aeglustuvad; uinumis aste südame töö ja hingamine aeglustuvad, esinevad veidi suurema sagedusega lained kui esimeses staadiumis, silmad võivad laugude taga pikkamisi liikuda; deltaune e. sügavune staadium aju on aktiivne ja lihaste toonus pole oluliselt muutunud, siis on uneskäimine ja rääkimine võimalikud, inimene puhkab väsimusest, aju töötleb enne magamajäämist saadud infot. Kiire e. paradoksaalne uneseisund REM silmad liiguvad kiiresti, südamerütm ja hingamine on korrapäratud, nähakse unenägusid. Unetus e. insomnia inimesel on raskusi magama jäämisega, sageli ärgatakse kest ööd ega suudeta taas uinuda, võidakse ärgata hommikul liiga vara, tavaliselt nad magavad mõne tunni aga nad ei teadvusta seda. Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi, inimest haarab sügav uni ja nende unetsükkel algab kohe REM unega
äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. Une ajal kogeb keha just neid kaht faasi. Tavaliselt algab unetsükkel NREM, millele järgneb väga lühike REM tsükkel. Unenäod tekivad just REM tsükkli ajal. NREM tsükklil on 1-4 astet, millest iga aste kestab umbes 5-15 minutit. Täiuslik uneringlus koosnebki nendest neljast tsüklist, milele järgneb REM tsükkel ning seejärel hakkab kõik otsast peale.
Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. 1.1 Rahulik ja kiire uni 1.2 Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: Rahulik ehk aeglane uni: 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit
Uni Mis on uni? On ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega Öö jooksul 4-4 REM - une faasi Unenäod Tänan kuulamast!
65-75 elatanuiga 75+ - ... vanuriiga SÕNASTIK 5 Täiendage sõnastikku omalt poolt teemakohaste sõnadega! · Ängistus, e, t, si , · Talletamine, se, st, si · Ärkvelolek, u, ut, uid · Pentsik, u, ut, uid , , , , , · Põgus, a, at, aid , , · Äratama, da, n , , , , , · Küllaldane, se, st, si, · Rahutus, e, t, i , , , , , · REM - rapid eye movements, kiired silmade liigutused · Vahelduma , , , · · · Ülesanne Kui olete selle teema läbi töötanud, siis analüüsige selle materjali valguses oma und ja kirjutage analüüsiv ettekanne. 6
Tallinna Reaalkool UNI JA UNENÄOD Referaat 10A Tallinn 2008 2 Sisukord Uni........................................................................................................................................4 Unega kaasnevad muutused organismis ......................................................................... 4 Une staadiumid................................................................................................................ 4 Unevajadus.......................................................................................................................5 Une tähtsus ja unepuudus.................................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod....................................
MAGAMINE Kõigil elusolenditel on aktiivuse ja aktiivsuse puudumise perioodid. Magamisel meie organism lõõgastub nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Organismi süsteemid jätkavad funktsioneerimist, kuigi aeglasemalt. Uni on korduva inertsuse ja reageerimatuse seinud: inimene ei reageeri nähtavalt tema ümber toimuvale. Teadvus on kadunud vaid ajutiselt, piisavalt tugev ärritaja on võimeline inimest äratada. Selles aspektis erineb magamine koomaseisundist ja anesteesiast. Enamusel inimestel on magamise ajal silmad kinni, osa ajast on magajad liikumatud, teatud ajavahemike järel liigutavad nad ennast unes. Vahel lõdvestuvad näo ja kukla lihased nii palju, et lõug vajub alla ja suu avaneb. Hingamine on magamise ajal aeglasem ja sügavam; arvatakse, et norskamist tekitab ülemiste hingamisteede lõtvumine. Unetsükkel kestab 90-100 minutit, tavaliselt on magamise kestel 4-6 tsüklit. Esimest nelja faasi nime...
energia teatud eesmärgile. Afekt- emotsionaalne plahvatus, sest see seisund tekib kiiresti, kestab lühikest aega, on hästi tugev. Nõrgeneb inimese enese kontroll. Ärevus-ärevust põhjustab mingi olukorra määramatus, info puudus, võimalikud ebameeldivused. Frustratsioon- psühhiline pinge seisund, kui inimene ei saa oma eesmärki saavutada mingi eesmärgi tõttu. UNI Uni?-uinumine, uni, sügav uni, rem-uni. Rem uni?- tekib 90-100 min. Pärast. Hüplevad silmaliigutused. Südametegevus ja hingamine kiirenevad, äratamine raske, 3 korda läbitakse öö jooksul seda perioodi. Unehäired ja seletus? Unehäired võivad tekkida üleväsimusest ja unega seotud haigustest. On nt. Narkolepsiat-kutsub esile 10-15 min. Uinakuid. Une 2 definitsiooni?j Kui palju on mõistlik magada? 7, INTELLIGENTSUS Mõisted: IQ- vaimne intelligentsus EQ- emotsionaalne inlte. PQ- praktiline
UNI Gregor Rämmal 9.C ÜLDIST • une esimene aste; • teine aste; • kolmas ja neljas aste; • REM-uni; MIDA MAGAMINE ANNAB? • kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel; • keharakkude taastumine; • reservide loomine aktiivseks tegevuseks; • tagab info säilitamise; SOOVITATAV UNE PIKKUS • imikutel 16 tundi; • noorukitel 9 tundi; • täiskasvanutel 7 - 8 tundi; • vanemaealisetel (65+ aastat) 6 tundi ja vähem; MIDA VÄLTIDA? • lõunauinakuid; • alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimist; • eredat valgust; • ekraanide pikaajalist vaatamist õhtul; UNEPUUDUSE KÕRVALMÕJUD • nõrgestab immunsüsteemi; • alaneb stressi talumisvõime; • keskendumisvõime halvenemine; • vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; • eluea vähenemine; UNEHÄIRED • unetus; • uneaegsed hingamishäired; • narkolepsia; • rahutute jalgade sündroom; UNENÄOD • unenäod esinevad valdavalt REM-une ajal, kuid ka teistes unestaadiumites; • REM-une ajal kasu...
http://lhuin.deviantart.com/art/Have-you-ever- Uni ja tervis seen-the-starry-sky-366487462 Liis Leilop TÜ 2014 Tervisekasvatuse alused Uni... I. Mis on uni? II. Une ja tervise seos (uurimused) III. Kuidas head und soodustada? Mis on uni? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Unevajadus: http://eattoperform.com/2012/01/20/sleep-tutorial/ 1) imikud 16 tundi 2) noorukid 9 tundi; 3) täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni);naised raseduse esimesel trisemestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem; 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/5 Une struktuur Mis need tähendavad? 1. un...
Une jaoks vajalik ärgastuse vähenemine saavutatakse : aju-ja kehatemperatuuri vähendamisega, keskkonnast tuleneva stimulatsiooni vähendamisega, adenosiini akumalatsiooniga ajus. Adenosiin pärsib ärgastust reguleerivate eesajupõhimiku koliinergiliste rakkude aktiivsust. Öö hakul domineerib aeglane uni (3. staadium). Öö edenedes hakkab sügava une staadiumite kestus vähenema. Hommikupoole ööd domineerib REM uni . Öl edenedes REM une episoodid pikenevad. REM und seostatakse enim unenägude nägemisega, kuigi inimesed näevad und ka aeglase une faasis. Virgatsained une ja ärgastuse regulatsioonis Atsetüülkoliin – ajutüve koliinergilised neuronid on ärkveloleku ja REM une ajal aktiivsed, aeglase une ajal pärsitud Noradrenaliin ja serotoniin – ärkveloleku ajal monoamiinergilised tuumad aktiivsed, sügava une ajal nende aktiivsus väheneb, REM une ajal puudub.
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................1 1.UNENÄGUDE TEKKIMINE JA PÕHJUSED..........................................................3 2. PROBLEEMID UNEGA........................................................................................... 5 3. UNENÄGUDE TÕLGENDAMINE..........................................................................7 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise ...
1. aste – kestab kuni 2 min, selle ajal keha lõdvestub 2. aste – uinumine, kestusega u 20 min, kus südame töö ja hingamine aeglustuvad 3. aste – üleminek deltaune staadiumisse 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada ning sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 5. Aste – kiire uni. See on unenägude nägemise staadium. Kiire uni REM: Tekib tavaliselt 70-90 min peale uinumist esimese unetsükli lõpus. Sellel ajal toimub ajus elektrilisuse aktiivsuse tõus ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekuga. Inimene läbib öö jooksul 4-5 REM- une faasi. 5. Nimeta aju uurimise meetodeid. Miks on vaja aju uurida? PET – positronemissioontomograafia. Läbi pea suunatakse röntgenikiired, on näha,
lihaste ja meeleelundkonna töövõime, talletub informatsioon ent kõik ebavajalik kustutatakse ja ühtlasi toodetakse kasvuhormooni. Arvamine, et olles nädala sees vähe magada saanud, magatakse nädalavahetusega see aeg tasa, on vale. Unepuudusest taastuda on üsna raske ja paar päeva kauemat magamist ei korva neid öösid, mil unest on jäänud väheks. Uni koosneb väga erinevatest etappidest, mis öö jooksul korduvad. Uneaja saab jagada mitte-REM uneks ja REM uneks (REM rapid eye movement ehk kiire silmaliikumine). Mitte-REM uni koosneb kolmest faasist, mil puhkab keha: 1. faas: kerge uni, kestab u 5 minutit, silmade liikumine aeglustub, lihased lõdvestuvad ja üles ärkamine ei valmista raskusi, seejuures tundub nagu ei oleks veel magama jäänudki, võib esineda spontaanset jäsemete liikumist või ehmatust, kuna magamajäämismomendil võib tunduda, nagu hakkaks kukkuma; 2
Tallinna Kristiine Gümaasium Uni ja unenäod Referaat Koostaja: Cristina Rahuoja Tallinn 2007 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kõik inimesed näevad unenägusid. Normaalne öine uni hõlmab mitte üht, vaid mitut unenäoperioodi. Katsete varal on see kindlalt tõestatud. Ühed unustavad kõik unenäod ja väidavad seetõttu, et ei näe kunagi unenägusid. Teised peavad oma unenäod valdavalt meeles. Enamik meist aga suudab meenutada vaid paari unenäokatket ja näeb harva niisuguseid unenägusid, mitte kõik üksikasjad jäävad meelde ja mis teatud põhjustel avaldavad erilist mõju ning tunduvad harukordselt tähtsad. Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud. Olgugi ebaselged, tunneme siiski kõik, et u...
Vanuse kasvades väheneb Meie unevajadus ööpäevas: Täiskasvanud - ~ 8 tundi Noorukid vähemalt 9 tundi Koolilapsed vähemalt 10 tundi Vastsündinu 16 tundi Vanuse kasvades väheneb Uni algab aeglase unega suureneb aju elektriliste lainete võnkeperiood. Aeglase une neli staadiumi: 1) kerge uni - ~ 2 minutit 2) uinumine - ~20 minutit 3) deltauni e. sügav uni ~30 min 4) üleminekuseisund (sarnaneb teise staadiumiga) Nimetatakse ka: Paradoksaalne uni REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silma liikumine) Pimedatel samad staadiumid REM-une ajal puuduvad kiired silmaliigutused Unenäod seotud kuulmisega Aeglane ja kiire uni vahelduvad Koos mood 90-100 minutilise tsükli Öö jooksul 4-5 tsüklit KÕIGE OLULISEMAD: Deltauni Aju talletab deltaune ajal infot, mis enne magamajäämist saadi Puudujäägil inimene tunneb nagu polekski maganud Kiire uni Aitab in...
Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. Une kolmas staadium - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. Une neljas staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. Une viies saadium, REM uni normaalselt tekib esmakordselt kesmiselt 70 kuni 90 minutit peale uinumist, esimese une tsükli lõpus (unetsükli keskmine kestus 90- 110minutit). Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). K-kompleksite, unespindlite või delta- lainete ilmumine tähistab REM-episoodi lõppu. REM-episoodid kestus une 2. poolel suureneb. Miks uni on vajalik?
