Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel. Tunnused: Rõhutati inimese tundeelu, kannatuslike külgi ja kurbust. Peategelasteks lihtsad inimesed. Tegevus looduserüppes. Protest ühiskondliku julmuse vastu. Palju retoorilisi küsimusi ja hüüdlauseid, tundeline sõnavalik ja ilukõnelisus. Levinumad zanrid: Päevikud Reisikirjad Kirjavahetus jne. Sentimentalistid ei uskunud mõistuse kõikvõimsusesse, olles veendunud, et tõelised on ainult tunded. Nende arvates mõjuvad tunded inimhingele puhastavalt.u
"siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte. Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb häälikusümboolikal ja instrumentatsioonil. Hiire loomingu tipuks lugeda tema 1920. aastate värsikogusid "Lemmiklaulud" (1926), "Meeri-Maria-Mari" (1926) ja "Puhtevird" (1927). Luuletused. Põhitemaatika: Aastaajad Sõda Loodus Meri Kujundid Kasutab oma loomingus palju võrdlusi, retoorilisi küsimusi ja epiteete Häid tsitaate. " On minevik kui vare, mis maha sõimat, laostet- ees sammuda vaid mädasoo." "Jääb sõnust hinge tärge." "Õnn on seegi, kui vaid hetkeks tohin toetuda su usalduse hoolele." Täname kuulamast!
Eesti Vabariigi presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt aasta põllumehe galal 10.11.2015 Tallinnas. Allikas: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11743-2015-11-10-16-26-23/index.html Kõne oli suunatud põllumehele. President kasutas oma kõnes mõned retoorilisi vahendeid. Retooriline küsimus. Minu arvates, president esitas oma kõnes kolm küsimust: ,,Peaminister, maaeluminister ja Riigikogu maaelukomisjoni esimees on sellist teguviisi igatahes kritiseerinud. Aga teie?" ,,Põllumajandusorganisatsioonid, mis teie sellest arvate?" ,,Kuid samal ajal olen kuulnud, et Eestisse imporditakse sealiha juurde?" Metafoor. Võistlus põllumajandustoodete turul on väga tihe ja siin kergemat teed minek toob meile tulevikus palju käänulisemad rajad.
näiteks juba neljandal sajandil elanud poliitik ja professor Ausonius järgis küll kristluse palvet, kuid tema tekstikogu koosnes peamiselt mängulistest, teravmeelsetest ning erootilistest poeemidest, mis oleksid paarsada aastat varem ühiskonnas olnud vastuvõetamatud. Prokopios kirjutas viiendal sajandil küll piibellikke kommentaare ja politiseeris fiosoof Proklose vastu, kuid kirjutas samal ajal kiidulaule imperaator Anastasiosele ja ka erinevaid retoorilisi ülesandeid, mis hõlmasid endas Euripidese tragöödia stseenide kirjeldusi ja sketse Aphroditest, kes leinas Adonise järele. Kuuenda sajandi lõpus kogus ja muutis advokaat, poeet ja ajaloolane Agathias erootilisi epigramme sama külma rahuga, nagu kristlikke ja isegi paganlikke poeeme. Ignatios, Tarasiose õpilane, kaasajastas Platoni dialoogi ikoonide teemal oma teoses ,,Life of the Patriarch Nikephoros," mis on nutikalt põiminud kristlikku ja klassikalise kirjanduslikkuse meetodid
satu. Üheks õhtuks saab temast draamanäitleja, balletitantsija ja ooperilaulja, kes seletab teatrielu telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta. Kogu tükki saatis näitleja tihe suhtlemine publikuga. Saatpalu oma muheda ja natuke onkelliku olemusega suutis väga hästi pealtvaatajatega kontakti luua. Näiteks küsis ta vahel retoorilisi küsimusi, mängides inimeste reaktsioonidega. Oma lavaelu kirjeldamise suutis ta muuta vapustavalt humoorikaks. Sellisel moel jäi mulje, et tegu on komöödiaga, sest nalja sai kohati rohkem kui euro eest. Kuid rekvisiitor avas ennast siiski põhiliselt oma dramaatilisest küljest ning tugines täitumata unistustele. Taoliste kontrastsete ümberlülitustega tuli Saatpalu suurepäraselt toime. Kehakeel ja miimika olid üsna professionaalselt vanapoisist lavatöötaja rolli sätitud. Alguses
uju, uju, kõrge kuu! Igatsedes ööbik hüüab, õilmes liigub lehepuu. Vihma kaste piisas paindub põõsas, muru, muld ja maa rohkemat on rikkust võtnud pind veel põue imeda. Koidula luuletustes võib tihti kohata retoorilisi küsimusi, näiteks:"Miks sa nutad, lillekene?"; ,,Mis mulle jutustad, Koidikutuul?"; ,,Pilveke, kullake, kuhu sa reisid?". Luuletaja kasutab ka metafoore:"Nad taguvad su tüve sisse talva."; ,,aastakellal rõõmu hääl on lõppenud:/ viimseid tunde hakkab lööma ta." ja isikustamist:"Tõsta pead, õiekene!/ Koit on saanud isandaks!" Lydia Koidula koht Eesti kirjandusloos on eriline selle poolest, et esiteks 19. sajandi
astub vaguralt vagu ? meelemuutuseta üksluises vihmasajus. KÜLMAKERKED Igas ajas on palju uksi. Vaimusilmaski ei avata kõiki. Unustus hõlmab iga kivi, kviitungit, geeni. Unustusse mattuvad aiad, unustus imbub taevasse, merre, unustus sööbib unustussegi. Üha pikenevat tee ? kuhu küll? Jalge all külmunud muld lindude varbajälgedega. Malletu maine mannetab ülemaise. Kui igavene jõuad olla sinagi, muld! Mammon trügib sulle teejuhiks, suretab surmagi. ALANDATUD JA SOLVATUD Retoorilisi reveransse. Tõeteesklust, tolmu ja demagoogiat. Rahalugemist rekki. Meediapila, parlamendiparinaid. Valitsuse valskust. Sotsiaalne redel läbi saetud. Inimene numbriks nullitud, tähenduseta, orjaks arvatud, koos toaga müüdud tagaselja ? leplikud leibkonnad tõstetud telki.Edasi globalismi võidule! Filister, nägu vihast viltu, männikus mõnitab muulast: kõrisõlmele keerd peale! Aleksander Suur elas ennast välja, raiudes katki Gordioni sõlme.
· , st kirjandi väljendusvahendid jäävad kirjakeele raamidesse. · Heaks peetakse stiili, mis on lihtne, täpne, tihe, elav ja ühtne. · Lihtsus siinkohal tähendab üldmõistetavust. · Sõnavalik ja lausestus on läbi mõeldud. · Kirjutaja ei sega põhjendamatult erinevaid sõnakihte (nt kirjakeelt ja slängi vm), · Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili · ei kasuta kordusi ega abstraktset sina-isikut, · pateetilisi hüüdeid ega retoorilisi küsimusi, · teksti ilustamiseks metafoore. · Lause- ja mõttepiir on kohakuti üht mõtet väljendab üks lause, üht mõttearendust lõik. Tüüpilised vead: · Oma tegevust ei tohi kommenteerida. · Nt. ,,Ma valisin selle teema, kuna..." · Sina isikut ei tohi kasutada. · Nt. ,,Kui sa..." · Näiteid peaks olema 2-3, hästi valitud ja sobivad. · Lühendeid ei kasuta. · Aastaarvud ja kuupäevad kirjutatakse numbritega, väiksemad arvud sõnadega.
Armastusluuletuses pani Juhan Liiv mõtlema tema igatsetud kallima peale ja loodusluuletuses imeilusale kevadele. Autobiograafilises- ja loodus luuletuses oli rohkem märgata stiili, sest luuletus läheb astmeliselt aina jõulisemaks ja teises on kasutaud liitriimi. Armastus- ja isamaalises luuletuses oli võrdselt nii stiili, kui sisu, sest nende sisu oli väga sügavamõtteline ja vastavalt luuletusele kasutas arutor isikustamist võsi kasutas kordust. Autor kasutab korduseid ja retoorilisi pöördumisi. Liivi luuletustes esineb parallelismi ja kõlakujundistest epiteeti, võrdlust ning personifikatsiooni. Näiteks viimast kasutas Juhan Liiv oma isamaalises luuletuses „Isamaale“, kus oli pöördutud isamaa, kui füüsilise isiku poole. Minu valitud neljast luuletusest on kaks kirjutatud paarisriimiga ja kaks ristriimiga, kuid tema luules esineb ka süliriimi. Kõige äratuntavam on see, et Juhan Liiv on väga tundeline isamaa vastu. Tema luuletustes on
Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika ei ole midagi igaveseks antut, vaid erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Kirjanduse ajalugu
selles, kuidas meist aru saadakse. Kui klient saabub juristi või õigusassistendi ukse taha, siis eeldame, et tal endal ei ole antud valdkonnas piisavalt teadmisi ja haridust ning ta tuleb saama meie käest nõu. Kuidas aga edasi anda neid spetsiifilisi nippe ja keerulisi termineid arusaadavalt ja lihtsalt nii, et me kallist klienti liigselt segadusse ei ajaks ja tähtsusetu informatsiooniga üle ei külvaks? See ei pruugigi nii lihtne olla kui arvatakse. Me võime kasutada retoorilisi vahendeid, täiustada oma diktsiooni ning lihvida oma kehakeelt, mis kõik suurendavad meie arusaadavust ja mõistetavust, kuid sellest ei pruugi alati piisata. Kahtlemata on need sammud tähtsad ning loovad suure eelduse edukaks suhtlemiseks. On ju loogiline, et esimene samm sõnumi edastamiseks on sellesama sõnumi muutmine üldse edastatavaks, st lihtsalt mõistetavaks teiste poolt. Teise instantsina peame aru saama ka teisest inimesest ja tema seisundiga arvestama
Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst. Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika ei ole midagi igaveseks antut, vaid erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Kirjanduse ajalugu
Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Kirjandusteadus ja lingvistika, kirjandus kui sõnakunst, Kirjandus ja ajalugu, Kirjandus ja kunst Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika - väitluskunst, kõnekunst. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Milleks on vaja kirjandusajalugu? Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist. (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi
Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist. Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Lingvistika, sõnakunst, ajalugu, kunst. Retoorika-teksti interpreteerimine. Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika on väitlus- ja kõnekunst.Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat kui ka retoorilisi teksti interpreteermise võtteid. Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika on kirjandus kui kunstiliik. Milleks on vaja kirjandusajalugu?
Siinkohal kasutab ta üsnagi jõulist retoorikat, öeldes otse välja, et sellist vastuolu ei ole. Ta nimetab sellist vaadet naeruväärseks ning läheb veelgi kaugemale, kasutades ütlusi, nagu: ropendav, hästi läbi nähtav ning toob isegi allusiooni - „kellele kuulub koera laip.“ Näpuga viibutamisest läheb ta üle tähelepanu juhtimisele tulevikku ning kutsub üles tegelema tõeliste probleemidega. Ta toob ka konkreetseid näiteid, millega peaks tegelema hakkama ning küsib retoorilisi küsimusi, viitamaks tuleviku eripäradele. Järgmiseks liigub kõne jälle tagasi poliitikute tampimisele ning kutsutakse üles loobuma teatraalsusest. Ülejäänud kõnest ei ole midagi ilmekat välja tuua. Jätkatakse „kivikillu“ võitja väljakuulutamisega, mis oli ka üsna kohustuslik osa kõnele. Viimasega, nagu oodatud, ka kõne lõpetatakse. Kokkuvõtlikult oli kõnes üsnagi palju sisu kuid kriitise pilguga vaadates oli
Võib- olla oli tarvis, et ta sureks... Kellele? Mina tahan elada. Ja õigesti elada..." Nii mõeldes püüdis Aarne end rahulikuks sundida" Tema romaanides on tegelaste mõtele ja arusaamade kõrval tähtsal kohal ka nende areng teose jooksul. Raamatu lõpus on näiteks ,,Kollase kassi" tegelase Aarne eesmärgid ja tunded palju 6 selgemad kui alguses. Ta oli täbi probleemide tugevamaks muutunud. Kirjanikule väga iseloomulik on arutelude jooksul iseendalt (retoorilisi) küsimusi küsida. ,,Aarne mõtles, et tema ise tüdineks sellest ilust kiiresti. Aga milleks sorida võõrastes asjades?" ,,Mis mõtet on mul siis elada? Olen ma ajaloo kerjus või mingisugune pooltoode? Kuule, võib-olla ma olen üks ebatäiuslik inimeksemplar?"(,,Kollane kass") Undi raamatuid on kerge lugeda, sest need on selged ja arusaadavad. Põhjus ja tagajärg on hästi eristatavad ning arvatavasti tänu oma näidendilembusele on sündmuste käik lihtne ja loogiline, kuid
Häälikuliselt sarnased sõnad moodustavad omavahel mitte ainult sisulist tähendust hoidvaid ja süvendavaid kombinatsioone, vaid ka selgelt muusikalisi kooskõlasid ja harmoonilisena mõjuvaid helilisi astendusi. Muutus muusikalisuse suunas on teisendanud ka Kareva luule üldist struktuuri. Kui enne oli ta pigem napp ja vihjav kui pillav ja sõnaohter, siis nüüd on ta - vahest intensiivsema kõlakogemuse huvides ja suurema veenmisjõu saavutamise nimel? - hakanud kasutama enam retoorilisi kordusi ja ümberütlemisi. Rohkesti on tekstis tugeva värvinguga, läbivat emotsiooni toetavaid liitsõnu, näiteks hirmkirg, saatusekelluke, leekkeel, leekveetlev, tõemeel, purpurpulss, purpurkõrgus, armastussurm, helkpilklev, peegelpuhas jne. Teisenenud on Kareva luule liigendus. Üksikluuletuste asemele on tulnud pikemad, nummerdatud tsüklid. Väliselt annab see juurde suursugusust, sisuliselt aga suuremat ei muuda. Kareva kirjutab
vanglast, kuid Sokrates välistas selle põhimõtteliselt. Samamoodi olevat otsustanud ka Hodorovski. Sokratese ,,noorsoo rikkumisega" on siin samuti paralleel olemas. Hodorovski asutas heategevusfondi Avatud Venemaa, mille eesmärk on kasvatada noortest kaasaegseid kodanikke. Ka võib Sokratest võrrelda eesti teleajakirjaniku Peeter Võsaga. Ka Sokrates provotseeris, esitas küsimusi ning sai läbi retoorika inimestega suhelda. Sokrates viibis turul, kus ta esitas retoorilisi küsimusi. 12 Kokkuvõte Leian, et Sokratese õpetustele peaksime ka tänapäeval rohkem tähelepanu pöörama. Arvan, et me oleme liiga harjunud mugavusega mitte mõelda. Tänapäeval peetakse end väga tihti teadmat vastust peaaegu et kõigele, kuid nii see kahjuks ju ei ole. Sokratese omanäoline ja pilkupüüdev sõnastus ei jäta kedagi külmaks. Sellest arusaamine pole lihtne, kuid annab aimu kellegi uskumusest ja visioonist.
Keelenõuanne Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili, st kirjandi väljendusvahendid jäävad kirjakeele raamidesse. Heaks peetakse stiili, mis on lihtne, täpne, tihe, elav ja ühtne. Lihtsus siinkohal tähendab üldmõistetavust. Sõnavalik ja lausestus on läbi mõeldud. Kirjutaja ei sega põhjendamatult erinevaid sõnakihte (nt kirjakeelt ja slängi vm), ei kasuta kordusi ega abstraktset sina-isikut, pateetilisi hüüdeid ega retoorilisi küsimusi, teksti ilustamiseks metafoore. Lause- ja mõttepiir on kohakuti üht mõtet väljendab üks lause, üht mõttearendust lõik. On äärmiselt oluline järgida õigekeelenorme. Tähtis õppematerjal on seni kirjutatud kirjandid, mida analüüsides selguvadki enda tehtavad tüüpilised vead. Mõnes valdkonnas (kokku lahkukirjutamine, muutelõpud, tähendus jm) aitab õigekeelsussõnaraamat. Sõnakasutus
Keelenõuanne Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili, st kirjandi väljendusvahendid jäävad kirjakeele raamidesse. Heaks peetakse stiili, mis on lihtne, täpne, tihe, elav ja ühtne. Lihtsus siinkohal tähendab üldmõistetavust. Sõnavalik ja lausestus on läbi mõeldud. Kirjutaja ei sega põhjendamatult erinevaid sõnakihte (nt kirjakeelt ja slängi vm), ei kasuta kordusi ega abstraktset sina-isikut, pateetilisi hüüdeid ega retoorilisi küsimusi, teksti ilustamiseks metafoore. Lause- ja mõttepiir on kohakuti üht mõtet väljendab üks lause, üht mõttearendust lõik. On äärmiselt oluline järgida õigekeelenorme. Tähtis õppematerjal on seni kirjutatud kirjandid, mida analüüsides selguvadki enda tehtavad tüüpilised vead. Mõnes valdkonnas (kokku lahkukirjutamine, muutelõpud, tähendus jm) aitab õigekeelsussõnaraamat. Sõnakasutus
Jumal, saatus, kaugelviibiv armsam jne. Monoloog sisaldab dialoogiomaseid palveid, pöördumisi, küsimusi, veenmisi jne, kuigi need jäävad vastuseta. Erijuhtumiks on epistolaardraama (näidend kirjades), mille dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast o Adressaadiks on publik, s.t. tegelase monoloog on suunatud fiktsiooni tasandilt välja. Tegelane on teadlik saalisolijaist, kõnetab neid, esitab retoorilisi küsimusi, vaidleb vastu oletatavale vääritimõistmisele vms. o Autokommunikatiivne monoloog, s.o. suhtlemine iseendaga. Monoloog kujutab endast interioriseeritud dialoogi, mis toimub mina-kõneleja ja mina-kuulaja vahel. Ilmsiks tulevad tegelase sisevastuolud: ta vaidleb endaga, sõnastab oma kahtlused, vaeb poolt- ja vastuargumente, et jõuda endas selgusele või langetada mingi otsus.
Dickens kiidab heaks Cartoni julgust ja tema eneseohverdamist armastuse nimel, mis õnnestub tänu peategelaste füüsilisele sarnasusele. Esile tõstetud eneseohverdamise eesmärk-teiste õnne. Autor rõhutab, et on vaja ohveid tooma selleks, et midagi saavutada, kas see on rahuolu või õnne. On rõhutatud vägivalla eesmärgid revolutsioonis ja sümbolite roll teoses. Tänu tegeleaste vastandamisele lugeja saab teha järeldusi ja eristada head ja kurja. Autor tõstab esile palju retoorilisi küsimisi, mis panevad mõtlema ja asju vaatama teisest nurgast ja, võib olla, pärast isegi oma seisukoha muutma. Dickensi teos pälvib oma omapärasusega lugejate tähelepanu. See ei ole eriti levinud Ljudmilla Pranjuk 13 Vastandatud tegelased ja teisiku motiiv Dickensi romaanis "Jutustus kahest linnast"
milliste järeldusteni soovitakse jõuda. Referaat peab vastama teemale ja töö osad (peatükid) peavad teemat arendama ning vastama pealkirjadele, mis peavad olema selged ja täpselt sõnastatud. Referaadi struktuur on tavaliselt sisukord, sissejuhatus, peatükid ja/või alapeatükid, mille pealkirjad ei korda üldteemat, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu. Pealkirja sõnastuses tuleb vältida retoorilisi küsimusi, hüüdlauseid, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused. Pealkirjad peavad olema lühidad ja konkreetsed, mitte liialt laialivalguvad. 2.2 Teema valik Töö pealkiri peab adekvaatselt kajastama uuritavat teemat. Vältida tuleb teemasid, mille käsitlemiseks puuduvad õpilasel võimalused ja/või mis on liiga laiaulatuslikud. Soovitav on valida selline teema, mille kohta on piisavalt erialast kirjandust. Teema peaks olema aktuaalne
liikudes üksikult üldisele), kvalitatiivne (sõnalised kirjeldused), kvantitatiivne(statistilis- matemaatiline analüüs ja prognoos); koostada esialgne sisukord. Et uurimistöö peab olema terviklik, selge ja loogiline, siis mõeldakse täpselt läbi peatükid, nende alajaotused, järjestus ja pealkirjad; jälgida, et uurimistöö vastaks teemale ja töö osad (peatükid) arendaks teemat ning vastaks pealkirjadele; vältida pealkirjade sõnastuses retoorilisi küsimusi, hüüdlauseid ja ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused. 7 5. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS Struktuur on uurimistööl, ka referaadil, ainetööl, jne ühesugune. Õpilasuurimus peaks koosnema järgmistest osadest: tiitelleht sisukord sissejuhatus, u 1 lehekülg töö põhiosad (peatükid ja alajaotused), 15-20 lehekülge
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis Kursusetöö Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas ...
