine, suured energiakulud). 2) ökoloogiliselt säästev areng looduskeskkonda säästev majandusareng on inimühiskonna pikaajaline eesmärk. Majanduses koguhüvede maksimeerimist viisil, mis arvestaks ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist. Eeldused: Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist; Majandussüsteemi läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid; Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske kui mitte võimatu vähendada; Teatud protsessid looduses on pöördumatud. 3
Ebaõige paradigma teooria: Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel. 13.Neoklassikalise mudelid selgitavad majanduse arengut Uusklassikaline lähenemine. Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivsest paigutusest. Vabaturu teooria vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja Ühiskondliku valiku teooria poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega, mida väiksem on valitsussektor, seda parem.Turusõbralik lähenemine arengumaade turgudel on palju häireid, mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumise.Neoklassikaline lähenemine-
edukalt konkureerida. Toote hind tolliliidus on madalam, kui ilma tolliliiduta. Tolliliidu loomine suurendab tarbijate heaolu, sest hind tolliliidus on madalam ning tarbitav kogus suurem. Tolliliidu loomisega kaasnev kaubanduse ümbersuunamise efekt Kui viia tootmine vähem efektiivsemasse riiki väheneb riigi heaolu(töö väheneb, tööpuudus suureneb). Kui tootmine sihtriigis on kallim, kui päritolu riigis, toob see kaasa sissetuleku vähenemise. Suurem konkurents ja mastaabiefekt tekivad, kui üksikud rahvuslikud turud integreeruvad ja moodustavad ühise turu. Suurem turg võimaldab ära kasutada masstootmise eeliseid ning ühisel turul on konkurents ettevõtjate vahel suurem. Mastaabiefekti tulemusena hakkavad tükikulud tootmise laienedes langema, tuues kaasa toodangu hinna languse ning tootlikkuse suurenemine omakorda suurendab tarbijate heaolu. Regionaalse integratsiooni mõju
pakkuda oma teenuseid kõigis liikmesriikides või asutada oma ettevõtte ükskõik millises liikmesriigis. · isikute vaba liikumine - kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad asuda elama või tötama ükskõik missugusesse liikmesriiki. · kapitali vaba liikumine - investeerinugte tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel Ühisel turul saavad töölised ja kapital liikuda sinna, kus neinde tootlikkus on suurem. tulemusena on võimalik suurendada lõpptoodangut ilma tootmissisendeid lisamata. Ühisturgude kujunemine Edukalt toimiva ühisturu näiteks on Euroopa Liit, mis toimib ühisturuna alates 1992. aastast. Ühisturuks, kus srnaselt Euroopa Liidule on olemas neli vabadust, on näiteks ka Euroopa Majanduspiirkond ja Pärsima Lahe Koostöönõukogu. Euroopa Majanduspiirkond on Euroopa
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal
w Ühisturg on veelgi laialdasem ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja ka seadusandluse teatav ühtlustamine (MERCOSUR). w Majandusliit on kõige laiahaardelisem liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahapoliitika ning ühisraha (Euroopa Liit). NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon on loodud Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko poolt 1994.aastal. Kaupade ja teenuste vaba liikumine, osalised tollid säilisid /piimatooted/suhkur/puuvill/maapähkel. Peakorter Ottawas EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 4 liiget: Island, Liechtenstein, Norra, Sveits. Euroopa majanduspiirkond EL +EFTA APEC - Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum Asia-Pacific Economic Cooperation on asutatud 1989.aastast. Liikmesriike on 21: Austraalia, Brunei, Filipiinid,
vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne. Ning sama ajal kui soovitakse suurendada mingi kauba või teenuse hulka tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähenda mingi teise kauba või teenuse hulka. Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse
seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid · Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial
võlaväärtpaberiinvesteeringuteks. Omandiväärtpaberi-investeeringutest on portfellinvesteeringud need, millega ei kaasne olulist osalust. Võlaväärtpaberi-investeeringutena käsitatakse investeeringuid tagatud ja tagamata võlakirjadesse. Kuna Eestis on tuletisväärtpaberite (ostu-ja müügiõigust või ostu- ja müügikohustust tõendavad väärtpaberid) osakaal väike, käsitletakse neid praegu võlaväärtpaberi- investeeringutena. Muud investeeringud on kõik ülejäänud investeeringud, mis ei ole otse- ega portfellinvesteeringud: kaubakrediit müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning ettemaksed, mis kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui rahvusvahelise investeerimispositsiooni arvestuses; laenud majandussektorite laenusuhted, kui need ei ole seotud otseinvesteeringuga; sularaha ja deposiidid (hoiused) mitteresidentide pangahoiused Eestis ning Eesti residentide
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks:
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav
lepetega selle liberaliseerimise suunas. IMF- Rahvusvaheline valuutafond. Riikidevahelise koostöö reguleerimine, krediidi võimaldamine liikmesriikidele. NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon. Kanada, Mehhiko, USA. Liikmesriikide vaheliste kaubandustõkete puudumine, firmade tegevuse korraldamine. EFTA ehk Euroopa Majanduspiirkond. Euroopa riigid kuuluvad, Euroopa liit ka Norra, Island. Kaupade, isikute teenuste ja kapitali vaba liikumine. ASEAN- Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. ,,Oma" rahvusvaheliste firmade abistamine ja võõraste tegevuse kontroll. APEC- Aasia-Vaikse Ookeani Majandusliku Koostöö Organisatsioon. Vabakaubanduse ja majanduse arendamine, püütakse energivajaduse valdkondades koostööd teha. Austraalia Hiina Jaapan. MERCOSUR- Lõuna Ühisturg. Regiooni majanduslik koostöö. Hindade ühlustamine ja kehtestamine maailmaturul. Argentiina, Brasiilia. CEEAC- Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus. Omavaheline koostöö ei edene. OPEC- Kes tegeleb naftaga
hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed.
vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida. 1.4
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid)
21. sajandi alguses toimub selge majandusliku jõu kontsentreerumine ümber Vaikse Ookeani. Ühelt poolt Hiina ja 10 ASEANi riiki ning teiselt poolt P-Ameerika ja Brasiilia. 4. Euroopa demograafilised probleemid Euroopa elanike arv väheneb 2050 aastaks üpris palju. See aga tekitab kartust majanduses, sest usutavasti käivad need käsikäes. Inimkond vananeb ja seega aeglustub majanduse kasv, finantsturgudes on ebastabiilsus ja toimub avalike pensionifondide krahh. Majanduskasv aga viib kiirele elanikkonna kasvule. Malthuse teooria: maj.kasv hoiab el. Tasakaalus. Kui el. kasvab liiga kiiresti palgad alanevad -sündivus kahaneb. Kiire majanduskasv viib el. Kasvule. Tänapäeval: vastupidine tendents maailm on muutunud rikkamaks, + sündivus on kahanenud, + keskmine eluiga on tõusnud (sellega ka individuaalne heaolu 5. Mõisted: Tööjõud inimesed kes soovivad tööd teha ja olla selleks võimelised
a. sotsialismimaade sõjaline liit 3)EL loomine(lepingud, eesmärgid). Põhineb järgmistel koostöö lepingutel: · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), 1949.a. Euroopa Söe- ja Terasekoondis (ECSC), 1951.a. Prantsusmaa välisministri R. Schumani ettepanek luua Euroopa Söe ja Terasekoondis. · Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), 1957.a. · Euroopa Majandusühendus (EEC), 1957.a. · Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) 1960.a. EL eesmärgid: Euroopa Ühenduse ülesandeks on ühtse turu ja liikmesmaade majanduspoliitikate progresseeruva lähendamise kaudu edendada Ühenduse majandustegevuse harmoonilist arengut, jätkuvat ja tasakaalustatud laienemist, tõsta stabiilsust, elanike elustandardit ja tihendada sidemeid Liidu liikmete vahel. 4)EL lepingu struktuur (3 sammast) · Esimene tugisammas sisaldab majanduskoostööd, mille eesmärgiks on ühise turu loomine. Ta koosneb nii
4. Absoluutse eelise teooria A. Smith (1723 1790) väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis -mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga (vähima tööjõu vajadusega). Absoluutse eeliste alaliigid: Loomulik e. looduslik ressursid, asukoht. Omandatud- tuleneb tehnoloogia, vilumuste, (hariduse ja infrastruktuuri) kõrgemast tasemest. Olulisim eeldus (utoopiline), et riigid ei sekku ei subsiidiumite ega tollide ega kvootidega jne . Näiteks on Kanadas looduslikud tingimused soodsad nisukasvatuseks, kuna aga banaanikasvatus oleks siin mõeldav vaid kasvuhoonetingimustes. Equador omakorda on efektiivne banaanikasvataja, aga ebaefektiivne nisukasvataja. Sellistes tingimustes saavad
· SKP ei pruugi väga hästi näidata millise kvaliteediga on kaubad ja teenused valmistatud; · SKP väärtus ei ütle mitte midagi sissetulekute jaotuse kohta; · SKP ei pruugi arvestada varjatud majanduse osakaalu. 5) SKP arvestus tarbimise meetodil: valem, tähised-komponendid, Eesti SKP 2012. a SKP tähistuseks Y, Y = C + I + G + NX kus: C (consumption) eratarbimine I (investment) investeeringud G (government expenditure) valitsuskulutused NX (net export) puhaseksport (=eksport - import) 6)SKP kasvumäära (GDP growth rate) arvutuskäik ja kasutuseesmärk · SKP kasvumäär (GDP growth rate) ehk SKP reaalkasv ehk majanduse kasvumäär ehk majanduskasv · kasutame reaalset SKP-d (mitte nominaalset SKP-d) · valime kahe huvipakkuva perioodi reaalse SKP suurused (rahalises väärtuses)
müüjad, nõudmine ja pakkumine. Eraomand on tähtsal kohal. (Eesti) Vaba majandussüsteem, mis tugineb kolmel alustalal: eraomandusel - tootmistegurid kuuluvad eraisikutele, mitte riigile. Õigus eraomandile ajendab firmasid ja loodusvarasid ja kapitali efektiivsemalt kasutama, kuna siis suureneb eraisiku kasum, See on tegutsemine omakasu eesmärgil; hinnasüsteem - hinnad määravad, mida suudetakse ja tahetakse osta. Konkurents - iseseisvalt tegutsevad tootjad peavad võitlema piiratud ressursside pärast kõigi teiste tootjatega. Need, kes ei suuda konkurentsis püsida (toodavad kas liiga kallilt, või siis kaupu, mida ei vajate), lähevad pankrotti. Turumajanduse liikumapanevaks jõuks on kasum. 5 5) 5. Segamajandus - Turg otsustab, kuid valitsusel on tähtis osa.(USA) 6) 6
haridustegevusele ja millised haridustegevuse liigid valida Inimkapitali hindamine Inimese väärtust iseloomustavad tema tootmiseks tehtud kulud Inimese väärtus on loodetava töötasu nüüdisväärtus Inimkapitali netoväärtus on leitav loodetavate tulude ja kulude ajaldatud väärtuse vahena Hariduse ja sissetuleku seosed Inimkapitali teooria – hariduse ja kutseoskuste omandamisse tehtud investeeringud suurendavad inimese töövõimet ja produktiivsust Sõela teooria – palka ei tõsta mitte produktiivsus, vaid diplom. Haridusasutus toimib sõela või filtrina, eraldades vähemvõimekad ja andes diplomi neile, kes on jäänud sõelale Hariduse tarbimis- ja investeerimisefekt Tarbimisefekt väljendub õppimises kui eluviisis Investeerimisefekt väljendub enam haridust saanud inimese võimes rohkem teenida, võrreldes mitteharituga
ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused: 1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest; 2) maailmas eksisteerivad vaid kaks riiki, mis kauplevad vaid kahe kaubaga; 3) suhteliste hindade kasutamine; 4) mõlemas tööstusharus on täiuslik konkurents ja tootmises puudub ülevooluefekt/välisefekt. 5) tootmistegurid on vabalt liikuvad mõlema tööstusharu vahel ühe riigi raames; 6) ühiskonna samasuskõverat saab esitada üksikindiviidide samasuskõverate summana. Kombineerides pakkumist ja nõudmist leitakse tootmise ja tarbimise maht ning määratakse hinnad. Autarkia olukord, kus riik ei osale rahvusvahelises kaubanduses. MERKANTILISM
tähtsus. 5.Infotöötlus vajab haritud tööjõudu kõrghariduse olulisus 6.tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu, vaba aeg- turismi- ja meelelahutustööstuse areng 7.1970 energia-ja majanduskriis kiirendas üleminekut infoühiskonnale. NN. Naftakriis Osaliselt ajendatud võimaliku ökokatastroofi ohust ( globaalne saastumine, loodusvarade ammendumine ) järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedale, isegi miinustesse Vana tööstusühiskond hakkas asenduma uue infoühiskonnaga. Ühiskonna arengu peamised jooned Peamised majandusharud Agraarajastu - põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus-hõive primaarsektoris Industriaalajastu töötel tööstus, tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm.- hõive sekundaarsektoris infoajastu teenindus,info töötlemine, edastamine, transport j. - hõive tertsiaarsektoris.
Piiratuse aste ajas muutub. · Mida, kuidas, kelle jaoks toota - majanduse põhiküsimused. · Ürg (orjandus kõrvalharu) - feodalism (sotsialism kõrvalharu) kapitalism infoühiskond · Traditsionaalne ühiskond küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj. · Alates kapitalismist toodame turule ja tekib vajadus majanduse regulatsiooni järgi ehk plaani(käsu)majandus ressursid on piiratud, tuleb jaotada parimal moel. · Teine võimalus kasutada regulaatorina turgu, kuid turumajandus ei arene kunagi nii, nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne baseerub analüüsil · Normatiivne ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem.
Teaduspõhine majandus Majanduse kolm arenguetappi: 1) ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest(palju viljakat maad, rikkalikud maavarad, rohke tööjõud) 2) investeeringupõhine edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Teadmusühiskond ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Inimkapital inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine – 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) • Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