Teadvus 1. Proovi defineerida mõiste ,,teadvus"? TEADVUS - välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks? Erinevused: Sarnasused: 3. Millised on teadvuse piirid? Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "tea...
1 14= R,T,ekv= = Selles tabelis tuleb ühikute tähistusi Gy, R ja Sv lugeda vastavalt "grei", "röntgen" ja "siivert". Nende ühikute nimetused on antud väljapaistvate kiirgusfüüsikute L. H. Gray, C. W. Röntgeni ja R. M. Sieverti auks. Mittesüsteemsete ühikute tähistused rad ja rem tulenevad ingliskeelsetest väljenditest "radiation absorbed dose" ja "roentgen equivalent of man". 3.1 Neeldunud doos Neeldunud doos, tähis D, on neeldunud energia kiiritatud aine massiühiku kohta. Rangem definitsioon on D=dE/dm , kus dE on keskmine energia, mis neeldub ainekoguses, mille mass on dm. dm eeldatakse olevat niivõrd väike, et neeldunud energia dE jaotuse selle massi ulatuses võib lugeda ühtlaseks. Neeldunud doosi ühik on 1 grei (tähis 1Gy),sJGy11.
Soetusmaksumusmeetod: Kus, SMA=1200000kr (soetusmaksumus autol) n SM 1 1 AMA= = = = 0,000000909= 0,091%/1000km 1000 km L 1100000 5 SMH= 335 000 kr (soetusmaksumus haagisel) LAMA=1 100 000km LAMH= 700 000 km n 1 1 AMH= = = 0,14 %/1000km LH 700000 AM= 32344,8*(1200000*0,091+335000*0,14)*10-5= 50490,23kr Remont: REM= n REM *AM = 0,02*50490,23=1009,8kr n REM= 0,02 AM (2% amortisatsioonist) Et leida kulutusi remondile tuleb 0,02(ehk 2%) korrutada amortisatsiooniks saadud summaga. Kulutused rehvidele: REH= HREH*(LREH:L)*i HREH haagise rehvide hind LREH rehvi läisõidu norm 200000km REH= 4000*(32344,8:200000)*12= 7762,75 kr Et leida kulutusi rehvidele tuleb haagise rehvide hind korrutada rehvi läbisõidu normi ja koguläbisõidu jagatisega, ning seejärel korrutada 12 ga, ehk kuluvate rehvide arvuga
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut MS.0715 LOGISTIKA MAAMAJANDUSES Variant A 9; D 6 Juhendaja: E. Plaan majdr. Koostas: Kadi Tsimmer, MS III (stat) Tartu 2011 Algandmed: 1. Koorma keskmine veokaugus lk, km 60 km 2. Kandevõime q, t 32 tonni 3. Kandevõime kasutamise tegur staatiline Cs 0,855 4. Tööpäeva keskmine pikkus Tapt 10 tundi 5. Keskmine tehniline kiirus vt- km/h 63,4 km/h 6. Tööpäevade arv APT 270 pä...
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
nõudega tsiviilõiguslike nõuete hulgas. Omandi kaitse nõue saab omandit kui absoluutset õigust vahetult kaitsta igaühe vastu. Asjaõigusseadus on paindlik ja lubab asja välja nõuda igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, välistatud ei ole väljanõue isegi siis, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Siiski on siin teatud piirangud. Rooma õiguses oli reegel ,,ubi rem meam invenio, ibi vindico" (,,kus ma oma asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija,
Uni Uni ja unenäod on spontaansed seisundid (iseeneslikud). Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks. Uneaega kasutab organism ka kasvuhormoonide eritamiseks, seetõttu vajavadki noored rohkem und kui vanemad inimesed. Kui inimene ei maga piisavalt, ilmenevad tal tõsised psüühikahäired. Suur hulk sellest, mis me tänapäeval unest teame, on saadud EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse ast...
9. Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu? Eneseteadvus tekib inimese teisel eluaastal. Näiteks kontrollitakse, kas subjekt seostab peegelpilti või fotot endaga. 10. Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal pole subjekt ümbritsevast keskkonnast teadlik. Une uurimisel ei lasta näiteks subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. 11. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest
oli temal 13 minutit ja et uni katseöödel ei erinenud millegi poolest harilikust unest. Sarnastele tulemustele jõudis ka teine uurija kelle nimi oli Vaschide'i. Lisaks Tschischile leidis ta, et viga ärkamisajas oli suurem pimedal ajal aastast. Une ja unenägude seos Uni kulgeb tsüklitena. REM-une ( Rapid Eye Movement ) ajal näeb inimene unenägusid. REM uni stimuleerib õppimiseks kasutatavaid aju osasid, võimaldades eristada ärkveloleku ajal saadud olulise info ebaolulisest. REM une osakaal väheneb vanuse lisandudes. 50% imiku uneajast moodustab REM uni, täiskasvanutel on see vaid 15-20% uneajast. Mitte-REM une faasis võime inimest tõsta või riietada ilma, et ta selle peale ärkaks. Mitte- REM uni võimaldab organismile täielikku puhkust. Unenägu Unenägu on une ajal esinevad nägemused. Unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema
Uurimismeetodid psühholoogias Teema: Uni ja uneharjumused Eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada, millised on minuvanuste inimeste uneharjumused. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks huvitav ja arvasin, et sellise teema kohta on palju materjale. Tegevuskäik: Materjali kogumine Küsitluse koostamine ja esitamine Andmete analüüs Tulemuste esitamine Materjali kogumine: Uni ja uneharjumused: „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel....
Deposited: Tapa Gymnasium SISUKORD 2.1. NREM uni.................................................................................................. 8 2.1.1. Esimene staadium.............................................................................. 8 2.1.2. Teine staadium...................................................................................8 2.1.3. Kolmas ja neljas staadium ehk sügav uni...........................................8 2.2. REM uni.................................................................................................... 9 3.1. Ajutine unetus........................................................................................ 10 3.2. Krooniline unetus................................................................................... 10 3.3. Haigused, mis põhjustavad unetust.......................................................10 4.1. Uneseisundi väärtaju..............................................
45-55%. Kestab ~20 min. 3. Staadium üleminek deltaune staadiumisse. Inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad kõrge amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. Staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. On sügavaim uni ja sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. Staadium - REM uni "aktiivne uni". Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (Tln õppematerjalid). Unevajadus Une vajadus on väga individuaalne. Inimese unevajadus sõltub erinevatest teguritest päevasest füüsilisest ja vaimsest koormusest, individuaalsest unevajadusest ning vanusest. Une vajadust hinnates tuleks arvesse võtta isiklikku eluperioodi ja hetkeolukorda
3. ja 4. staadium ~ 20% ehk 100 minutit! 3. staadium - inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. 4. staadium - sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske on inimest selles staadiumis äratada. Kõik staadiumid esinevad öö jooksul üleminekutena mitu korda, moodustades unetsükli. Ühes öös leiab aset keskmiselt 5 unetsüklit. REM- une staadium - ~ 25% uneajast - REM - une lained väga sarnased ärkveloleku lainetele. Inimene `näeb und'. -tekib 90-100 min peale uinumist; -kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena; - EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega; -südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80%
10. Närvisüsteem jaguneb ... 11. Mis on refleksid? 12. Millised on aju poolkerade üleasandeid: vasak poolkera (7tk) ja parem poolkera (7tk) 13. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata 14. Millised on teadvuse väljendusvormid? 15. Kirjelda unefaase. Kiire ja aeglane uni. REM uni. 1. 2. Pärilikkuse kandjad on DNA molekulid. 3. Lapse soo määrab isalt saadud x või y kromosoom. 4. Sünnieelses arengus on esimesed 8 nädalat olulised, sest selle perioodi jooksul kujunevad kehaosad ja organid. 5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid: 1. sensomotoorne - sünnist kuni 2-a keskkonna tundmaõppimine ja toime tulek peamiselt meelte abil. 2. operatsioonieelne - 3-7
Piret Sommer TERVISEKÄITUMINE (SVPH.00.002 Unepäeviku pidamine Magamine ning hea unekvaliteet on igapäevase täisväärtusliku funktsioneerimise juures väga olulised komponendid. Minu uni on viimased mitu aastat olnud väga rahutu, millest tingituna väsin tihti päeva jooksul ära. Olen väga aktiivse loomuga inimene, käin mitu korda nädalas trennis, liigun võimalikult palju värskes õhtus ning püüan oma toidulauda tervislikuna hoida. Siiski on uni miski, mis õhtul hästi tulla ei taha, öösel aeg-ajalt ära kaob ning hommikul kuidagi ära ei lähe. Otsustasin antud aine raames jälgida oma und spetsiifilisemalt ning lootuses, et leian oma käitumises mustri või mõne seose, mis aitaks oma magamise harjumusi muuta. Antud eksperimendi raames ei pidanud vajalikuks hommikuti unepäeviku täitmist, kuna kannan igapäevaselt käel aktiivsusmonitori, mis salvestab minu liiku...
15. Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus Kuidas seda uuritakse? EEG abil (lühend sõnast elektroentsefalograafia) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse. Mis on REM uni? ehk kiirete silmaliigutustega uni. Mis teda iseloomustab? REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. Lihastoonus on väga madal, Kiired silmaliigutused, Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel, Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega, Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees
riigiametnik, õigus esindada riiki; ius commercii – kauplemisõigus; ius connubii – abielu õigus 7. donatio propter nuptias – pulmakingitus (mehelt naisele); donatio ante nuptias – pulmaeelne kingitus (mehelt naisele); dos – kaasavara (naise oma) 8. Locatio-conductio – rendileping; locatio-conductio operarum – tööleping; locatio-conductio operis – töövõtuleping; locatio-conductio rerum - rendileping; (asjade rendile andmine) 9. actio in rem – asjaõiguslik hagi; actio in personam – isikuline, isikuõiguslik hagi 10. Actor Aulus Agerius – hageja; reus Numerius Negidius – kostja 11. Ius in rem – asjaõigus 12. Culpa in abstractio – üldine süü; culpa in concreto – kindel süütegu, hooletus 13. ignorantia iuris – õiguse, seaduse mittetundmine; fraus creditorum – võlausaldaja petmine 14. Actio fiduciae – tagatise hagi; actio iudicati – kohtuotsuse hagi; cessio actionis – hagi
riigiametnik), õigus esindada riiki; ius commercii kauplemisõigus; ius connubii abielu õigus; donatio propter nuptias pulmakingitus (mehelt naisele); donatio ante nuptias pulmaeelne kingitus (mehelt naisele); dos kaasavara (naise oma); Locatio-conductio rendileping; locatio-conductio operarum tööleping; locatio-conductio operis töövõtuleping; locatio-conductio rerum - asjade rendile andmine, asjaõiguslik leping; actio in rem asjaõiguslik hagi; actio in personam isikuline, isikuõiguslik hagi; Actor Aulus Agerius hageja; reus Numerius Negidius kostja; Ius in rem asjaõigus; Culpa in abstractio üldine süü; culpa in concreto kindel süütegu, hooletus; ignorantia iuris õiguse, seaduse mittetundmine; fraus creditorum võlausaldaja petmine; Actio fiduciae tagatise hagi; actio iudicati kohtuotsuse hagi; cessio actionis hagi tagasivõtt, hagist
TÖÖLEHT ALKOHOL Vastuste leidmiseks uuri alkoinfo.ee lehekülge! 1. Mis on alkoholiühik? ...Üks alkoholiühik on 10 g puhast alkoholi.................... Mitu alkoholiühikut sisaldab näiteks: 200 ml (keskmine klaas) 12% punast veini = peaaegu 2............. alkoholiühikut 500 ml 5,2% õlut = ...peaaegu 2................. alkoholiühikut 750 ml (üks pudel) 11% vahuveini = ......6,5............... alkoholiühikut 40 ml (üks pits) 40% viina = .........1,2.................... alkoholiühikut 2. Millised on alkoholi tarvitamise madala riski piirid naistele: Päevas .........kuni 2....................... alkoholiühikut Mitu alkoholivaba päeva peab nädalas olema? ......vähemalt kolm...................... Kas alkoholi nädalakoguseid võib koguda ja ära juua korraga? ...Ei................... Millised on alkoholi tarvitamise madala riski piirid meestele: Päevas ......kuni 4...............................
Lähte Ühisgümnaasium LASTE UNEHÄIRED Referaat LÄHTE 2008 Sisukord Lähte Ühisgümnaasium................................................................................................ 1 LÄHTE 2008................................................................................................................ 1 Sisukord........................................................................................................................ 2 Mis on unehäired ?........................................................................................................3 Unehäirete liigid............................................................................................................3 Düssomnia................................................................................................................3 Kaasnevad unehäired...........................
Donatio ante nupitas mehe kink naisele enne pulmi 8. Locatio-conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahe- külgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) Locatio paigutamine, rendile andmine, välja üürimine, rendileping Locatio-conductio operarum tööleping Locatio-conductio operis töövõtuleping Locatio-conductio rerum üürileping Actio in rem - asjaõiguslik hagi Actio in personam isikuline hagi (võlaõiguse rikkumisest tulenev), isiku vastu 10. Actor Aulus Agerius (A.A) hageja Aulus Agerius (A.A) Reus Numerius Negidius (N.N) kostja Numerus Negidius (N.N) Hageja ja kostja leppenimed Rooma juristide tekstides 11. Ius in rem asjaõigus 12. Culpa in abstracto abstraktne hooletus (hooletuse aste) Culpa in concreto konkreetne hooletus (hooletus, mis esineb, kui isik pole järginud
KORDAMINE. Teadvuse seisundid I Vasta küsimustele: 1. Mis on teadvus? ................................................................................................................................. 2. Mida tähendab ärkvelolekuteadvus? ................................................................................................. ................................................................................................................................................................ 3. Une vajalikkuse kohta käib mitu teooriat. Too välja kaks. 1)................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... 2)................................................................
Une põhieesmärke ja selle tähtsus Sissejuhatus ,,Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu." (Matt, 22.09.10) Uni on meie eludes väga tähtsal kohal. Läbi une uuneb meie kehaline ja vaimne jõud. See on värskendava toimega ja annab meile jõudu, et taas energiaga tööle hakata. On teada, et inimene kannatab toidu puudust kauem, kui unepuudust. Ka katsed koertega näitavad, et võrdlemisi lühikese aja jooksul surid loomad unepuudusesse. Hiinas kasutati seda teadmist eriti raske surmanuhtluse viisina. See tähendab, et inimesel ei lastud magada. Tema und takistati igal võimalikul viisil niikaua, kuni inimene lihtsalt suri. Minu eesm...
2010 Histamiini teke ja toime organismis Histidiindekarboksüülimine HISTAMIIN Vabaneb nuumrakkudest & basofiilidest lokaalsete mõjurite toimel Toime: tugev vasodilataator, ⇧endoteeli läbilaskvust, ärritab kihelust tekitavaid sensoorseid närvilõpmeid Histamiini toimed1 Ninas- suurendab veresoonte permeaablust- rohke vedeliku eraldumine kudedesse-nohu Ajus- histaminergilised toimed põhjustavad und (antihistamiinikumid H1 retseptoritele) ◦ REM uni ◦ Ärkamine Osaleb unustamise mehhanismides Osaleb erektsiooni mehhanismides Skisofreenia seos histamiiniga Histamiini toimed2 Mõjutab kehatemperatuuri Histamiin kasvajatevastases immunoteraapias Seotud neuraalse degeneratsiooniga Katse hiirtel: H1 retseptorite puudumine viis suurenenud liikuvusele, erutuvusele ja agressiivsusele hiirte seas. Histamiin moduleerib mitmeid neurofüsioloogilisi funktsioone: aktiivsust, emotsioone, mälu ja
Lizett Käos ja Laura Lisette Toomväli UNEHÄIRED Mis on unehäire? Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: Düssomniad (psühhogeensed häired) Parasomniad (anormaalsed nähtused) Muud unehäired Insomnia Unetus e. insomnia on unehäire Suutmatus magama jääda Katkendlik uni Liigvarajane ärkamine Inimene magab aga mitte sügavalt Ei teadvustata seda Insomnia Esineb naistel ja vanematel inimestel Põhjustaja võib olla stress Kõrvalnähud: ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine Uneapnoe Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus Ilmneb öö jooksul tihti Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused, peavalud Somnambulism Somnambulism ehk ...
levinud üldine pidurdus Funktsioonid: meeleelundite, lihaskonna ja kesknärvisüsteemi töövõime taastamine Aeg kasvuhormoonide eritamiseks organismis Neuronite taastumine Keharakkude taastumine Olulise info ja seoste säilitamine Une staadiumid Rahulik ehk aeglane uni Kerge uni kuni 2 minutit Uinumine u 20 minutit Üleminek deltaune staadiumisse Sügav uni ehk deltauni Kiire ehk paradoksaalne ehk REM uni unenäod Unevajadus Imikud keskmiselt 16 tundi (50% REMuni) Noorukid 9 tundi Täiskasvanud 78 tundi Vanemaealised (65+) 6 tundi ja vähem Unenäod Valdavalt REMune ajal Uneseisundis inimene und ei näe Unenäo elamus tekib ärkamisel Une nägemisel on ilmseid seoseid nägemishallutsinatsioonidega Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga
Dat-kellele? Terrae Horto Soli; matri; carmini Iussui; cornu Rei Ains/Mitm Terris Hortis Solibus; matribus; carminibus Iussibus; cornibus Rebus Acc-keda? Terram Hortum Solem; matrem; carmen Iussum; cornu Rem Ains/Mitm Terras Hortos Soles; matres; carmina Iussus; cornua Res Abl-kellega? Terra Horto Sole; matre; carmine Iussu; cornu Re Ains/Mitm Terris Hortis Solibus; matribus; carminibus Iussibus; cornibus Rebus
2.staadium- domineerivad teeta lained, iseloomulikud on "unespindlid" (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Kehatemperatuuri väike langus. Võimalik unesrääkimine. Kestab ~20 min. 3.staadium- inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. 4.staadium- sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske inimest äratada. Une lõpupoole REM periood pikeneb (paarikümne minutini). REM-une lained väga sarnased ärkveloleku lainetele. Inimene ,,näeb und. (Kleitman & Aserinsky, 1950-ndatel katsed!) -tekib 90-100 min peale uinumist; -kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena; · EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega (ainuüksi ainult EEG abil pole eristatav); -südametegevus ja
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) ...
Samas tekivad silmi liigutavates lihastes ja laugudes kiired tõmblused. Seetõttu nimetatakse seda une faasi kiirete silmaliigutuste (REM - rapid eye movements) uneks, kus esinevad unenäod, mis aga paljudel kustutab järgnev "aeglase" une faas. Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine. Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased. Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav. Kirjeldatud une faasilisust reguleerivad ajus peituvad rütmurid, mille adekvaatne töö on une häireteta kuluks määrav. Siiski on unehäired sagedased ja mõnikord valmistavad inimesele tõsist muret 3 Kui kaua peab inimene ööpäevas magama? · Imikud magavad keskmiselt 16 tundi · Noorukid keskmiselt 9 tundi · Enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi
DEPRESSANDID Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressante tarvitatakse ka uimastitena. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad närvisüsteemi depressandid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid tõkestavad REM-und....
Sindi Gümnaasium Unenäod Uurimistöö Katrin Pulst 9. klass Juhendaja Kersti Jürgenson Sindi 2011 1 Sissejuhatus Oma olemuselt on unenäod üürikesed ja pahatihti on neid halb meelde jätta. Kui me neid siiski mäletaksime, siis esinevad need sageli ähmaste kujundite ja tunnetega, ehkki vahetevahel näeme ka und, mis on nii selge, et püsib meeles veel mitu tundi või lausa mitu päeva tagantjärele.Mõned teooriad väidavad, et uni on tähenduseta, et uni on lihtsalt moodus, mis võimaldab ajul vabaneda päeva jooksul kogunenud taagast. (Powell, Rosalind 8: 2001) Võtsin käsile just selle teema, sest aegade jooksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. Samuti ka sellepärast, et ennast huvitas see teema kõige rohkem, ning oleks tore teada saada palju mud huvitavat. Minu töö eesmärgiks on välja se...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
