Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Asteegid (0)

1 Hindamata
Punktid

Asteegid
Kes nad olid? 
 Asteegid olid 14-16sajandil  Mehhikos  elav 
rändhõim
 Nad elasid Tenochtitlani linnas, mille nad ise 
ehitasid  ning kus praegu asub  Mexico  City 
(linna keskel asus võimas tempel)
 Impeeriumi loomist alustati naaberlinnade 
vallutamisega, liikudes lõuna ja ida suunas
 Riigi laiendamist alustati 1430. aastatel 
asteekide  valitseja Itzcoatli juhtimise ajal
 Asteekide pealinn Tenochtitlan ja selle 
maksuimpeerium kukkus kokku 1521
Punane ala tähistab ala, kus kunagi elasid 
asteegid
Rahvas
 Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi 
kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste 
klassile
 Tähtsuselt järgmised olid  preestrid
 Lihtinimesed olid talupojad,  kaupmehed
käsitöölised ja  orjad
 Toitu kasvatati Texcoco järvele kunstlikult rajatud 
saartel ehk chinampa'del
 Kasvatati maisi,  aedvilju  ja puuvilla, liha 
saamiseks peeti kalkuneid ja  koeri
 Asteegid hakkasid esimeste seas kasutama 
kakaoube šokolaadijoogi valmistamiseks
Elamud
  Asteekid  elasid lihtsates 
majades, enamus neist 
koosnes ühest ruumist, 
kus oli väga vähe mööblit
 Ainsateks 
mööbliesemeteks olid 
roomattidest asemed, 
madalad lauad,  punutud  
rõivakirstud
  Majal  oli siseõu, kus asus 
köök ning väike   altar
 Pesemisruum paiknes 
eraldi  hoones
Riietus
 Asteekide riietus oli tavaliselt keha ümber 
vabalt ja ei  katnud  kogu keha
 Riided olid tavaliselt tehtud ainult puuvillast 
või ayaadi  kiududest , mida saadakse Maguey 
kaktusest
 Lihtinimesed ja orjad katsid oma kehast väga 
vähe ning nende riided olid Maguey’st saadud 
riidest  valmistatud
 Orjad kandsid lihtsat niudevööd,  kui aga 
mees oli  veidike  kõrgemast seisusest, siis oli 
niudevöö uhkem
 Mehed kandsid ka keepi mis oli tehtud 
kolmnurksest riidest ning on tuntud kui tilmati või 
tilma
 Naised kandsid seelikuid ja särke, mis oli käisteta 
või lühikeste käistega
 Kõrgklass  kandis  keerulisemalt valmistatud riideid 
kuigi põhiliselt samu riideesemeid kui  lihtrahvas
 Kõrgklassist inimeste riided olid värvilisemad ning 
palju kasutati kulda, sulgi, karusnahke ja muid 
dekoratsioone
 Kõrgklass kandis ka  ehteid  nagu kaelakeid, 
kõrvarõngaid ja käevõrusid
Kunst
 Kunstis kujutati naist sageli passivsena ning meest 
aktiivsena. Asteekide kunstis on palju  pereelu  
kujutavaid stseene, mis annavad pildi naiste 
tegemistest
 Igapäevased nõud asteekide peres olid lihtsad, kuid 
osa anumatest olid kaunistatud sisselõigatud või 
maalitud mustriga
  Väga tavaline kujutis oli neil pealuu. See sümboliseeris 
kuulsust, hiilgust kui ka kaotust, olenes olukorrast
 Kujutati ka haigusi ning hälbeid
  Savinõudel kujutati ka musitseerivaid ja tantsivaid 
inimesi
Kalliskivid
 Asteegid hindasid väga kõrgelt igasuguseid 
kive ja meistrid tegid neist imepäraseid asju
 Eelistati särava pinnaga värvilise kive nagu 
nefriit  ning teisi rohelisi kive aga ka türkiisi, 
mäekristalli ja tumepunast kivi porfüüri
  Nendest  valmistati ehteid, anumaid, kujusid 
 Kõige hinnalisem kivi oli nefriit, mis  seostus  
eluandva vee ning peatoidu maisiga
Äri
 Makse pidid maksma lihtinimesed. Juhataja 
pidas maksude maksmise üle arvet
  Erinevaid kaupu vahetati ja müüdi 
turuväljakutel
 Kaupmehed käisid kaugetes maades ning 
tõid  troopiliste  lindude sulgi, kulda, 
vääriskive ja jaaguarinahku
Religioon
 Asteekide  religioon  oli keeruline ja ühendas 
endas erinevaid jumalaid, tähtpäevi, 
juhendeid ja värve
 Põhiline on religioonis hirm looduse ning 
maailmalõpu ees
 Asteegid kummardasid arvukaid jumalaid – 
sõja-, vihma-, päikese- ja tuulejumalaid – 
ning tõid oma jumalate soosingu 
võitmiseks inimohvreid
 Sõjaväelaste üheks ülesandeks oli vangide 
võtmine, et preestrid saaksid nad altaril 
ohverdada
  Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva 
südame, kasutades selleks üliteravast kivist 
valmistatud tseremoniaalseid nuge
 Ohvri verega kallati üle jumalate kujud
 Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks 
ainus sobiv toit
 Asteedid  pidasid  väga tähtsaks looduse tasakaalu 
ning arvasid, et iga väike kõrvalekalle võib 
looduse tasakaalust välja viia
Inimeste loomine
 Quetzalcoatl oli inimeste looja. Kuna 
inimesi oli loodud juba palju kordi varem 
läks Quetzalcoatl allmaailma, et tuua 
inimeste  luud . Tagasiteel  ta aga koperdas 
ning pillas luud maha. Luud läksid katki 
ning tekkis palju erineva kuju ja suurusega 
kilde, selle pärast on ka inimesed erinevate 
suuruste ja ehitusega. Lisades oma verd 
luude sekka, ärkasid inimesed ellu.
Tänapäev
 Kuna hispaanlased vallutasid kunagi 
asteekide riigi ära, siis pole tänapäevaks 
neist palju infot säilinud
 Säilinud on aga nende võimas tempel 
Tenochtitlan, mis asub Mexico City 
peaväljaku all
 Asteegidel oli väga sarnane 
kalendrisüsteem tänapäevase süsteemiga
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Kes nad olid?
  • Slide 3
  • Rahvas
  • Elamud
  • Riietus
  • Slide 7
  • Kunst
  • Kalliskivid
  • Äri
  • Religioon
  • Slide 12
  • Inimeste loomine
  • Tänapäev
  • Slide 15
Vasakule Paremale
Asteegid #1 Asteegid #2 Asteegid #3 Asteegid #4 Asteegid #5 Asteegid #6 Asteegid #7 Asteegid #8 Asteegid #9 Asteegid #10 Asteegid #11 Asteegid #12 Asteegid #13 Asteegid #14 Asteegid #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tomuchlove Õppematerjali autor
Asteegid olid 14-16sajandil Mehhikos elav rändhõim
Nad elasid Tenochtitlani linnas, mille nad ise ehitasid ning kus praegu asub Mexico City (linna keskel asus võimas tempel)
Impeeriumi loomist alustati naaberlinnade vallutamisega, liikudes lõuna ja ida suunas
Riigi laiendamist alustati 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal
Asteekide pealinn Tenochtitlan ja selle maksuimpeerium kukkus kokku 1521

Sarnased õppematerjalid

Asteekide kultuur
6
odt

Asteekide kultuur

VANA-AMEERIKA KULTUUR Mina valisin valitavate kunstiliikide seast Vana-Ameerika kultuuri,täpsemalt Asteekide kultuuri kuna see tundus kõige põnevam. Sissejuhatus:Asteegid olid rändhõim kes seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale.Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi.Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid

Kunstiajalugu
Ameerika tsivilisatsioonid
7
docx

Ameerika tsivilisatsioonid

1500. aastaks kuulus asteekidele mehhiko suurim impeerium. Asteekide kultuur on saanu palju mõjutada samas piirkonnas elanud rahvaste omast ­ olmeegidest ja tolteegidest. Nagu teised hõimud, kummardasid ka nemad palju erinevaid jumalaid ­ näiteks Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Usuti, et kui nad ei too sõja-ja päikesejumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Asteegid ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdati vallutatud linnadest võetud vange.Preestrid tapsid lahingutest saadud vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Nende linnad olid jaotatud neljaks tsooniks ,,campan", need omakorda igaüks 20 rajooniks ,,calpulli". Igal calpulli'l oli oma turuplats ,,tiyanquiztli". Linna keskel olid koolid ja templid

Ajalugu
Asteekide elust ja kultuurist
8
odt

Asteekide elust ja kultuurist.

Asteegid oli Mehhiko pinnal elav rahvas 14.­16. sajandil. Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale. Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid

Ajalugu
Vana-Ameerika kunst- slaidid-
23
ppt

Vana-Ameerika kunst ( slaidid )

esimestest sajanditest pärast Kristuse sündimist · Kahjuks pole maaja kiri lõplikult desifreeritud · Maajade raamatud olid kirjutatud nahale või puukoorest valmistatud paberitaolisele materjalile · Säilinud ainult 4 raamatut · Suure osa maajade raamatuist lasi Ycatanil teostatud inkvisitsiooni käigus põletada Yucatani provintsiaal Diego da Landa · Kahjuks on maajade kultuur sureosas tänu hispaanlaste sissetungile hävinenud Asteegid · 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad · Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks · Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet · Kultuurist on jälle tänu hispaanlaste hävitustööle väga vähe teada · Asteekide tõus võimule algas 14

Kunstiajalugu
Ameerika põliskultuurid
21
doc

Ameerika põliskultuurid

arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika. Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttidekd, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris ­ Peruus. 3 Asteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 ­ 1520) Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas

Ajalugu
Lähis-Ida-Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
28
pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa ­ Aafrika Egiptus ­ Sergei Stadnikov Mesopotaamia ­ Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima ­ Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg

Kultuur
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

keeruline; vähe säilinud ­ ainult kolm käsikirja), pidasid sidet jumalatega ja viisid läbi ohverdusi (vereohvrid ­ veristasid ennast, tõid inimohvreid, et jumal hoiaks maailmakorda; vihmajumalate auks ohverdati karstilehtritesse poisse). Enne asteeke oli Teotihuacan kultuurikeskus. Selle rajajad on teadmata. Linna läbis 2km pikk tänav, mida ääristasid hauakambrid ja püramiidid (Kuu-, Päikese- ja Sulismao püramiidid). Rituaalide ega kultuste olemusi ei teata. Asteegid olid arvatavasti pärit mägedest. Ta hõivasid Texcoco järve ja rajasid sinna Tenochtitlani linna (nende keskus). Nad alistasid kogu Mehhiko kiltmaa elanikud enda võimule ning võtsid omaks ka varasemate tsivilisatsioonide tunnused. Need, kes alistati, sattusid andamikohustuse alla ­ pidid andma toiduineid, tekstiili ja pidid osalema asteekide ehitustöödel. Eksisteeris samasugune hierarhia nagu maiade linnriikides.

Ajalugu
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun