Põlva neiu rahvarõivad (0)

Põlva neiu rahvarõivad

Särk on õmmeldud linasest labasest riidest . Piki õlgu 7,2 cm laiused õlalapid. Särk ja õlalapid kaelaava juures kurrutatud. Varrukad värvli juures kurrutatud, pärast volditud. Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri.
Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest . Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu.
Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lämeks valge linane , koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot , alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul.
Triibustik: a) 1,2 cm pruunikaspunast (põhivärv)
b) 0,05 cm valget
c) 0,3 cm helesinist
d) 0,15 cm tumesinist
e) 0,2 cm lillat
f) 0,3 cm helepunast
g) 0,05 cm valget ( triibu keskkoht)
f-a
h) 0,15 cm tumesinist
i) 0,3 cm rohelist
j) 0,3 cm helesinist
k) 0,05 cm valget ( triibu keskkoht)
j-h
Seeliku pikkuseks sobib 20-30 cm maast (mõõta kingadeta).
Neiu ülikonna juurde võib kuuluda ka liistik , mis on õmmeldud potisinisest villasest riidest, linasest labasest riidest voodriga, eest kinnitatud kolme haagiga.
Vööst allapoole on vastandlappvoltide riba. Viimase laius on 4,5 cm, voldisügavus 3 cm. Peorõivastuse juurde on kuulunud vahel ka värviline kaelarätt. Viimane jäi liistiku rinnalõikest välja paistma, nii et see ehteid ei varjaks. Kaelaräti otste kinnitamiseks kasutati ka kuhiksõlge.

Vöö (vüü, puudõh) oli tähtis ülikonna osa. Tugevalt ümber keha mähituna kas särgi peale või seelikuvärvlile, abielunaisel ka põllevärvli peale, pidi see keha toetama, koos hoidma. Eriti tähtis oli vöö tõstmise juures. Kanepis öeldi, et kui vöö peal, siis on inimese ihu kinni. Põlvas ulatunud mõni vöö 5-6 korda ümber keha. Tavaline vöö ulatus 2-3 korda ümber keha. Tütarlastele pandi vöö peale juba lapsena, et nad kasvaksid keskelt peenemaks. Vöö pealmiseks pooleks oli villasem pool. Vöökirjadesse kooti sisse märke, mis pidid kaitsma halva silma ja haiguste eest.
Kririvöö on 3 cm lai, kootud valgest linasest niidist ja punasest, rohelisest ja sinisest lõngast. Kummaski otsas on 17 cm pikkused narmad. Pikkus tuleb võtta olenevalt keha ümbermõõdust, nii et vöö ulatub vähemalt 3 korda ümber keha. Vöö mähkimist alustatakse seeliku värvli pealt vasakult küljelt, jättes iga ülemise vöökorra alt eelmise korra alumise ääre 1-2 cm võrra paistma. Ots pistetakse vöökordade alla. Kirivöö muster ja materjali kulu : x – sinist 8 lõnga -> 24m
x – rohelist 6 lõnga -> 18m
x- punast 9 lõnga -> 27m
linast 48 lõnga -> 108m
koeks 120m lõnga
Sukad valged peenest villasest, seurte ka linasest või puuvillasest lõngast koekirjalised vikkelsukad.
Jalanõud on pastlad.
Eheteks kuhiksõlg ja helmed . Krae kinnituseks punane siidist pael.
Taskurätt materjaliks valge labane linane riie, 36*60 cm, otstel 3 cm laiune pilupalistus , piki külgedel lihtpalistus, otstel punane kiri madalpistes tikitud , igas nurgas 3 tutti.
Kasutatud kirjandus
Kaarma, K ; Voolmaa, A ; Eesti rahvarõivad. Rahvarõivaste valmistamise juhend . Tln. Eesti raamat, 1981, lk 45
Nõukogude naine, - 1968, Nr 5