Karja kihelkonna rahvariided (0)

Karja kihelkonna rahvariided

2011

Sissejuhatus

Saaremaal olid rahvariided igas kihelkonnas erinevad. Ühisjooni võis leida eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud . Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid . Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond , oli rõivamood võrdlemisi sarnane.

Karja naine

Särk

19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest .Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae . Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu.

Seelik

Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi. Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sini-puna-rohelise kirjaga villane äärispael pook.

Kampsun

Pealisrõivana kanti lambapruuni kampsunit. Kampsun oli pikkade varrukatega ja õmmeldi villasest riidest. See oli suhteliselt lühike ja kattis vaevalt vööd. Hõlmad kinnitati viie vaskhaagiga. Põll oli saarenaistel piduliku ülikonna täienduseks. Karjas olid pidulikud põlled tehtud linasest kangast ja kaunistatud pilutikandiga. Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks olid volangid, mõnikord ka pitsiread.  Kirivööl mähiti korrad üksteise peale. Sellel oli linasel taustal villane korjatud kiri.

Ehted ja aksessuaarid

Ehted olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga palju. Kuhiksõlgi pandi ritta 3 kuni 7 ja kõige suurem kinnitati keset rinda. Piduülikonnaga pandi kaela mitmesuguseid klaas- või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele ka hõberaha. Sukad olid ühevärvilised, tavaliselt valged. Sukad püsisid üleval sukapaeltega – need seoti põlve alla. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga. Tavaline abielunaiste peakate oli tanu. Tanu valmistati ühest piklikust riidetükist. Karja naiste tanud olid madalad ja nukid ulatusid kuklas kõrgele. Tanud kaunistati geomeetrilise kirjaga ristpistetikandiga.
Igapäevaseks peakatteks võtsid naised tuttmütsi. Tuttmütsid kahanesid 19. saj. teisel poolel väikeseks lamedaks ketasmütsideks. Teele minnes seoti nii tanule kui ka ketasmütsile peale ruuduline rätik. Linaseid sinise-valge-, punase-valgeruudulisi rätte kooti ise, neid kanti abu või kampsuni all, välja minnes seoti peakattele. Jalatsitena on Saaremaal kantud kingi . 19. sajandil olid tavalised kõrvadega kingad , mille otsad seoti jala peal kokku paela või naharibaga. Igapäevaselt kanti pättisid.

Karja mees

Särk

Särk õmmeldi kodulinasest kangast. Ka meestesärkidele on iseloomulik lai krae, mida idapoolsel Saaremaal kanti mahapööratult. Särgikrae seoti üles kaelrätiga. Kaelarätt oli tavaliselt sini-valgeruuduline ning linane ja kodus kootud. Vest õmmeldi lambamustast villast.

Püksid

Kintspüksid õmmeldi lambamustast villasest riidest, mis liibuvad keha ümber Sääred ulatusid natuke üle põlvede. Suvised püksid õmmeldi valgest jämedast linasest riidest.

Aksessuaarid

Pidulik peakate oli pealt laieneva rummuga kübar. See tehti vildist ja rummu ümber seoti punane või valge pael. Suvel kanti ka tuttmütsi või murumütsi. Jalas olid meestel valged, pruunid või hallid sukad ja mustad kingad. Igapäevaselt kanti pättisid.

Kokkuvõte

Saare rahvariided on säilinud ka tänapäeval peaaegu muutumatutena, mida inimesed uhkusega kannavad. Ka inimestel, kes elavad Saaremaalt eemal, kannavad erinevatel üritustel justnimelt oma kodukoha – saare rahvariideid. Rõhutades sellega oma päritolu ja väärtustades saare rahva ajalugu, kombeid ja traditsioone.

Lisa

Karja naine Karja mees
Karja ümbrik ja abu triip Karja abielupaar

Kasutatud kirjandus

http://www.folkart.ee/
http://www.erm.ee/
http://www.estonica.org/
http://saaremaamarditalu.blogspot.com/
http://www.folk.ee/