50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
81 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katre tigasoo
Õppematerjali autor
KULTUUR JA ELU-OLU 1950-1980. AASTATEL 1960-1970 Valitsev mõttelaad, vaimsed suundumused ja hoiakud, uued ideed Inimestel hakkas tekkima rohkem võimalusi ja aega meelelahutuse jaoks. Tavapärasteks muutusid perekondlikud väljasõidud isikliku autoga. Nüüd oli inimestel võimalus vaba aega veeta ja tarbida rohem kui iial varem. Tähtsaks muutus sotsiaalse õigluse idee. Selle tagamiseks pidi otsustavalt majandusellu sekkuma riik. Maailmas domineerisid Keynesi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suuremat tähelepanu pööramist nõuti vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Riigi korraldavat kätt oli vaja selleks, et jagada ümber ressursid vaeste kasuks. Näited poliitiliste sündmuste ja laiemalt kogu külma sõja mõjust nendele hoiakutele ning ideedele · Massikultuuri väljakujunemine · Noorte rahutused · Mustanahaliste liikumised · Vasakäärmuslike t
palgad olid madalad ning kellele juhtivad töökohad jäid peaaegu kättesaamatuks. Naised töötasid vabrikutes, kauplustes ja kontorites ning pidid leidma rõiva, mis oleks samaaegselt ilus, mugav ja väljaskäimiseks piisavalt sikk. Moodi tulid särkpluuskleidid, kampsunid, põlvini ulatuvad volditud seelikud, bürookostüüm ning mehelikkus. Enimkasutatud kangas oli siid ning põhivärvideks said hall, beez ning valge. Kahanes ka kleidi alumise ääre pikkus 6 (vt joonis 5). Joonis 5. Mood 1920. aasta tänaval Allikas: http://www.gorodmod.com/1920s-womens-fashion/ (15.05.17) 5 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 6 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluiseaalid. Tallinn: Varrak 7 Vabalt langeval särkkleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht. Esmakordselt ajaloos paljastati naiste jalad
Tohutu suured õlad rõhutasid puusade kitsust, seelik oli lühike ja liibuv, sageli stretch-kangast. Selline peen ja sikk kostüüm oli universaalne rõivastus ning populaarsem isegi väikesest mustast kleidist. Seda kanti kontoris, laulatusel ja isegi kohtamisel. Valentino- tegi ülimalt naiseliku napi väikese kostüümi; tema kostüümid, kokteilikleidid ja kleidid on kuidagi elegantsemad, seksikamad ja napimad kui teistel. Ameerika moed pakkusid nappi joont. Briti mood oli detailidesse uppunud ja peaaegu viktoriaanlik, mõjus ülepakutuna. Chaneli kostüüm nautis taassündi, seda kandsid kõik. Giorsio Armani oli üks esimesi tõeliselt kalleid disainereid, tema loomingul oli peakollektsioonide iseloomulik lõige ja lihtsus, mida täiendasid huvitavad etnilised detailid. Briti mood jõudis taas tunnustuse tippu. Marearet Howell tegi traditsioonilisi mehelikke rõivaid mingi kiiksuga, näiteks
hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. Harvad polnud ka juhud, kui juuksur kuulus jõuka Egiptlase kaaskonda. Samas ei olnud teenus ainult rikkurite lõbu. Vaesemad kodanikud nautisid rändjuuksuri teenust, kes sättis oma äri õles sobivaima puu najale. Umbes 3000 e.m.a, oli Egiptuses aadli tunnuseks kiilaks raseeritud pea, millel oli ka kliimat arvestades praktiline väärtus. Samas nõudis mood, et tähtsamatel sündmustel kaeti pea parukaga,mida kandis kogu vaba elanikkond. Parukate valmistamiseks kasutati nii inimjuukseid kui ka lambavilla. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas-oranzikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid