Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loominguline projekt (1)

3 HALB
Punktid
Antsla Gümnaasium
11.A klass
HÕLMIKKLEIT
Loominguline projekt kodumajanduses
Juhendaja :
Õpetaja
TIINA KALLION
Antsla 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
Kavand 4
Hõlmikkleidi tegemine 5
Kokkuvõte 6
LISAD 7
Lisa 1. Kleit eesvaates 7
Lisa 2. Kleit eesvaates 7
Lisa 3. Kleit külgvaates 8
Lisa 4. Kleit täis pikkuses 8

Sissejuhatus


Valisin enda projekti teemaks kleidi tegemise, sest see pakkus enam huvi, ning tahtsin teha midagi sellist mida ma pole varem teinud. Töös on kirjeltatud hõlmikkleidi tegemist ja lisaks on toodud mõned pildid.

Kavand

Kleit
  • Töövahendid: riie , niit, nõel, käärid, kriit, ooverlokk, õmblusmasin
  • Töö materjal, näidis:
  • Tööjoonis:
    4. Mõõtmed: Laius: 90cm
    Pikkus: 40cm

    Hõlmikkleidi tegemine


    Kuigi kleidi tegemine võib tunduda esmapilgul keerukas, selgub tavaliselt töö käigus, et see on päris lihtne töö ja polegi seotud ületamatute raskustega. Kleite on erineva tegumoega piki, lühikesi, lõhikuga, kuid mina otsustasin hõlmikkleidi kasuks. Kleidi materjali ostsin stretsist, kuna see on veniv ja seega ei jää kleit väikseks.
    Esiteks otsisin endale sobivad lõiked Burdast, milleks kulus väga palju aega. Kui sobivad lõiked olid leitud siis võtsin lõikepaberi ja kopeerisin lõiked maha. Seejärel lõikasin need paberist välja. Siis võtsin lõiked ja asetasin need riide külge nööpnõeldega ning joonistasin kriidiga piirjooned ning lõikasin riidest välja. Seejärel traageldasin küljed omavahel kokku , tegin seljapealt kolm sissevõtet ja kummagi rinna pealt ühe sissevõtte. Kui see oli tehtud siis õmblesin õmlusmasinaga sissevõtted üle ja ooverlokkiga tegin küljed. See järel õmblesin õmlusmasinaga kõik kleidi ääred. Siis lõikasin riidest viis paela välja, keerasin paelad pahupidi traageldasin ja pärast õmblesin õmblusmasinaga üle, võtsin ühe suure varda ja keerasin paelad õiget pidi. Seejärel õmblesin kaks paela, mis ulatuvad kaela taha kokku seotult, siis õmblesin kolm peala mis kinnituvad vöökohalt. Efekti pärast sidusin paela otsa sõlmed. Ja kleit saigi valmis.

    Kokkuvõte

    Töö käigus oli põhilisteks vahenditeks õmblusmasin ja ooverlokk. Hõlmikkleidi tegemine oli iseenesest lihtne, kuid peavalu valmistas sirgete õmbluste tegemine. Korduvalt arutasin ja õmblesin uuesti. Kuid tulemus tuli üle ootuste hea.

    LISAD

    Lisa 1. Kleit eesvaates


    Lisa 2. Kleit eesvaates


    Lisa 3. Kleit külgvaates

    Lisa 4. Kleit täis pikkuses


  • Vasakule Paremale
    Loominguline projekt #1 Loominguline projekt #2 Loominguline projekt #3 Loominguline projekt #4 Loominguline projekt #5 Loominguline projekt #6 Loominguline projekt #7 Loominguline projekt #8 Loominguline projekt #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor deodorajosephamaria Õppematerjali autor
    Info hõlmikkleidi tegemise kohta, koos piltidega

    Sarnased õppematerjalid

    LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990
    46
    docx

    LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990

    Joonis 16. Coco Chanel'i tagasitulek liibuva ja sirge siluetiga 17Kättesaadav Internetist: http://20sajandimood.blogspot.com.ee 18 http://fiftiesweb.com/fashion/1960s-fashion/ 13 1.6. 1960ndad aastad 60ndatel tekkis noortele rohkem vaba aega ja raha kui ühelgi teisel varasemal põlvkonnal. Uuenduslik, loominguline, julge ja tormakas mood sai vastupidiselt eelnevale alguse noortelt inimestelt tänaval. Rõivatööstuses muutusid hinnad tänu suurtematele müügikogustele odavamaks19. 1960ndate moele tegid silmad ette britid. Suurt rolli mängisid kanga värvid ning mustrid 20 (vt lisa 9 ja 16). Kõige enam kasutati pastelseid ning summutatud toone, mis olid tihtipeale kaunistatud geomeetriliste mustritega, suurte nööpide või vöödega. Kleitide disainimisel eelistati lihtsat sportlikku joont

    moetööstus
    Sõnamõrvar
    48
    doc

    Sõnamõrvar

    Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

    Kirjandus
    LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
    80
    docx

    LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

    Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

    Alushariduse pedagoog
    M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
    281
    docx

    M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

    Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

    Kirjandus
    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
    192
    pdf

    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

    NOORTELAAGRI TERVISEKAITSE- JA NOORE TERVISESEISUNDI NÕUDED NING ARSTITÕENDI VORM I. Üldsätted 1. Käesolevad nõuded kehtivad noortelaagrite (edaspidi laagrite) ruumide (hoonete), sisustuse, personali ja maa-ala, noortelaagrisse lubatava noore tervisliku seisundi ning noortelaagrisse lubatava noore arstitõendi vormi kohta. 2. Käesolevates nõuetes on kasutatud noorsootöö seaduse (RT I 1999, 27, 392) mõisteid. 3. Laagri renoveerimise ja ehitamise projekt ning materjalide valik kooskõlastatakse tervisekaitsetalitusega. 4. Käesoleva määrusega reguleerimata valdkondades lähtutakse teistest kehtivatest tervisekaitsenõuetest ja muudest õigusaktidest. II. Noortelaagri tervisekaitsenõuded 5. Laagri maa-ala ning ruumide (hoonete) projekteerimine ja renoveerimine 5.1. Projekteeritava laagri maa-ala peab asuma võimalikult eemal magistraalteedest ja tänavatest, tööstus-, kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra,

    Amet
    A Palu mootorratta raamat
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

    Füüsika
    Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
    194
    pdf

    Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

    Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

    Psühholoogia
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    deodorajosephamaria profiilipilt
    19:32 16-05-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun