Jaani kirik Jaani kirik Aadress: Jaani 5, Tartu Aeg: 12. sajandi teisest poolest või hiljemalt 13. sajandi algusest Stiil: Gootika Jaani kirik Kiriku eripära: * terrakotafiguurid Terrakotaskulptuuride kuulsus: * ükshaaval käsitsi valmistatud - isenäolised Jaani kirik Hüpotees: Need terrakotakujud kujutavad kunagisi Tartu linnaelanikke. Selle vastu räägib, et osad kannavad kroone, kuid linnarahvas võis olla modellideks. Jaani kirik Kirikust: * korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud * keskaegne üldkuju säilinud (käärkamber, läänetorniga 3-lööveline basilikaalne pikihoone, koor) Peetri kirik Peetri kirik Asukoht: Tartus Emajõe ürgoru nõlval Aadress: Narva mnt 104, Tartu Valmis: 18821884, lõplikult 1903 Luteri kirik Stiil: Neogooti Peetri kirik Neogooti stiil: * interjöör Tähelepanuvääsed on:
natukene ka iga pilti kohta tausta ja lugu rääkida ning olime muidugi nõus sellega. Proua kohe algul tutuvustas meile kollektsiooni kõige väärtuslikumat eset, milleks on u. 1654 aastal tehtud löögikell. See oli väga osavalt eksponeeritud, et alla oli sätitud peegel klaas, kust siis peegeldus kella sisemus. Kella kõrval seintel oli kohe kaks suuremõõtmelist portreed ühe vene kunstniku poolt, kes olevat töötanud Eesti pinnal umbes 30 aastat ja kellele meeldis kasutada modellideks eesti inimesi. Kõige rohkem avaldasid muljet Sadovnikovi maalid Tallinna vanalinnast, mis olid joonistatud ulmelise täpsusega. Proua küll ütles, et need olid ilustatud, aga minu meelest paistsid need välja nagu fotod vanalinnast, mis tehtud lihtsalt väga hea valgusega. Üks maal oli tehtud nii, et näha olid vanalinn ja paberitehas Tartu maanteel. Ülejäänud oli tühermaa. Kõik Sadovnikovi maalid olid väikesemõõtmelised.
lasti teha sellele proovi töö. Need sobisid ja nüüd on tal kogu aeg tööd olnud. Kõik need mõnusad tegelased Lindgreni arvukate teoste lehekülgedelt -- meisterdetektiivi auväärse tiitli vääriliseks arvatud Kalle Blomkvist, röövlitütar Ronja, vennad Lõvisüdamed, värvikad ja armsad Bullerby lapsed jpt. -- on lugejale aidanud lähedale tuua just Ilon Wikland oma illustratsioonide kaudu. Nad kõik näivad väga tõe truudena. See on selle pärast et modellideks on olnud ,,pärisinimesed" -- kunstniku oma lapsed ja nende sõbrad. Siiski segunevad Wilklandi loomingus fantaasia ja tõelisus. Ta on suutnud just seetõttu astuda väga lähedale lapse mõttemaailmale ja mõistab seda täielikult. Üks eriline ja väga armas modell oli tal veel -- tema truu kaaslane, koer Sammeli, kes nüüd on surnud tegelikult on Ilonil olnud palju koeri nende kõikide nimedeks on olnud samelli. Siiski pole Ilon Wikland piirdunud vaid Lindgreni lasteraamatutega, ta on
sugukond valdavalt suurte leitud rohkem kui 30 liiki parme. mõõtmetega (kehapikkus kuni maailma. Enamus sirelasi on Parmud on keskmise suurusega mimeetilised, st. neil esineb 5 cm) kärbseid. Röövkärbeste või suured kahetiivalised pea on suhteliselt väike, kuid mimikri. Sirelaste (kehapikkus 7 - 26 mm). Väliselt "modellideks" on astlalised väga liikuv, varustatud võimsa meenutavad nad suurepealisi imikärsaga. Rindmik on väga (mesilased, herilased, jässaka kehaga kärbseid, väga kimalased), sarnasus on suur ja tugev. Kogu keha on iseloomulikud on suured kaetud pikemate või lühemate igatahes lindude
See maal on maalitud õlivärvide baasil ja on/oli üks kõige silmapaistvamaid maale American Artis. See maal müüdi ka kohe maha 13.mai 1942. aastal $3,000 eest. Tänaseks on selle asukoht Art Institute of Chicago's. Maalil on kujutatud ööpäevaringselt avatud söögikohta suurlinnas. Sööklasse on sisse näha läbi selle suurte klaasseinte ja selles on neli inimest: kaks mees- ja üks naiskülastaja ning meesteenindaja. Leti ääres istuvad kõrvuti mees ja naine ning nende kahe modellideks olid Hopper ise ja tema naine Josephine. Josephine andis maalile ka nime, inglise keeles nimetatakse niimoodi (nighthawks) inimesi, kes tavatsevad öösiti kaua üleval olla. Maal on inspireeritud Ernest Hemingway loomingust, mis Hopperile väga meeldis kõige tõenäolisemalt lühijuttudest "Tapjad" ja "Puhas valgustatud koht". Minu arvamus teosest Teos "öösorrid" on väga omapärane ja samuti ka omamoodi saladuslikult ilus, aga ka sügava mõtteline,peidetud sõnumiga maal
Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Riiklikus Tretjakovi Galeriis, Magnitogorski, Permi ja Nikolajevski muuseumides jm. · Tema loomingus moodustavad valdava osa maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid. Järjepidevalt on Muuga viljelenud aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegeldavaid lillemaale ning natüürmorte. Leili Muuga on portreteerinud hulka loomeinimesi. Tema modellideks on olnud Veljo Tormis (1970), Anna Ekston (1967), Mari Adamson (1963) ja mitmed teised kunstnikud ja muusikud. Viimastel aastatel tehtust võib nimetada Malle Leisi ja Tiiu Pallo-Vaigu portreesid. Tema arvates on heliloojad alati Eesti loodusega seotud. Leili Muuga töid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Tretjakovi Galeriis ja Venemaa mitme kunstimuuseumi kogudes. Tunnustused:
Maailmakuulus eestlanna Ilon Wikland on ülemaailmset kuulsust kogunud peamiselt Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana. Kõik need mõnusad tegelased Lindgreni arvukate teoste lehekülgedelt -- meisterdetektiivi auväärse tiitli vääriliseks arvatud Kalle Blomkvist, röövlitütar Ronja, vennad Lõvisüdamed, värvikad ja armsad Bullerby lapsed jpt. -- on lugejale aidanud lähedale tuua just Ilon Wikland oma illustratsioonide kaudu. Nad kõik näivad väga tõetruudena. Miks? Sest modellideks on olnud ,,pärisinimesed" -- kunstniku oma lapsed ja nende sõbrad. Siiski segunevad Wilklandi loomingus fantaasia ja tõelisus. Ta on suutnud just seetõttu astuda väga lähedale lapse mõttemaailmale ja mõistab seda täielikult. Üks eriline ja väga armas modell oli tal veel -- tema truu kaaslane, koer Sammeli, kes nüüd on surnud. Siiski pole Ilon Wikland piirdunud vaid Lindgreni lasteraamatutega, ta on illustreerinud teisigi teoseid, näiteks 2002.a. ilmunud Maarja Taalgreni
annab juurde heledust ning põhi objekti ümbrus on värvitud suurema värvikihiga. Rembrandti eripäraks võrreldes teisi tolleaegseid kunstnikke, oli tema pehmekäeliselt tõmmatud kujud. Neis ei ole järske kurve vaid kõik on lauged. Pehmekäelisus tegigi temast Madalmaade kuulsaima kunstnikku. Seda on hästi näha ''Jõemäestik varemetega mägedes''. Pintsli tõmbed on tõmmatud küljelt ning tõmmatud lauge joonega üle pildi. Rembrandti armastas maalida autoportreesid. Modellideks oligi ta ise, pere, sõbrad, kuid ka maalide tellijad. Tema karjääri algusaegadel meeldis talle joonistada Amsterdami bürgereid ja nende naisi, kuid oma elu lõpuaegadel maalis ta palju kortsus vanureid. Ta tegi oma eluajal 52 autoportreed. Lisaks joonistas ta loodust. Rembrandt nägi loodust dünaamilisena ja tundeküllasena. Veel maalis ta ka grupiportreesid. Grupiportrees kujutatakse mitut inimest. See tõi Rembrandtile esimese kuulsuse Amsterdamis, kui ta maalis '' Doktor Tulpi
Kuid ikkagi - 700 maali ning paljude suurepäraste graafiliste lehtede autor suri unustatuna viletsuses. Alles hilisematel aegadel on teda vääriliselt hindama hakatud. ,,Autoportree Saskiaga" Rembrandt tegi selle töö, et esitada isiklik versioon kadunud poja kohta, keskendudes tegelase eluperioodile, mille täitsid isalt saadud vara raiskamine ja mitmesugused kiusatused, kaasa arvatud alkohol ja prostituudid. Modellideks on Saskia ja Rembrandt ise. Seda võtet kasutasid Jan Steen ja mitmed teised kunstnikud, et muuta stseen vaatajale lähedasemaks. Rembrandti on kujutatud noore pidutseva mehena ning Saskiat prostituudina, kes leplikult talub oma kaaslase vulgaarset käitumist. Mees hoiab põlvel istuvat naisterahvast nii, et oleks lihtsam patsutada tema ümarat tagapoolt. Mõlemad on elegantselt rõivastatud, naisel on
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno
Vaatamata kasvavale avalikkuse tunnustusele ja majanduslikule edule, otsustas Cezanne maalida aina suuremas üksinduses. Tavaliselt maalis ta Prantsusmaa lõunaosas, oma armastatud Provence'is, kaugel Pariisist. Ta keskendus mõnele teemale ning oli hea igas valdkonnas: natüürmordid, portreed, maastikumaalid. Suplejaid maalis ta enam- vähem peast, kuna aktimodelle oli vähe saadaval. Nii, nagu maastikumaalid, nii olid ka portreed maalitud tuttavatest. Tema modellideks olid mitte ainult tema naine ja poeg, vaid ka kohalikud talupojad ja lapsed. Kuigi Cezanne'i hilisemas loomingus on usuteemat vähe, oli ta pühendunud rooma-katoliiklane ja ta ütles, et kui hindab kunsti, võtab ta oma maali ja võrdleb seda millegi jumala poolt looduga ning kui see kokku ei sobi, siis pole see kunst. Cezanne'i surm Ühel päeval jäi Cezanne põllul töötades tormi kätte. Alles peale kahetunnist paduvihmas töötamist
1993). Viimase tellis saksa mandoliinivirtuoos Detlef Tewes oma mandoliini- ja tsitriorkestrile ning teos sai Saksa üleriigilisel mandoliiniorkestrite konkursil esikoha. Aastatel 1991-2001 kirjutas Kangro 12 erinevat teost pealkirjaga "Display". Need on mitmesugustele kammeransamblitele (sh kammerorkestrile) ning valminud erinevate muusikafestivalide ja interpreetide tellimusel. Display'd on otsekui muusikalised portreed, mille "modellideks" on olnud Steve Reich (Display I), Mozart (II), Vivaldi (III), Schubert (VIII), aga ka ufonaut (VI) ja palverändur (VII). Ajaloolised isikud on andnud muusikalise algimpulsi, näiteks Schuberti portrees kuuleme hetketi tema tuntud laulu "Das Wandern" ("Rändamine"), mõistagi ohtras kangrolikus kastmes. "Display XI: Kaardunud lüüra" on loodud menukale poogenklaveri ansamblile. Sarjas on ka Kangro üks põnevamaid
· Kahjuks ei kasutanud Leonardo da Vinci selle teose maalimiseks freskotehinkat, vaid enda koostatud õlivärvisegu, mis hakkas juba tema eluajal pudenema. · 16. sajandi alguses loodud maali ,,Mona Lisa" peetakse kogu kunstiajaluu kauneimaks naiseportreeks. Raffael (1483 1520) · Kuulsaim madonnapilt on ,,Sixtuse madonna". · Neitsi Maarjat on neil maalidel kujutatud renessansiaja naiseideaalitest lähtuvalt ning modellideks on olnud Raffaeli kaasaegsed noored itaallannad. · Maalide kompositsioon on sümmeetriline, täiuslikuks peeti püramiidset ülesehitust. · Raffaeli Vatikanis asuv paavsti tellitud seinamaal ,,Ateena kool" on aga Vinci eespool kirjeldatud seinamaalist veelgi monumentaalsem. · Paganliku teema käsitlemine paavsti ruumide kaunistamisel oli järjekordne võit kristlike dogmade üle. · Kujutab Aristotelest ja Platonit oma õpilaste ja teadlaste keskel.
mõistetega nagu periood, etapp, murranguhetk ja nii edasi. Tema varakult välja kujunenud loomelaad tekitab selliste määratluste puhul palju vastuolusid ja ebakõlasid. Ta pole oma otsingutes järjekindel, mille tõttu taoline piiritlemine jääb ebamääraseks. Aga 1913-1915. aastatel on märgata tema maalimises uut kvaliteeti. Just neil aastail omandasid Modigliani maalid oma kordumatu tundelaadi ja hakkasid rääkima ,,täiel häälel". Ta valis endale modellideks lähedasemad inimesed. Modigliani tahtis muidugi, et portree oleks modelli sarnane aga ta otsis ka alati sügavamat mõtet. Ta üritas maalida nii, et pildilt kajastuks ka maalitu hing ja olemus. Kevadel 1914 tutvus Modigliani kunstikaupmees Paul Guillaume'iga, ta oma hoole alla võttis. Guillaume esindas juba käputäit kunsnikke ja hakkas esindama ka Modiglianit, kui too oli pärast sõja algust sõjaväkke võetud Paul Alexandre'i silmist kaotanud, ning võttis tema töid
R ettevõitlik ja rõõmus elu kajastas tema fantaasiakülluses loomingus.Tema hiigelmõõtmetega maalid olid täis terviset pakatavaid figuure,kes liikusid ja väänasid oma keha.Igal sobival juhul maalis R oma pildile heledapäikse lopsakate vormidega kaunitari. Temale vastandus tumedanahaline ja lihaseline jõumees. R maalidelt ei puudu kunagi üliarmsad lapsinglid, kelle modellideks olid tema enda lapsed. R kunst esindas kergemeelset ja nautlevad eluhoiakut. Peter Paul Rubens "Maria de' Medici saabumine Marseille'sse" 17.saj üks edukamaid portretiste oli flaamlane Anthonis van Dyck (1599-1641), keda peetakse paraadportree rajajaks. Barokiajastu Hispaanias 17.-18. saj hispaania maalikunst kujutas endast realistlikust ja tasakaalukust. Hisp maalikunsti õitsengu esimeseks kuulutajaks oli El Greco (1541-1614)
Grünewaldi eeskuju. ,,Püha õhtusöömaaeg" või puulõige ,,Prohvet" Ekspressionismis kohtame ka Dostojevski mõju. Näiteks Heckel'i ,,Kaks meest laua taga" kujutab Dostojevski romaani ,,Idioot" peategelasi. Kokoschka - austria ekspressionist. "H.Waldeni portree". saksa kirjanduslik ekspressionism koondus Berliinis asuva der Sturmi ümber ning Walden oli selle peatoimetaja. E. Schiele - kahtlustati pedofiilias,sest kasutas oma aktimaalidel modellideks tihti alaealisi lapsi, suri noorelt, oli üpriski depressiivne. Väga tuntud on tema ,,Autoportree" Põnev naiskunstnik Modernsohn-Becker - rühmitusteväline. Esile tõstetud feministliku kriitikute poolt. Tema temaatikaks olid lapsed, laste mänguasjad, lapsaktid (kuid teda siiski pedofiilias ei kahtlustatud). "Tüdruk rohelise keega", "Autoportree"- Gauguini Tahiti põhjal. Der Blaue Reiter rajaja Kandinsky, kes on abstraktse ekspressionismi rajaja. Igasugune loodusmotiiv on kadunud
annaabi.ee 