Kirjanduse jaotus: Euroopas alustatakse antiik-kirjandusest, siis tulevad keskaeg, renessanss, modernism, post-modernism jne. 19saj. on tekkinud ka vähemusgruppide kirjandusajalood nt. Naiskirjandus 19saj, Briti geide kirjutuste ajalugu jne. Seal on teemaks pigem identiteedi teema oma loo ja narratiivi kujundamine. Viimasel ajal on kirjandusteoreetikud uurinud kirjandusajalugusid nagu White uurib ajalugusid.. (?) David Perkins ,,Kas kirjandusajalugu on võimalik?" Kirjeldab erilisi retoorilisi malle millega kirjandusajalugu on kirjeldatud. Asi lõppeb õnnelikult modernism. Kuhu teha algus ja lõpp-punkt? Sündmus tuleb võtta elust. Miks on kuskilt alustatud ja lõpetatud? Võimalik, et see on määratud ka konventsioonina on alustatud mingit perioodi kuskilt lugema, kõik teised loevad ka. Saksa romantism 18saj. lõpp, kõik mõnisada a varajasemad eelkäijad loetakse romantismi eelkäijateks. Kirjanduskaanon, kanooniline kirjandus on ametlikult piibli osa ühe enamasti
Euroopa muusika on arened ikka tuge otsinud muusikaväistelt aladelt, aga seda eriti barokis, sidudes enanst tugevasti retoorikaga. Muusikas kasutatajse juba varasemalt piltilkest ja afektidest inspireeritud motiive. Tekstist lähtuvad motiivid saavad kompostisiooni aluseks. Otseside sõna ja heli vahel barokis, 17.saj algul näeme selle olulsit ümberväärtustamist Baroki esteetikale on tüüpiline kasutada musikalis-retoorilisi figuure kuulaja suunatud mõjutamiseks. Figuuride otsene eesmärk on teha nähtavaks afekt, teksti mõttesisu, sõnade kogu tähendus. Teoreetilisites töödes on kõnealust kompsositsioonisüsteemi kirjeldanud põhiliselt sakslased, 3 kasutati seda kõikjal(mujal ilmselt suuline õpetus). Lihtsamad figuuri piltlikustavad mingi ruumilise liikumise, teksti
Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. 126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? Need on kõnekunsti voolud. asianism palju retoorilisi kaunistusvahendeid, kadus välisesse efektitsemisse, ülespuhutusse, manerismid. atikism tugevnes vastukaaluks asianismile; lihtne, selge ja napp väljendusviis, Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine. 128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Cicero ja Seneca olid filosoofilise proosa loojad. 129
ametialaseid tekste. Seminaritöö annab aluse asjaajamiskeelele ning asjaajamiskorrale keskenduvale edasisele uurimistööle. 3 1 EESTI ASJAAJAMISKEEL NING SELLE ROLL ÜHISKONNAS Reet Kasiku järgi on keelekasutus sotsiaalne tegevus ning keelekasutaja on selle protsessi osaline. Vastavalt teksti eesmärgile valib teksti autor keelt valikuliselt. Valides sõnu, lausestruktuuri ning teksti retoorilisi süsteeme, loob autor teatud tunnuste ja tähendusega teksti. (Kasik 2007: 168) See, milliseid keelelisi vahendeid teksti autor kasutab, sõltub kolmest aspektist – kirjutaja ja lugeja asjatundlikkusest antud teemas, teksti keelelisest ideaalist ning teksti retoorilisest ja kesksest eesmärgist. (Hennoste, Pajusalu 2013: 37) Vastavalt keeleliste vahendite valikule võib eristada erinevaid tekstiliike ehk žanre.
Automaatse sisukorra loomiseks tuleb valida menüüribalt: Viited – Sisukord – sobiv automaattabel. 3.3.3. Töö liigendamine ja pealkirjad Töö liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja alapunktideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö/peatüki sisule, kuid ei tohi korrata töö üldteemat. Pealkirju sõnastades tuleb vältida retoorilisi küsimusi, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjades ilmneda töö järeldused. Sisukorra, sissejuhatuse, põhiosa peatükkide, kokkuvõtte ja kasutatud allikate loetelu pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega. Alajaotuste pealkirjad kirjutatakse väikeste tähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda, sõnu pealkirjades ei poolitata ja lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkirjad joondatakse vasakule (Ctrl + L).
Millised olid nende alaliikide eesmärgid? Kohtukõned (oma vaadete tutvustamine, veenmine) Poliitilised kõned (vastaste süüdistamine) Epideiktilised kõned (esteetiline nauding, pidulikkus, aga ka meenutused matusekõnede puhul) 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? Kõnekunsti kaks põhilist voolu. Asianism palju retoorilisi kaunistusvahendeid, väline efektitsemine, ülespuhutus, ida traditsiooni eeskujul. Atikism lihtne, selge, napp, Kreeka klassikaliste kõnemeeste eeskujul. 128. Kirjelda Cicero retoorika-alast panust ning tegevust kõnemehe ja retoorikateoreetikuna. Noorena asianist, aga hiljem distantseerib end sellest, samas heidab atikistidele ette jõuetust. Loob oma isikupärase stiili, mis väldib äärmusi. Loogiline ülesehitus, selge keel.
Nimetatud ka Augustuse ajastu manifestiks. Kuidas äta tunda halba luulet armetud read. Milline peab olema hea luuletaja? Peab olem töökas ja andekas. Poeet peab palju teadma. Pead teadma maailmaasju. Lihtne, terviklik, tasakaalukas luuletus. Sõnade osav seostamine teeb vana sõna uueks. Pustab nalju ja teravmeelsusi. Taunib ,,sisult armetuid ridu". Iseloomusta Ovidiuse loomingut: ,,Amores", ,,armastuse kunst, ,,Metamorfoosid" 43-18 eKr Õppis kõnekunsti. Õppis kasutama retoorilisi võtteid, vaimukaid aforisme ja võrdlusi. O kirjandustegevuse võib jagada kolme etappi: lembeluule, õpetatud luule mütoloogilistel teemadel ja pagendusaja looming. Esimeses nooruses kribas eleegilistes distihhonides kirjutatud kogumik ,,Amores" Eleegia võidukäik. Eleegia keskkseks kujuks autor ise, koos kannatustega. Armastuse teemale lähenes huvitavalt. ,,Amores" ehk ,,Lembelaulud". Kirjutatud ellegilistes distihhonides, kirjutas 49 luuletust, mis koosnes algselt viiest, hiljem kolmest
mõtteid ja vajadusi. 33. Suulise kõne teooriad Retoorika laias mõistes muutus marginaalseks; oluliseks sai esteetilise valdkonna jaoks. Erinevalt grammatikast on ennekõike suulise kõne oskus. (rhe kr k. kõne, gramma kirjatäht.) Teiselt poolt vastandus poeetikale (värss vs. proosa). Kreekas arusaam, et vaidlustes tekib tõde; selleks vajalik, et vaidlus oleks korrektne ja jälgiks reegleid retoorilisi. Kreekast pärineb ka avalik debatt ameti pälvimiseks. 34. Tüpoloogilised klassifikatsioonid lingvistikas Keeletüpoloogia harud: Kvalitatiivne tüpoloogia: püütakse välja töötada selliseid mõisteid, mida saab kasutada kõikide keelte võrdluses; nt terminite SUBJEKT ja OBJEKT asendamine terminitega AGENT ja KOGEJA. Kvantitatiivne tüpoloogia tegeleb erinevate struktuuri tüüpide levikuga maailma keeltes; nt kuivõrd sagedane on maailma keeltes
71 pKr riiklik retoorikaõpetaja ametikoht: Marcus Fabius Quintilianus (ca 35 ca 100), u 95 Institutio Oratoria (,,Kõnekunstiõpetus", 12 rmt). Tähtsaimaks liigiks sai taas kohtukõne, teised liigid jäid tahaplaanile. Cicero stiil tõsteti taas ausse (Quintilianus 10.1.112: ,,Cicero pole mitte inimese, vaid kõnekunsti nimi") 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? ASIANISM Palju retoorilisi kaunistusvahendeid. Kaldus välisesse efektitsemisesse, ülespuhutusse, manerismi. Peamisedesindajad: Kreekas Hegesias (3. saj eKr), Roomas Hortensius (11450) ATIKISM Tugevnes vastu kaaluks asianismile 1. saj eKr. Lihtne, selge, napp väljendusviis. Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine. Roomas levis u 50 eKr 128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati
kokku. Näiteks luulekogu ,,Merimetsa" (2014), kirjutab hullumaja kanti ümber. Raamat räägib puhtast armastusest. Riismaa sarnaneb nooreestlastele. Väga ajakohane autor, kes väljendab väga selgesti mingit tänapäeva põhiprobleemi. Tunnusteta luule, sarnanedes nii paljude tekstidega, mida tänapäeval on hakatud luuleks pidama modernistliku luule traditsiooniga, mis koosnebki tunnusteta luulest. Seda on Riismaa ka ise tajunud, tema luuletustes leidub refleksiivseid mõlgutusi ja retoorilisi hüüatusi, mis seda kinnitavad. Samas pole Riismaa siiski orienteeritud modernismile üleüldse, vaid ennekõike selle angloameerika peavoolule, mis on tänapäeval muutunud klassikaks: nii pöördub ta otseselt Walt Whitmani või Ezra Poundi poole, viitab T. S. Eliotile ja isegi Virginia Woolfile. Viited ka Nietzschele ja Kafkale. See pole kõige tüüpilisem Eestis, kus uuema kirjanduse kontekst on ajalooliselt keerukas ja mitmekihiline.
mõtte- ja väljendusviisi arenemiseks. Hindamiseks esitatud essee põhjal saab hinnata aine valdamist üliõpilase poolt, tema teadustöö kirjutamiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimeid. Essee kirjutamine eeldab, et üliõpilane: · valdab käsitletavat ainestikku, · oskab analüüsida ja hinnata erinevaid arusaamu ja seisukohti, · omab oma arvamust või seisukohta käsitletavates küsimustes, · oskab oma seisukohti põhjendatult ja loogiliselt esitada, · valdab esseele omaseid retoorilisi võtteid, on oma väljendusviisis isikupärane. Mida oodatakse esseelt? Kasvatustegelikkus oma ajalises ja ruumilises esindatuses ja käsitlused temast erinevate kasvatusteaduslike ja pedagoogiliste distsipliinide, teooriate ja kontseptsioonide näol pakub essee kirjutamiseks väga rikkalikku materjali. Oma ideede ja seisukohtade esitamisel ja põhjendamisel saab toetuda uurimustele ning isiklikult või teiste poolt argielus kogetule. Sellises materjali külluses
hoiduda; 2) kasutatakse võõrsõnu vales kontekstis, sest nende tegelikku tähendust ei teata; 7 3) ei peeta kinni äriplaani akadeemilisest laadist ning teksti lisatakse rahvalikke ütlusi, slängi jms; 4) kirjutajal on oma parasiitsõnad või -väljendid, mida korratakse lausest-lausesse; 5) esitatakse retoorilisi küsimusi; 6) lähtutakse rangelt äriplaani küsimustikust ning seetõttu kasutatakse palju eitavaid lauseid. Äriplaani küsimustik on koostatud võimalikult laiapõhjalisena. See ei sobi kellelegi 100%-liselt. Seega ei ole tarvis vastata nendele küsimustele, mis äriideega ei haaku. Näiteks, konsultatsioonifirma puhul ei ole vaja eitavalt vastata laovarusid puudutavatele küsimustele, vaid need tuleb lihtsalt vahele jätta. 2. AJALUGU JA TAUST Alapeatükk 3.1
2. Lahtised küsimused, 3. Retoorilised küsimused, 4. Järelemõtlemisele suunavad küsimused, 5. Orienteerivad küsimused. Teabevahetuse erinevatel etappidel peaks eelistama erinevat tüüpi küsimusi. Küsimusi tuleb varieerida vastavalt sellele, kuidas eesmärgile lähemale jõutakse. Arutelu alguses, kui probleemide ring on enamikule ebamäärane, tuleks esitada kinniseid küsimusi. Teabe kogumiseks kasutatakse lahtisi küsimusi. Info kontrollimiseks ja kinnistamiseks esitatakse valdavalt retoorilisi ja järelemõtlemisele suunavaid küsimusi. Orienteerivad küsimused sobivad kõige paremini uutele probleemidele tähelepanu juhtimiseks (Vt. joonis 12). Kuidas peaks küsimustele vastama: 1. Vastake alati rahulikult; 2. Kui kaasvestleja püüab märkuste või vastuväidete abil oma tähtsust rõhutada ja prestiizi tõsta, võib talle tingimisi või mõningates punktides vastu tulla; 66 3. Olge hinnangutega tagasihoidlik; 4
Küsimused võimaldavad õpetajal kontrollida ka arusaamist ja selgitada • Kui mõned õpilased rikuvad püsivalt korda varjatult õelate kommentaaridega: „Õpetaja, tähendust. Need pakuvad õpetajale ka ilmset võimalust tagasiside saamiseks. Sellisel viisil võib ma ei saa teist aru. Te ei ütle seda selgelt. Mida te silmas peate?“ (või midagi hullemat), kasutada isegi retoorilisi küsimusi. siis kasutage sel hetkel aja mahavõtmist (alates lk 49). Me ei taha muuta õpilaste poolt • Oluline on, et õpetaja ei teeks klassidialoogis kogu rääkimistööd ise. Vältige teemade üks- teeseldud (aktsendi) mittemõistmist kergeks solvanguviisiks või „mänguks“!
annaabi.ee 
