Regionaalne integratsioon ja integratsiooniprotsessid maailmas Regionaalsetesse ühendustesse kuulub tänapäeval enamus maailma arenenud riike ja arengumaid. Selliste regionaalsete ühenduste omaduseks on soov vähendada omavahelises kauplemises piiranguid. Põhjused regionaalsete ühenduste loomiseks ·Poliitiliseks põhjusteks on julgeoleku suurenemine regionaalse integratsiooni kaudu. ·Majanduslikud põhjused regionaalse ühenduse moodustamiseks on vaba kauplemisega kaasnevas kasus. Kaubanduspiirangute kaotamine ja ühise turu loomine aitab kasvatada ka liikmesriikidevahelist kaubandust. Majandusliku koostöö vormid ·Vabakaubanduspiirkond - liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, aga säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega(nt. EFTA, NAFTA). ·Tolliliit - kasutatakse ühtseid väliskaubanduspiiranguid ning ühendusesiseselt kaubanduspiirangud kaotatud(nt. Ke...
IV RIIGI MAJANDUSE JÄTKUSUUTLIK ARENG 1. Majandusareng, majanduskasv, struktuurimuutused majanduses. Majandusareng laiemalt on pikaealine protsess, mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte rõhutatakse, et keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks. Struktuurimuutused majanduses mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema kogutoodangust moodustavad teenused, samal ajal kui tööstus- ja põllumajandustoodangu osakaal väheneb. Analoogilised muutused toimuvad ka tööhõives. Aluseks on tootmise rektsiooni muutunud nõudlus. Sissetulekute kasvades väheneb tarbimiskorvis esmatarbekaupade osatähtsus, nõudluse suhteline vähenemise alandab nende hinda ning vähendab esmatarbekaupade tootmise kasulikkust. Majanduskasv, mis tähendab lihtsustatut reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta....
vabariigi valitsus, kes täitis seega ka aktsionäride täiskogu ülesandeid. 1927./28. aasta pangareformiga säilis aktsia-panga vorm. Kõrgemaks otsustusorganiks oli aktsionäridest füüsilistest ja juriidilistest isikutest koosnev täiskogu. Nüüdisajal on enamik keskpanku, nagu ka praegune Eesti Pank, riiklikud. Põhiprobleemiks on iseseisvuse aste, mille üle on terves maailmas aastakümneid vaieldud ja ilmselt vaieldakse ka edaspidi. Euroopa integratsiooniprotsessid on selles vaidluses kaalukausid küll rohkem keskpanga suurema iseseisvuse poole kallutanud. Tänase Eesti Panga tegevuse õiguslikud alused määrab 1993. aasta 18. mail Riigikogus vastu võetud Eesti Panga seadus. Eesti Panga missioon: Eesti Pank on keskpangana määratud rakendama kõiki tema kasutuses olevaid meetmeid, tugevdamaks nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse vastu. Eesti Panga põhieesmärgid on: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
