Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esitlus Une Olemusest ja Soovitused Paremaks Uneks (0)

1 Hindamata
Punktid

PowerPointi esitlus



Gregor Rämmal 9.C UNI


ÜLDIST • une esimene aste;
• teine aste;
• kolmas ja neljas aste;
• REM-uni;


MIDA MAGAMINE ANNAB? • kasvuhormooni vabanemine lastel ja  noorukitel; • keharakkude taastumine; 
• reservide loomine aktiivseks tegevuseks;
• tagab info säilitamise;


SOOVITATAV UNE PIKKUS • imikutel 16 tundi;
• noorukitel 9 tundi;
• täiskasvanutel 7 - 8 tundi;
• vanemaealisetel (65+ aastat) 6 tundi ja  vähem;


MIDA VÄLTIDA? • lõunauinakuid;
• alkohoolsete jookide ja tubakatoodete  tarbimist;  • eredat valgust;
• ekraanide pikaajalist vaatamist õhtul;


UNEPUUDUSE KÕRVALMÕJUD • nõrgestab immunsüsteemi;
• alaneb stressi talumisvõime;
• keskendumisvõime halvenemine;
• vaimse töövõime (nt õppimisvõime)  vähenemine; • eluea vähenemine;


UNEHÄIRED • unetus;
• uneaegsed hingamishäired;
• narkolepsia;
• rahutute jalgade sündroom;


UNENÄOD • unenäod esinevad valdavalt REM-une ajal,  kuid ka teistes unestaadiumites; • REM-une ajal kasutatakse ajupiirkondi, mis  on seotud õppimisega;      • esinevad kõigil imetajatel ja lindudel;  puuduvad roomajatel ja teistel 
külmaverelistel;


KASUTATUD ALLIKAD •https://www.sleepfoundation.org/sleep-tools- tips/healthy-sleep-tips •https://en.wikipedia.org/wiki/Sleep
•https://www.sleepfoundation.org/sleep-disor ders-problems •https ://www.tlu.ee/opmat/ka/Taastvahendid_II/uni _kui_vga_oluline_inimese_taastumisvahend. html •https:// www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/r avi/ph/51uni.htm

Document Outline

  • Slide 1
  • Üldist
  • Mida magamine annab?
  • Soovitatav une pikkus
  • Mida vältida?
  • Unepuuduse kõrvalmõjud
  • Unehäired
  • Unenäod
  • Kasutatud allikad

Vasakule Paremale
Esitlus Une Olemusest ja Soovitused Paremaks Uneks #1 Esitlus Une Olemusest ja Soovitused Paremaks Uneks #2 Esitlus Une Olemusest ja Soovitused Paremaks Uneks #3 Esitlus Une Olemusest ja Soovitused Paremaks Uneks #4 Esitlus Une Olemusest ja Soovitused Paremaks Uneks #5 Esitlus Une Olemusest ja Soovitused Paremaks Uneks #6 Esitlus Une Olemusest ja Soovitused Paremaks Uneks #7 Esitlus Une Olemusest ja Soovitused Paremaks Uneks #8 Esitlus Une Olemusest ja Soovitused Paremaks Uneks #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GrexDeBex Õppematerjali autor
Esitluses räägitakse une ülesehitusest ja kasulikkusest. Tuuakse välja soovituslikud une pikkused ning ka kõrvalmõjud, mis vähene uni tekitab. Samuti tuuakse tegevused, mida tuleks vältida ning levinumad unega seotud haigused. Puudutakse ka unenägude tekkimist.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Uni ja unenäod referaat
24
docx

Uni ja unenäod referaat

Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired........................5 1.4Une

Inimeseõpetus
Uurimismeetodid psühholoogias
20
docx

Uurimismeetodid psühholoogias

Uurimismeetodid psühholoogias Teema: Uni ja uneharjumused Eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada, millised on minuvanuste inimeste uneharjumused. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks huvitav ja arvasin, et sellise teema kohta on palju materjale. Tegevuskäik: Materjali kogumine Küsitluse koostamine ja esitamine Andmete analüüs Tulemuste esitamine Materjali kogumine: Uni ja uneharjumused: „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel. Une ajal on mei

Uurimismeetodid psühholoogias
Tervisemõjur-UNI
7
pdf

Tervisemõjur-UNI

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Klassiõpetaja õppekava Tervisemõjur - uni Referaat Kadi Bruus Tartu 2019 Sissejuhatus Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate kui laste jaoks, sest kui laps on välja maganud, tunneb ta end paremini, tal on kergem uusi asju õppida ja ümbritevaga kohaneda (Hansson & Oscarsson, 2005).

Inimeseõpetus
Uni ja unenäod
11
doc

Uni ja unenäod

Tallinna Reaalkool UNI JA UNENÄOD Referaat 10A Tallinn 2008 2 Sisukord Uni........................................................................................................................................4 Unega kaasnevad muutused organismis ......................................................................... 4 Une staadiumid................................................................................................................ 4 Unevajadus.......................................................................................................................5 Une tähtsus ja unepuudus.................................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod...............................................................................

Psühholoogia
Uurimustöö Unetus
28
rtf

Uurimustöö Unetus

liigutuste ja muskulaarse aktiivsuse järgi. (Loogna et al... 1998: Lk 20) Uni jagatakse kaheks: NREM (non rapid eye movement, ingl. k) ehk aeglane (ortodoksaalne) uni ja REM (rapid eye movement, ingl. k) ehk kiire (paradoksaalne) uni. Lähtuvalt 2007. aasta AASM-i (American Academy of Sleep Medicine) uuringust selgub, et üks unetsükkel koosneb kolmest NREM-faasist ja ühest REM-faasist. NREM-une esimest staadiumit nimetatakse uinumiseks või kergeks uneks, teist staadiumit nimetatakse süvaune kergeimaks vormiks, mis on eelnev samm süvaunele ehk kolmandale staadiumile. (Sleep... 2009) Unetsükkel lõppeb REM-faasiga. Selles faasis voolab läbi aju peaaegu veerand üldisest verehulgast, mistõttu aju on selle faasi ajal eriti aktiivne. Sellega on seletatav unenägude esinemine. Öö jooksul läbitakse unetsükleid keskeltläbi neli kuni kuus. Täisväärtuslikuks

Uurimustöö
Uni ja unenäod ning une jagunemine
15
doc

Uni ja unenäod ning une jagunemine

Sisukord · Uni ja Une staadiumid..............................................................................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte......................................................................................

Kehaline kasvatus
Uni
20
doc

Uni

Nii läbib inimene öö vältel 4-6 paradoksaalse une faasi. Viimased on saanud oma nimetuse sellest, et antud une faasis sarnaneb EEG ärkveloleva inimese biovoolude graafilise pildiga, kuid samas on uni väliselt sügav. Veel enam - osa lihastest, eriti kaela ja näo alaosa (lõuapiirkonna) lihased lõõgastuvad täielikult. Samas tekivad silmi liigutavates lihastes ja laugudes kiired tõmblused. Seetõttu nimetatakse seda une faasi kiirete silmaliigutuste (REM - rapid eye movements) uneks, kus esinevad unenäod, mis aga paljudel kustutab järgnev "aeglase" une faas. Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine. Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased. Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav. (Veldi 2009)

Bioloogia
Unehäired ja somnabulsim
15
doc

Unehäired ja somnabulsim

Nii läbib inimene öö vältel 4-6 paradoksaalse une faasi. Viimased on saanud oma nimetuse sellest, et antud une faasis sarnaneb EEG ärkveloleva inimese biovoolude graafilise pildiga, kuid samas on uni väliselt sügav. Veel enam - osa lihastest, eriti kaela ja näo alaosa (lõuapiirkonna) lihased lõõgastuvad täielikult. Samas tekivad silmi liigutavates lihastes ja laugudes kiired tõmblused. Seetõttu nimetatakse seda une faasi kiirete silmaliigutuste (REM - rapid eye movements) uneks, kus esinevad unenäod, mis aga paljudel kustutab järgnev "aeglase" une faas. Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine. Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased. Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav. Kirjeldatud une faasilisust reguleerivad ajus peituvad rütmurid, mille adekvaatne töö

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun