Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VAESED JA RIKKAD - KAS NII JÄÄBKI? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogiateaduskond
Elektroonika ja bioonika
Edgar Kruusmägi
121092

VAESED JA RIKKAD - KAS NII JÄÄBKI?

Essee


Juhendaja :
Rein Paluoja
Dotsent

Tallinn 2012

Sisukord


Tiitelleht ................................................................................................................lk 1
Annotatsioon...................................................................................................lk 2;¶ 1
Sissejuhatus....................................................................................................lk 2; ¶ 2
Idee.........................................................................................lk 2; ¶ 3,4 ja lk 3; ¶ 5,6
Eesmärk.........................................................................................................lk 3; ¶ 7
Autorideklaratsioon..............................................................................................lk 4
Vaesed ja rikkad - kas nii jääbki?
Antud essee on tõukeks inimest mõtlema panema kapitalistliku süsteemi miinustest ja puudustest ning tagajärgedest mida ei saa enneteda enne kui sellele armutule süsteemile lõpp tehakse. Essee eesmärgiks on inimeses välja tuua revolutsiooni, arukuse ning mõistmise ja ärkvel olemise, hoides ennast eemale ignorantsusest ja propagandast mida korrumpeerunud maailm, milles me elame meile iga päev peale suruda üritab.
Elame maailmas, kus on läbi ajaloo olemas olnud majanduslik ebavõrdsus inimeste vahel. Euroopas on sellega juba pikemat aega olnud probleeme , kuid ajaloos leidub ka mõningaid näiteid ühiskondadest, kus suudeti tänu erilistele poliitilistele strateegiatele, kommetele ja inimeste koostööle täielikult ennetada vaesuse. Nendest kultuuridest eeskuju võttes ja nende teadmisi kasutades annaks rakendada ka tänapäeva ühiskonnas palju paremini praegusest süsteemist töötava süsteemi, mis muudaks maailma justkui paradiisiks arvestades veel võimalusi, mida meile praegusel ajal eriti kiirenev tehnoloogia areng pakub.
Heaks näiteks iidsetest ühiskondadest, mis suutsid toimida nii et keegi ei pidanud ühiskonna tõttu kannatama saama võib tuua indiaanlaseid. Nimelt enne seda kui eurooplased uuele mandrile jõudsid ei olnud nende ühiskonnas mingisugust vangla režiimi. Neil ei olnud ei raha ei võtmeid ega lukke, nende hulgas polnud vargaid ning isegi kui leidus keegi selline, kes ei saanud lubada endale telki, hobust või tekki siis anti talle kõik eluks vajaliku kingitusena kätte. Sarnaselt indiaanlastele polnud vaesust ka Vana-India tsivilisatsioonis, kus kuningas vastutas kõigi heaolu eest ja kui ta seda tagada ei suutnud siis pidi kannatama saama kuningas mitte rahvas. Seega oli kuningal kindel ülesanne ja ta pidi oskama organiseerima süsteemi riigis nii, et keegi ei peaks selle tõttu kannatama vaesuses. Enamasti määrati kuningateks gurusid, kes olid omal alal väga kaugele jõudnud. Tavainimene ei tohtinud valitsemises üldsegi rolli mängida, ilmselt kuna tavainimesed kipuvad võimu kätte saades mõtlema pigem enda heaolu eest kui teiste. Seega erinevalt gurudest on nende kätte võimu andmine üsna ohtlik ettevõtmine, kuna ilmselgelt suudavad gurud tänu pikaajalisele vaimsele praktikale tunduvalt paremini talitseda oma meeli ja soove kui tavainimene .
