saj algul Rektor ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine. Romaani basiilika keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kodakirik kirik, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. Vitraaz tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased Hussiitide liikumise üks suund
saj algul Rektor – ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan – kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine. Romaani basiilika – keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kodakirik – kirik, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. Vitraaž – tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar – kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased – Hussiitide liikumise üks suund
Humanismi mõiste tähistab ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi, vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistide maailmavaates oli keskpunktis inimene, mitte Jumal. Usupuhastuse all mõeldakse ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon on kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, nii valitsemise, poliitilise ja majandusliku võimu alal. Renessansi arhitektuur, võrreldes gooti omaga, jäi madalamale. Vertikaal- ja horisontaaljooned olid tasakaalus, pigem eelistati viimaseid. Majad olid madalad ja korruseid märkisid fassaadil horisontaalsed simsid e. eenduvad ribad. Taodeldi harmooniat ja sümmeetriat ning näiteks uksed olid alati fassaadi keskel, ideaalis olid maja kõik küljed ühesugused. Tornile eelistati kuplit. Teravkaare asendas jälle ümarkaar, jämedad piilarid asendati antiigipäraste sammastega. Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2
............................7 Trecento..........................................................................................................................................7 Madalmaade koolkond.......................................................................................................................8 Hilisrenessanss.......................................................................................................................................8 Vastureformatsioon ja Rooma koolkond............................................................................................9 Instrumentaalmuusika........................................................................................................................9 Renessansifilosoofia.............................................................................................................................10 Tuntud renessansiaja filosoofe..........................................................................
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15
Inglise keelest tõlkinud Lilja Blumenfeld. Eesti Teatriliit, Tallinn 2004 · Ants Oras, "Luulekool" II, Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 9104 (tsükkel "William Shakespeare", 9 artiklit) Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik.
15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust
paljud teised keeled. Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kunst hakkas kujutama inimese meelelisust. Pärast seda kui türklased vallutasid Konstantinoopoli, põgenes sealt suur hulk kunstnikke Itaaliasse, kuhu nad tõid endaga kaasa antiikkreeka kunsti pärandit. Renessanss 15 sajandi Itaalia kirjanduses. Renessansi kirjanduse allikad Renessansi kirjanduse allikad Araabia + idamaad, antiik, keskaja kirjandus. Francesco Petrarca (Firenze): poeet, mõtleja, teadlane. Kirjutas armastusluulet (Laura). Väga hea antiigi tundja
Kunstiajalugu: 1.Millised olid renessanssi tekkimise ajaloolised tingimused? Langeb kokku uusaja algusega. Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus. Tekib tootmine müügiks ja tekkisid esimesed manufaktuurid. Areneb pangandus. Võetakse ette merereise. 2.Milles seisnes 15. sajandi kultuuri vastandumine keskajal? Kreeka ja Rooma kultuuri hakati pidama väärtuslikuks, enne seda oli see küll kasutusel, aga seda hinnati oma kristliku ajaga võrreldes madalamaks. 3.Mida tähendab sõna renessanss, miks see kasutusele võeti? Sõna renessanss tähendab uuestisündi (itaalia keelest).Hakati õppima antiikaja kunsti,kirjandust,filosoofiat ja igapäevast elu.Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. 4.Mida tähendab termin humanism?
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus).
Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30
Renessanss 1. Üldiseloomustus : Renessansi all mõistame murrangulist liikumist vaimulikus kultuuri kõikidel aladel. Tekkis humanismi taassünd. Humanistlik haridus levis kõige pealt Itaalias, kus koos poistega said hariduse ka tüdrukud (vanaaegne kultuur/luule). * 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis. * Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal. Kunsti hakati seondama oma looja nimega (SIGNATUUR). *Renessansi arhitektuuri loodud hooneid kaunistavad sambad, pilastrid, lõvi pead, putod (armsad lapsed/inglid), kipsist lille ja puuvilja vanikud e. girlandid. 2. Moraal: Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe
periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine
· Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, mures, meeleheite, piina, kahetsuse. Põrgus on kujutatud reeturid Judas, Brutus kui ka krikutegelased, nt paavst. On kirjutatud Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. · Francesco Petrarca 1304-1374 väljendab sonettides oma tundeid armastatud Laura vastu ja muret kodumaa pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev ,,Dekameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud ,,Tuhat üks ööga". Omandas kreeka keele. LEONARDO BRUNI 1370-1444 · Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas
Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. NB!Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri
…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaaegu pool milleeniumit stiil, mis sai nime gootide hõimu järgi, kuid 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, sest mida peeti sellel ajal tooreks ja barbaarseks. Gooti ajastu keerles palju kiriku ümbers, sest kõik loovad jõud töötasid just selle heaks, kuid renessanssi ajastu muutis seda jäädavalt. Hakati avastam, et vahepeal on unustatud hulganisti väärtuslikke teadmisi, ning on toimunud ühiskonnas pigem allakäik, kui edasiminek. Antiikaja teadmiste janu üha suurenes, ning teaduse areng muutus oluliseks. Religiooni kahtluse alla panekuga vähenes kiriku mõjuvõim tugevalt ja hakkasid toimuma muutused, mis ennem ei oleks saanuks tekkida.
sajandi algusest 16. sajandi keskpaigani ja ilmnes praeguse Itaalia piirkonnas, mis oli tol ajal jagatud mitmeks poliitiliseks piirkonnaks. Olgugi et Itaalia renessansi maalikunstnikke tihti seostati kindlate õukondadega ja nad oli ustavad kindlatele linnadele, rändasid nad Itaalia pikkuses ja avaruses, sageli hõlvates diplomaatilise staatuse ja levitades nii kunstilisi kui filosoofilisi ideid. Linn, mida on tunnustatud kui renessansi ja konkreetselt renessansi maalikunsti sünnipaigaks, on Firenze. Renessansi maalikunsti võib jagada neljaks perioodiks: · Eelrenessanss, 1290-1400. · Varajane renessanss, 1400-1475. · Kõrgrenessanss, 1475-1525. · Manerism, 1525-1600. Eelrenessanss algab maalikunstnik Giotto professionaalse eluga ja hõlmab kunstnikke nagu Taddeo Gaddi, Orcagna ja Altichiero. Varajase renessanssi tähistasid Masaccio, Fra Angelico, Uccello, Piero della Francesca ja Verrocchio tööd. Kõrgrenessanssi perioodi jäid Leonardo da
Feodaalkoormistele tuli talupoegadel veel maksta kirikukümnist. Vaimulike muutumine feodaalisandateks tekitas kirikuvastaseid meeleolusid ning lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele. Linnades tugevnesid patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud. Jan Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust (pidas kuritarvituseks simooniat e. Kirikuametite müüki), pidas ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matmise ja laulatuse eest. Astus välja kiriku eriseisundi vastu ja leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Talle ei meeldinud , et armulaual tehti vahet vaimulikel ja ilmikutel ( leiba said mõlemad kuid veini ainult vaimulikud). Kaitses ja toetas tsehhi keelt ( nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas lastele koolis õpetada emakeelt). Tahtis, et Praha ülikool muudetakse Tsehhi Ülikooliks. 1412.a teatas Hus, et indulgentside müük ei ole kooskõlas Kristuse õpetusega. Jan Hus jäi
Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 vallutasid türklased
14 saj oli gootika ennast ammendanud ja tekkis vajadus millegi uue järele. Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaaliast, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Itaalias polnud ka keskajal katkenud linnakultuur ja traditsioonid. Taas olid õitsele puhkenud mitmed suured ja rikkad linnad ning gootika oli antiigi säilmed ja traditsioonid puutumata jätnud. Tegelikult säilis klassikapärand läbi keskaja kreeka ja rooma kirjanduse lugemist jätkati, palju oli kunstnikke, kes polnud ükskõiksed klassikaliste legendide ja ajaloo vastu. Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. Kasvas huvi kõige maise vastu. See
Raffael (1483-1520) on tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis väikeses Itaalia linnakeses Urbinos ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa Giovanni Santi. Raffaeli õpetajaks oli Pergino. Esialgu töötas Raffael Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid: itaalia keeles ,,emand", ema lapsega. Tema madonna kompositsioone peetakse lõpetatud töödeks. Ta võtab ära kristliku oreooli. Tema madonnad paistavad silma erilise iluga, sageli on nad tõsised. 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. Raffael pöörab eelkõige tähelepanu värvidele Aastatel 1509 kuni 1517 maalis Raffael monumentaalseid seinamaale. Tegi seinamaalid e. stanzad paavsti tellimusel tema pitsatiruumi, kuulsaim on stanza dell'a Segnatura. Seal on 3 tähtsat komponenti ning nad on fresko tehnikas tehtud: 1) Dispuut kujutatud taevaseid ja maiseid vägesid 2) Ateena kool filosoofiale pühendatud, kujutatud on Aristotelest
· 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse
15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras in. Ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat.
Majanduslik edu ja iseseisvus. Veneetsia vahenduskaubandus läänest itta ja idast läände. Linnakodanluse eneseteadvus tõuseb. Firenzes pandi alus pangandusele. Itaalias iseseisvusid linnad linnriigid. Linnadel oli oma sõjavägi. Vastandati ennast antiikajale. Renessanss saab oma nime-tähendab itaalia keeles taassündi. 15. saj hakati Euroopas huvi tundma kunsti vastu. Bütsantsist põgenenud haritlased tõid endaga kaasa antiikkunsti. Humanism uus maailmavaade, uus ellusuhtumine, suurim väärtus inimese juures on isiksuse vaba areng. Tähtis ei ole päritolu vaid isiksuse omadused tarkus, julgus, ilu. Ideaaliks ei olnud enam munk jne. vaid inimene. Üksikisik ühiskonnaliige, aga saab iseseisvalt areneda. Inimest hakati hindama selle järgi, et ta saavutab edu vahendeid valimata. Ideaaliks tõusis Taavet, sest ta võitis Koljatit. Teda kujutati kunstis palju.
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. · Oma suurteoseks pidas ladinakeelset juuli 1374) eepost "Africa", mis pärineb aastast 1342 · Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse
1. Millised muutused toimusid 15.saj Itaalia ühiskonnas, majanduses ja maailmavaates? 2. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssajastut? 4. Kes oli tuntuim 15.sajItaalia arhitekt ning millised on tema olulised saavutused arhitektuuris ja kunstiteoorias? 5. Palazzo üldiseloomustus. 6. Renessanssi ajalooline eeskuju. 7. Lorenzo Ghiberti tähtsus 15.saj Itaalia skulptuuris. 8. Milles seisneb renessansskulptuuri erinevus võrrelduna gooti skulptuuriga? 9. Nimeta Donatello peateosed. 10. Millised teemad muutusid 15.saj Itaalia skulptuuris populaarseks? 11. Millised teemad olid levinud 15.saj Itaalia maalikunstis? 12. Keda peetaks esimeseks renessanss maalikunstnikuks Itaalias. 13. Nimeta renessanss maalikunstile omased tunnused ja erinevused võrrelduna gootikaga. 14. Kes on 16.saj tuntuimad Itaalia arhitektid, nimeta peamised tööd. Mille poolest olid need uuenduslikud? 15. Kuidas nimetatakse 16.saj I poole kunsti Itaalias? 16
Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet.
Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet.
Renessanss 1. Üldine info ajajärk Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, mil toimus kultuuriline murrang üleminek keskajast uusajale sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 (lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd); Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese
31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine
1. Renessansskultuur gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik uurimine, meelist maailma jäljendav kunst). Renessanss taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