Tänapäeval on aga lõhe vaeste ja rikaste vahel suurem kui kunagi varem. Tänapäeval teeb olukorra keerulisemaks veel see, et kõik on seadustega piiratud ehk siis teisisõnu miski ei ole enam tasuta kätte saadav. Tänu sellele on osad inimesed lihtsalt määratud olema vaesed ning neil ei ole sellest mingisugust pääsu ka, kuna neile ei jagu kohta süsteemis, sest kõik on juba kellegi vahel ära jaotatud ja neile pole enam midagi alles jäänud. Just selletõttu kannatabki tänapäeval Aafrika ja India näljahädas, kuna lääne tsivilisatsioon on oma jala sinna seadnud ning kohaliku rahva jaoks kõik ära piiranud. Selle olukorra põhjustasid aga mõned üksikud kohalikud, kes kasutasid võimaluse ära rikkaks saada ja nüüd selletõttu peab kogu ülejäänud elanikkond kannatama. Süsteem aga väidab, et ressurssid on piiratud, samal ajal aga visatakse lääne ühiskonnas iga päev tonnide viisi toitu minema.
Mis on aga kõige jubedam selle kõige juures on asjaolu, et režiim milles me elame on diktatuur, kuid see pole sellisel kujul toimiv diktatuur nagu seda oli näiteks Nõukogude Liit või Natsi Saksamaa, kus sai konkreetselt näha diktatuuri näkku surutul kujul, vaid tegemist on varjatud diktatuuriga, mis üritab ennast sõna demokraatia taha ära peita . Inimesed aga oma ignorantsusest kaitsevad seda ning isegi ei oma mingeid teadmisi selle kohta millega võiks tegemist olla, kuna enamus informatsiooni mida nad saavad on selle sama režiimi poolt pakutud . Seega pole inimestel väiksematki ettekujutust, mis maailmas võiks päriselt toimuda, kuna nende mõttemaailm on piiratud teadmistega, mida režiim neile pakub.
Praegusel hetkel võitlevad aga väga paljud inimesed käesoleva diktatuuri vastu üle kogu maailma nii Kreekas kui ka Hispaanias, New York ’is ja Peruus ja väga paljudes kohtades veel kuid telekas räägitakse selle kohta hoopis midagi muud. Inimestel kindlasti on põhjust võidelda selle vastu, kuna iga päev valetatakse inimestele häbematult otse näkku ning antakse neile lootusi, et midagi paraneb. Igal pool maailmas poliitikud annavad lubadusi ja ei täida neid ning pääsevad sellega. Samal ajal aga inimesed kes protesteerivad kas siis interneti teel või tänavatel on süsteemi poolt märgitud kriminaalideks ja peavad selle eest kannatama. Iga arukas inimene peaks aru saama kes sellisel juhul kriminaal on ja kes on vabaduse eest võitleja.
Inimkond peab jõudma realisatsioonini, et kapitalismiga jätkuvad kõik probleemid mida me tänapäeval näeme - vaesus , loodusreostus, korruptsioon ja paljud teisedeki faktorid, mis segavad inimkonna arengut. Enne kui inimkond Emakese Maa veel täielikult hävitanud pole, oleks praegu veel viimane aeg hakata looma süsteemi, mis peaks vastu ning ennetaks sellise mõttetu raiskamise ja inimtööjõu ekspluateerimise, mida praegu tehakse, kuna Malthusiani ja Darwini teooria kohaselt peab igaüks tõestama oma õigust siin eksisteerida. Seega luuakse ebavajalike töökohti lihtsalt selleks, et võimalikult paljudele jaguks tööd. Samal ajal on aga tänaseks päevaks fakt see, et piisab vaid ühest inimesest kes teeks tööd, et ülal hoida 10000 inimest. Seega on vägagi võimalik luua süsteem, mis pakuks hüvangut valdavale enamusele kogu maailmas ning oskaks säästlikumalt ning arukumalt maailma ressurssidega ümber käia.
Autorideklaratsioon
Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal.
VAESED JA RIKKAD - KAS NII JÄÄBKI #1 VAESED JA RIKKAD - KAS NII JÄÄBKI #2 VAESED JA RIKKAD - KAS NII JÄÄBKI #3 VAESED JA RIKKAD - KAS NII JÄÄBKI #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pullike Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

Stepihunt
3
odt

Stepihunt

STEPIHUNT XX SAJAND Kultuur ,,Igal ajal, igal kultuuril, igal moraalil ja traditsioonil on oma stiil, on oma vastav õrnus ja karmus, ilu ja julmus, ta peab enesestmõistetavaks teatavaid kannatusi ja talub kannatlikult teatavaid pahesid. Tõeliseks kannatuseks, põrguks muutub inimelu alles seal, kus kaks aega, kaks kultuuri ja religiooni lõikuvad. Antiikaja inimene, kes oleks pidanud elama keskajal, oleks selles armetul kombel lämbunud, just nii nagu lämbuks metslane meie tsivilisatsioonis."(1993. aasta väljaandes lk 21). ,,Miks ei peakski ma olema Stepihunt ja sakkus eremiit selles maailmas, miile sihid mulle midagi ei paku, mille rõõmud mulle midagi ei ütle! Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalhete, harva moodsat raamatut lugema, am ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava,

Kirjandus
Mässav inimene-A-Camus
4
doc

"Mässav inimene" A. Camus

,,Mässav inimene" A. Camus Maailmas on võim ja mäss, viha ja kättemaks, võit ja suursugusus, kaotus ja leppimine, õnn ja õnnetus ­ maailmas on inimene. ,,Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on. Küsimus on selles, kas peab tema keeldumine ilmtingimata viima teiste ja iseenese hävitamisele, kas igsaugune mäss peab lõppema üleüldise mõrva õigustamisga või suudab ta hoopis, pretendeerimata seejuures Süütusele, mis nagunii poleks võimalik -, avastada mõistuspärase süüdioleku pritsiibi." (A. Camus ,,Mässav inimene"lk. 24) Camus püstitab küsimuse, et kas inimese keeldumine peab ilmtingimata viima teiste ja iseenese hävitamiseni. Inimene tahab olla parem, targem ja ilusam. Otsides omale iidoleid, soovivad enamus olla nendesarnased, muutudes kellekski teiseks. Tänapäeval on populaarne lasta ilukirurgidel oma keha ko

Filosoofia
GEORGE ORWELLI-LOOMADE FARM-KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL
9
doc

GEORGE ORWELLI “LOOMADE FARM” KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM GEORGE ORWELLI "LOOMADE FARM" KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL ESSEE ANNIKA VALDMETS Prima sotsiaal November 2003 SISSEJUHATUS XX sajandi ühe kuulsaima inglise kirjaniku George Orwelli teost "Loomade farm" loetakse kui totalitaarse ühiskonnamudeli kirjeldust. Orwell kirjeldab "Loomade farmis" sotsialistliku korra läbikukkumist ja diktatuuriliseks muutumist. Ilmselgelt on märgata, et kirjanik on kasutanud oma farmi loomisel Nõukogude Liidus samal ajal toimunud protsesse. Eelkõige on Orwell Nõukogude Liidu liidritest raamatus kujutanud Stalinit ja ka kogu sündmustik on võetud Stalini-aegses Nõukogude Liidus toimunust. Nõukogude diktaatorit Jossif Stalinit kujutatakse raamatus siga Napoleoni tegelaskujuna. Algselt oli sigadel kavas kommunistliku ideoloogia elluviimine, m

Eesti keel
Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast
6
doc

Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast

Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast ,,Ma vihkan ... ."- lause, mida ma olen öelnud või mõelnud päris tihti. Kolme punkti asemele võiksin ma erinevaid sõnud: Teda, oma tööd, endist elukaaslast, kellest ma olen just lahku läinud, seda ilma jne. Väidetavalt pidi olema armastusest vihkamiseni üksainus samm. Neid inimesi/asju on ikka väga palju, liigagi palju mida ma vihkan või vihanud olen ja vahel ma tunnen, et see võtab minult meeletult energiat ära. Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu eneseabi õpikut väitis, et :" Viha minus on stress. Viha olemasolu tõ

Filosoofia
Arc de Triomphe
9
doc

Arc de Triomphe

Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ­ ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile) Lk 18 ,,Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esimese lõike, kui vere kitsas punane triip tera nõrgale survele järgneb, kui keha nagu mitmekordne eesriie nõelte ja konksude all avaneb, kui paljastuvad elundid, mis iial valgust pole näinud; kui sa just nagu kütt dzunglis üht jälge taga ajad ja korraga hävitatud kudede, mügarate, vohandite ja rebendite keskel silm silma va

Eesti keel
Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge
10
doc

Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge

Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et tuleviku konfliktid pole enam ideoloogilist laadi, vaid tekivad religiooni ja kultuuri taustal. Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud samateemalisest raamatust on nüüdseks möödas 15 aastat ja käes

Ajalugu
Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti ?

Riigiteadused
Raha mõju ühiskonnale
3
odt

Raha mõju ühiskonnale

Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Sellise võimuga riigis elamine oli palju parem, kui diktatuuri riigis, mis on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, sest Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna segane ja need tingimusi kasutati ära. Tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, mis koosnes endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Üsna pea muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Usuti, et fasistid suudavad Itaalia tugevuse taastada ning tänu rahva usule nad oma ideid ellu viia saidki. 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Seejärel nõ

Väljendusoskus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun