Tööleht Toidukultuur eri religioonides Koosta suupistevalik eri religiooni esindajatele. Paku neli erinevat suupistet, millest üks on magus. Eeldusega, et suupiste peab olema söödav näppude vahelt. Valikus võiks olla võileib, pirukas, korvike täidisega ja küpsetis. NB! Visuaal on tähtis, inimene sööb silmadega. Lisaks üks soe ja üks külm jook. Abiks lehekülg http://www.hkhk.edu.ee/usundid/ NB! Teen kõige tavalisema joogivaliku, sest alkohoolsete jookide tarbimine oleneb
Kes oli Woland romaanis „Meister ja Margarita“? Woland oli romaanis Meister ja Margarita minu jaoks kõige raskesti mõistetavam tegelane, sest saatan oli alati olnud minu jaoks kurjuse kehastus ja võimeline ainult halvaks. Bulgakovi romaan andis kuradile teise tähenduse ja muutis Wolandi tegelaskuju sümpaatseks. Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks ainuüksi sellepärast, et ta tundus välismaalane olevat ja rääkis veidrat juttu. Bulgakovi põhiidee oli kujutada nõukogude maailma satiiriliselt. Selle alusel võib oletada, et Wolandi tegelaskuju loomisel oli Bulgakovi inspiratsiooni allikas tol ajal valitsenud Stalin, kes juhtis Moskva inimesi nagu saatan, pannes inimesi, kes on liiga palju näinud või kuulnud hullumajja või vanglasse. Bulgakovi romaani „M...
ainult mõtetes võib kindel olla ning keha ja aju võivad olla osa välismaailmast. Klassikalise solipsismi probleemid tulenevad enda kogemusel põhineva subjektiga samastamisel või eristamisel. Enda samastamisel või eristamisel subjektiga(nähtus, teine inimene, füüsiline keha vms) ei võimalda objektiivse maailma võimalikkust, sest kogu olemasolevat maailma tajutakse subjektiivsena. Solipsism ja religioon Kõige paremini saab solipsismis ja erinevates religioonides leida ühiseid jooni keha ja vaimu probleemi kaudu. Keha ja vaimu probleem on suhe keha ja vaimu vahel ning erinevates religioonides võetakse keha ja vaimu erinevusi või sarnasusi erinevalt. Osades religioonides esineb monistlik seisukoht, milles tunnistatakse vaid ühte kehast või vaimust. Teised religioonid tunnistavad rohkem dualistlikut seisukohta, milles tunnistatakse mõlemat. Kõige paremad näited esinevad idamaistes filosoofiates ja uskumustes.
poole. Kreeka ja Idamaade religioonid on sarnased ka selle poolest, et jumalatele püstitati pühakodasid. Nii Kreekas, Mesopotaamias, Egiptuses kui ka Juudamaal rajati jumalate meeleheaks templeid. Templis oli tavaliselt ka altar, kus sai jumalatele ohverdada, et heastada oma halbu tegusid. Vaid Egiptuses ei ohverdatud mitte altarile, vaid jumalakujule, keda toideti, pesti ja riietati. Ohverdati tavaliselt loomi, aga ka näiteks suitsutatud viirukit. Nii Kreeka kui ka Idamaade religioonides usuti surmajärgsesse ellu. Kuid Mesopotaamias ja Kreekas ei pööratud sellele eriti suurt tähelepanu, rõhku pandi peamiselt siinpoolsele elule. Loodeti elada võimalikult kaua ning olla õnnelikud eluajal. Surmale pidi järgnema lõputu olesklemine sünges allilmas. Egiptuses oli aga detailideni väljaarendatud uskumus, et inimene jätkab oma elu enam- vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. See oli aga võimalik vaid
Nüüd on ainult Läänemüür kõige püham koht juutidele. · Kõigil meestel on kohustus teha palverännakuid kolm korda aastas: "Kolm korda aastas peavad kõik mehed ilmuma enne Issandat teie Jumalat"enamasti tehakse neid jeruusalemmas. Mikve (heebrea K L N ) on bassein, mida Kasutatakse Rituaalseks puhastamiseks. Mikves pesevad end naised enne pulmi, Pärast menstruatsiooni ja sünnitust. Munklus Nendes religioonides ei ole kujunenud munkluse traditsiooni. Üks põhjustest on, et nendes religioonides on esikohal pere rajamine ja uskliku kogukonna paljunemise tagamine. Islamiusus on aga üksikisikuid, kes mungasarnast elu elavad. Tänan vaatamast/kuulamast <<<<<<<<<<<<
Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) Vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud.
Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson (1901-1980). Hüpnoosi on rohkema või vähema eduga kasutatud erinevate, eriti psüühiliste, haiguste ravimiseks, hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel. Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm
KORDAMINE. Teadvuse seisundid I Vasta küsimustele: 1. Mis on teadvus? ................................................................................................................................. 2. Mida tähendab ärkvelolekuteadvus? ................................................................................................. ................................................................................................................................................................ 3. Une vajalikkuse kohta käib mitu teooriat. Too välja kaks. 1)................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... 2)................................................................
Jumal pole surnud Jumal on olnud inimeste meeltes kogu inimkonna vältel, alati on usutud, et on olemas keegi kõrge olend, kes on loonud kogu elu ja elutu meie Maal ja kogu Universumis. Uskumused varieeruvad religioonides, osa usundeid usub mitmetesse jumalatesse, osa aga ühte. Tarkuseid on palju, kuid kas need on ka midagi väärt, kui me isegi ei tea, mis on õige ja mis on vale, kas Issand teab? Miks peaksid inimesed uskuma Jumalasse ja käituma nii, nagu tema ''tahab''? Goethe raamatu tegelaskuju Faust oli emotsionaalselt väga ebaintelligentne inimene, õnnetu ja valmistumas enesetapuks. Jumal ja Mefistofeles vedasid taevas kihla: kuratlik Mefisto arvas,
teadmatutele kristlastele on välja kujunenud tõekspidamine et satanistid peaksid armastama loomade -ja inimohverdusi, kuigi ohverdamine on absoluutselt kohutav, absurdne ja ebaloogiline tegu satanisti jaoks - Satanistlikus piiblis on muidugi seda ka arutatud - Satanistlik piibel arutab seda teemat kui maagiat. Ei ole olemas sellist asja nagu verejanu, ajaloo vältel on tehtud loomade - ja inimohverdusi religioonides kus on vaja olnud verd et ellu jääda mis on küsimuse all. LaVey satanistid on ateistid. Nende jaoks pole olemas saatanat, saatan on pigem ikoon, sümbol mitte entiteet. Saatana kummardamiseks elu ohverdamine on ebavajalikk. Kuigi vaatamata sellele ei saa välistada et on olnud ajaloos selliseid juhtumeid mis on seostatud satanismiga nagu "Black mass" (tume missa) taolised rituaalid jne
Inimeste Seksuaalsuse ajalugu Seksuaalsus on vajalik inimeste soo jätkamiseks. Sellest rääkimine, selle tihedus, arusaamad ja teadlikkus on aastatega muutnud. Eri ühiskondades ja religioonides suhtutakse sellesse erinevalt. Tänapäevane selgitus seksuaalajaloost päritolust aitab selgitada evolutsiooni bioloogia, täpsemalt inimeste käitumisökoloogia. Paljud inimesed on tuntuks saanud uurides seksuaalsuse ajalugu, nätieks jurist Johann Bachofen. Tihedamalt uuris seda Prantsuse filosoof, sotsiaalteoreetik, kirjandus kriitik Michel Foucault. Ta avaldas kolm raamatut enne oma surma. Esimeses, kuulsaimas raamatus, lükkas ta ümber hüpoteesi, et 17.-18.-ja 19.-
Ebaeetilisteks teadmisteks peeatakse teadmisi, milleni jõudmise käigus on rikutud seadusi või inimõigusi. Kuid mõnede ebaeetiliste teadmiste puhul võib kasu inimkonnale olla suurem, kui selle teadmise eiramine. Sellest lähtuvalt tekib küsimus, et kas need teadmised ning nende kasutamine on eetilised või mitte. Esiteks arvan, et väide, et teadmine on ebaeetiline, sõltub ühiskonnast, kus teadmiseni on jõutud, sest väärtushinnangud on erinevates kultuurides ja religioonides erisugused. Näiteks on egiptlastel pühaks loomaks kass, kelle peal katsete tegemine on kindlasti täiesti välistatud. Seega on tõsiselt ebaeetiline kasutada Egiptuses sellised teadmisi, milleni on jõutud kassi peal katseid tehes. Seevastu aga näiteks Saksamaal pole kassid pühad loomad ning nende peal tehtud katsete tulemuste kasutamine on seal riigis mingil määral isegi eetiline.
Meditatsioon Merilin Talimaa 11.klass Meditatsioon · Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis jm) · Viiakse läbi isiklikult · Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) · Rohkelt meditatsioonitehnikaid · Tegeletud juba antiikajast saati · Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi · Abivahenditena kasutatakse erilisi hingamistehnikaid (pranayama ), kehaasendeid (asana) jpm TULEMUSED
Visnu kui maailma hoidja (ja hiljem maailma looja!) on majesteetlik, ent mõnikord ka kohutav. Brahmanit hinduismi (täpsemalt, brahmanismi) jumal-absoluuti ehk ülimat reaalsust kujutatakse mõnikord Visnuna Brahmaan - on hinduismis preester või preestri õpilane; kuulub kõrgeimassevarnasse. Veedad - tähistab ajaloo vanimat kirjandust Põhja-Indias. Tähistab kirjandust mis pani aluse vanimale "filosoofiale" -Upanisad. hiljem tekkib mõtteteaduse koolkond nimega vedanta. Puudza - India religioonides austusavaldus või ohverdus *jumalatele või teistele kõrgematele olenditele. Hinduismis asendas puudza *veedade-aegse loomaohvri lillede, toidu ja lõhnaainete ohverdamisega ning seostus eelkõige jumala tervitamise või kostitamisega. Kõige lihtsam puudza seisneb lihtsalt jumaluse või pühaku kujutise vaatamises. Kastisüsteem - hindu religiooni ainulaadne joon, on karma ja samsara loomulik tulemus. Kast on ühiskonnaklass. Hinduismi järgi sünnivad inimesed mingisse kindlasse
Samuti ei käsitle ma mitme tänapäeval tegutseva usulahu - mormoonide, Jehoova tunnistajate, zoroastristide ega saientoloogide uskumusi. Oma töö aluseks olen võtnud kõige tuntumad maailmareligioonid nagu hinduism, budism, judaism, islam ja kristlus. Kuigi ka neil religioonidel on palju väiksemaid koolkondi, kattuvad nende surma ja teispoolsust puudutavad põhikäsitlused suures osas peavooluga. Surma käsitlus erinevates religioonides Surma paratamatuses ilmneb inimese piiratus. Mis aga on teisel pool piiri? Surmaks valmistumine ja matuserituaalid on kõikides kultuurides kindlalt religioossed. Matuse eesmärk on saata kogukonna liige teisele poole piiri ja aidata lahkunul kohtuda teispoolsusega, samas aga teha ruumi siiajääjate leinale ning aidata neil leppida tekkinud olukorraga. Erinevad religioonid selgitavad surmajärgseid sündmusi väga erineval viisil, kuid
sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. Armastuse kolm faasi · Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli füüsilised signaalid. Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Armastus religioonis · Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid. Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks. · Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head. Mis on minu jaoks armasuts?
mitteusk. Paljud ateistid on omasõnul skeptilised kõigi üleloomulike olendite eksisteerimise suhtes, empiiriliste tõendite, mis oleksid võimelised jumaluste olemasolu tõendama, puudumise tõttu. Teised eitavad jumalusi filosoofilistel, sotsiaalsetel või ajaloolistel kaalutlustel. Kuigi paljud ateistid väidavad end järgivat sekulaarseid väärtushinnanguid, nagu näiteks humanism ja naturalism, puudub ateismil ühene filosoofiline tõekspidamine. Lisaks eelmainitule puudub mõnedes religioonides, nagu budism ja jainism, usk jumalasse kui reaalsesse isikusse, mistõttu võib ka neid liigitada ateismi alla. Ateism, kui termin, pärineb algselt halvustavast epiteedist inimeste või uskude kohta, mis ei ühildunud tõeks peetud religioonidega. Vabamõtlemise, teadusliku skeptitsism ja religioonikriitika levikuga hakkas termin omandama spetsiifilisemat tähendust, mistõttu kasutatakse seda üha enam iseloomustamaks oma usulisi veendumusi või nende puudumist. Levik maailmas
siduma (inimese ja jumalate vahel lepingut tegema) Hoolima (jumalate, aga ka inimeste seadustest) (ette) lugema (täpselt sõnastatud palveid) Religiooni 2 suurt osapoolt: Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne)) Riitus – pühad toimingud (ohverdamine, palvetamine, palverännakud, õnnistamine jne) Kõikide religioonide ühine tunnus: Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine) Ilma usuta ei ole religioonil mõtet Enamikus religioonides on ühistunnuseks: supranormaalne ehk üleloomulik - vägi, jumalad, loodusvaimud, deemonid, hinged jne. pühadus ehk miski, mis on omane ainult üleloomulikule või eriliste omkadustega inimesele ja mida/keda tuleb austada, kummardada ja teenida Maagia – nõidumine, võlumine Maagia liigid: Analoogiamaagia (põhieesmärk saavutatakse varem tehtud sarnase toiminguga) ehk jäljendamine või ahvimine Näit. loodusrahvastel jahilooma kujutise tapmine enne
Too näide, kus religioon nõuab midagi, mis on moraalsest aspektist taunitav? Miks see on moraalselt taunitav? Mina arvan, et on ebamoraalne usulistel põhjustel minna inimõiguste ja vabaduste kallale. Üheks heaks näiteks on poisslaste ümberlõikamine, mis on traditsiooniline mitmetes religioonides(islam, judaism, tatarlased). Judaismis lõigatakse poisid ümber kaheksa päeva pärast tema sündi. Imikud puutuvad juba veidi rohkem kui nädala vanuselt kokku ebamoraalse ja inimõigusi piirava käitumisega. Pojmani kirjeldatud Jumaliku käsu teooria kohaselt ei ole sellises rituaalis aga midagi halba ega ebamoraalset. Nimetatud teooria ütleb, et kõik on õige, mida jumal on käskinud. Minu hinnangu kohaselt on ümberlõikused vaatamata Jumala tahtele taunitavad
MEDITATSIOON Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis, sikhismis jm). Viiakse läbi isiklikult. Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid). Rohkelt meditatsioonitehnikaid. Tegeletud juba antiikajast saati. Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi. arenenumate tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid. MEDITATSIOON EESTIS
Imed ,,Lumekuningannas" Paljudes religioonides tõlgendatakse imet mõne üleloomuliku olendi tegevusena, mis võib kinnitada palvete kuuldavõtmist või kontakti kõrgemate vaimsete jõududega. Kui reaalsuses võib ime esineda loteriivõiduna, siis muinasjutus leiavad need aset palju võimsamate, fantastilisemate ning uskumatute näol. Muinasjutte leidub maailmas palju, kuid just Hans Christian Anderseni ,,Lumekuninganna" erineb teistest oma imede poolest. Jossif Stalin on öelnud: ,,Imesid pole olemas
Paljudes maades on kombeks, et noormehed veedavad mõned kuu kloostrites järgides kõiki munkade kombeid. Samas võib igaüks sõltumata vanusest ja soost elada mingi aeg kloostris. Igapäeva elus avaldub rahvabudism altarite eest hoolitsemises, palvetamises ja amulettide kandmises. Altarid on erisuguste kujudega, aga nad on alati paigutatud nähtavale kohale. Altari kesksel kohal on Buddha või mõne muu pühaku kuju või pilt. Igal majal ning ka asutusel on oma altar. Nagu teistes religioonides, ei puudu ka budsimis pühaehitised. Tähtsaimad on stuupad, mis on Buddhale pühendatud mälestusmärgid. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Stuupa alus tähistab maailma, mis mütoloogia järgi tekkis hiranjagarbhast "kuldsest seemnest".Sageli kuulub Stuupa kompleksi topeltaed, mille värvavad on suunatud igasse ilmakaarde. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päiksega ühes suunas. Budsimi pühad:
Kui inimesel puudub elus eesmärk, on tema elu tühine. Puudub justkui tee, mida mööda käia. Moslemite aga üks viiest tugisambast ütleb, et terve inimene peaks kordi elus köima ära Mekas. Arvan, et ka see on üks eesmärkidest, mis moslemitel juba ette on määratud. Üks põnevamaid asju Islamiga seoses ongi terrorism. Inimesed, kes islamist kui religioonist suurt midagi ei tea, ongi arvamusel, et kõik moslemid on terroristid. Tegelikult see nii aga ei ole. Nii nagu teistes religioonides, on ka ismalis erinevad rühmitused. Märtrid ehk mudžahiidid arvavad, et nad panevad pomme moslemite kaitseks ning surres märtrisurma, pääsevad nad otse paradiisi. Moslemite jaoks on džihaad püüd ning üks püüetest on võitlemine jumala eest. Tõepoolest, ka märtrisurm kuulub nende hulka, kui ka moslemid ise tõstatavad küsimuse, et kas seda saab võtta samatähenduslikult nüüd, kui relvad on muutunud veristemaks ning kas naise ja lapse surm on ikka
seisukohal, et seadusi tuleb järgida. J. Donne on öelnud, et inimene ei ole saar, täiesti omaette, vaid osa maismaast, mis näitab, et teatud põhimõtted on vajalik ühiskonna tasandil kokku leppida selleks, et kooseksisteerimine võimalik oleks. Iga inimene saab otsustada ise, kui eetiline on tema jaoks nende kokkulepete eiramine. Selliste kokkulepete eiramine võib kaasa tuua nii kolleegide, perekonna kui teatud juhul ka ühiskonna halvakspanu. Moraal võib erinevates kultuurides, religioonides ja ühiskondades olla väga erinev. Kuna moraalinormide puhul ei ole olemas objektiivset tõde, samas kaitsevad nad teatud väärtusi, mida inimesed kalliks peavad, siis minu jaoks on eetiline suhtuda lugupidavalt teiste kultuuride moraalinormidesse ja jätta arusaamad sellest, mis on õige ja vale nende otsustada. Inimestel on erinevad väärtushinnangud. Igapäevases elus teeme me otsuseid oma mõistse ja südametunnistuse järgi lähtudes sellest, mida peame õigeks. Kui ma olen
Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teos, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatustest. Budhha õpetuse tuum: 1. neli õilsat tõde. 2.õilis kahesaosaline tee. 3. nirvaana. 4. kolm olemise omadust.5. karma seadus. 6. uuestisünd. 7.munklus. 8. jumaluse ning muude autoriteetide puudmine. 9.sallivus. Karma on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. Buddha ütleb, et kõike juhib karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, maailmas toimub kõik selle seaduse alusel
karmasse ja samuti ei usu ma mingisse pilve ääre peal kükitavasse mehikesse, kes lõi maailma. Jumalikkus tähendab mulle midagi ülimat ning kõikvõimast ning jumal kedagi sellist, keda kõik kuulavad ning kelle reeglite ja tõekspidamiste järgi oma elu seada tuleb. Minu jaoks pole see aga selline uskumus varaint, kuna mulle ei meeldi kellegi teiste tõekspidamisi uksuda ja järgida. Samuti ei meeldi mulle loogika ja ratsionaalsuse puudumine. See aga paraku puudub minu jaoks enamikes religioonides, millega siiamaani tutvunud olen. Ma ei usu ka imedesse, pigem usun ma juhustesse ja kokkusattumustesse. Imedesse on viivuks alati ilus uskuda, kuid kahe jalaga maa peale tagasi tulles leidub reeglina kõigele seletus. Minu usus puuduvad reeglid. Puudub ülim olend, kelle poole pöörduda, sest minu usus on ülimaks olendiks inimene ise koos oma heade ja veadega. Et olla õnnelik tuleb kõigest võtta viimast, jättes kõrvale kahtlused ning skeptilise meele
Victor I Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees. Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi. Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta
kuidas see inimeste meeltele mõjub. Seda värvi kasutatakse enne paastuaega. Must - meeleparanduse ja leina värv. Musta värvi kasutatakse Suurel Reedel, kõige suuremal leinapäeval kirikuaastas. Samuti tuhkapäeval - paastuaja alguse meeleparanduse päeval. Lilled. Lillede keel on universaalne, siiski nagu ka värvid võivad tähendada lääbes ja idas eri asju, nii ka lilledel võib olla mõlemas kultuuris oma tähendus. Roos - lill, mis on läbi aegade olnud sümbol erinevates religioonides. Kristluses tähendab punane roos Kristuse verd ja valge roos sümboliseerib puhtust, neitsilikkust. Liilia - valge liilia kui Jumalaema lill seostub Läänes traditsiooniliselt puhtusega. Liiliaid on kombeks asetada hauale. viinamarjad; viinapuu ja selle oksad - kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile. armulauakarikas – püha õhtusöömaaja ja Kristuse vereohvri sümbol. Vesi - puhastamise ja puhastumise sümbol. Seda kasutatakse selles tähenduses
kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. Armastus religioonis Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head. Armastus filosoofias
haridust.Praegugi on teada nende vanade jumalate nimed ja tegevusalad,mõningad religioonid eksisteerivad juba tuhandeid aastaid.Tänapäeva maailmas on aga religiooni osa märgatavalt kahanenud,kuigi see on elu oluline osa,pole sellel enam sellist mõju inimeste teadmistele.Eriti väike on religiooni tähtsus nüüdses Eestis. Läbi aegade on religiooni kasutatud selleks,et teisi inimesi alla suruda ja nende üle kindlamalt valitseda.Kuna varasemates religioonides oli mitmeid,lausa sadu jumalaid,oli palju võimalusi neid oma tegudega välja vihastada ja end sellega ära needa.Jõukamaid inimesi peeti jumalate poolt soosituteks ja neid hakati peagi samuti kummardama,nii tekkis valitsemiskord,kus vähesed valitsesid enamuse üle.Usklikke inimesi oli lihtne misiganes töid tegema panna,tänu sellele piiramatule usule oma valitseja jumalikusesse on rajatud hiiglaslikke püramiide ja kogu ühiskonnale vajalikke niisutus-ja kuivenduskanaleid
Konfessioon ühte usutunnistust jagav grupp (nt. luterlus) Teoloogia usuteadus Teoloog usuteadlane, kes uurib religiooni õpetust, tekste ning eetikat. 2. Mis on religioon? religio "sidumine" religare "sidumine" relegere uuesti lugemine, uurimine või taastõlgendamine 1) Raamatureligioon raamatu-keskne religioon 2) Pärimus-religioonid Religiooniteadlased uurivad religiooni sisu, sotsioloogid religiooni mõju. Usk eri religioonides. 1) Aafrika usk on muu eluga väga tihedalt seotud (usku peetakse traditsioonist ja ühiselust eraldamatuks) 2) Hinduism usu keskseks mõisteks on "dharma", mis tähendab elujuhist. (inimese vaatevinklist on "dharma" eetilised nõudmised, ühiskondlikku asendit sätestavad reeglid kui ka eluetappe puudutavad seadmused.) 3) Budism usu keskseks mõisteks samuti "dharma", mis budismis käsitletakse kui tõde maailma loomusest. 4) Hiina "jia" õpetus, põhimõtted
" Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmituste, nagu seda Austraalia põliselanikega on rohkem tavaliselt totemistlikud, samas kui teised, nagu inuittid on rohkem tavaliselt animistlikud oma maailmavaadega. Animism ja religioon Animism on usk mis oli toimunud paljudes religioonides kogu maailmas. See on usk, nagu samanism, polüteism või monoteism, mis on leitud mitmeid religioone. Päritolu religioon Mõned teooriad on esitanud, et inimkeskne usk Animism seas varakult inimestele hiljem arengut usundid. Ühes sellises teoorias, mille esitas härra E.B Tylor, varajase inimestele esialgu kaudu lihtsalt tähelepanek, tunnustatud mida võib nimetada hing, elu-jõudu, vaimu, hinge või tigedus sees ise, mis oli olemas keha elus ja puuduvate surma. Need varajased inimesed
1) tulekummardamine. Siia kuulub esivanemate hingede ja pühade loomade austamine. Kujuneb maagide ehk pärilike valitsevate preestrite kast. Tuli alles hoida püha tuld ja vältida ebapuhast. Ebapuhas oli eelkõige surmaga seotu. Surnud pandi erilistesse laibatornidesse ja ei tohtinud kokku puutuda maa, vee ja tulega.. 2) Zarathustra õpetus valguse (Ahuramazda ,,tark isand") ja pimeduse (Ahriman ,,kuri mõte") maailm on teravalt eristatud. Selline eristatus on tolleaja religioonides ainulaadne. Pärast surma saavad Ahuramazda pooldajad taevariiki paradiisi (,,rohtaed"), patutegijad lähevad põrgusse. Kolm kõige suuremat pattu on surnukeha põletamine, raipe toiduks kasutamine ja loomuvastased sugulised pahed. Hinge saatus seati sõltuvusse usust Ahuramazdasse. Avestas on õpetus maailma lõpust. Siis saabub päästja Saosjant, kes on Zarathustra uus kehastus, sünnib neitsist ja päästab inimsoo. Ahriman purustatakse lõplikult.
Serotoniin uni, meeleolu, isu regulaator, tavaliselt pidurdav toime 11. Aju uurimise meetodid Elektroentsefalograafia (EEG) uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust Kompuutertomograafia (CAT) mõõdetakse kiiritusintensiivsust Positronemissioonitomograafia (PET) uuritakse aju tegevuses, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete
Keskaja inimesel oli väga kindel usk, terve elu oli nõnda religioonist läbi imbunud, et vahe maise ja usulise vahel ähvardas iga hetk kaotsi minna. Keskaja inimene tajus hästi reaalsust, pealispinda, kuid teadis, et selle kõige põhjus on Jumal. See oli nende arusaamine maailmaplaanist. Nii nagu tänapäeva inimene ei usu laudade ja toolide olemasolusse, vaid teades, et need on olemas, nii oli ka keskaja inimese usuga Jumalasse. Kõigis religioonides on inimesi, kes kerkivad oma pühaduse poolest teiste seast esile, kristluses kutsutakse neid mehi ja naisi ,,pühakuteks". Usuti, et pühak on inimene, kelle vahendusel tekib kontakt maa ja taeva vahel. Algselt kasutati seda sõna kõigi kristlaste kohta (Efeslastele 1:1; Apostlite teod 9:32). Hiljem lakati seda sõna kasutamast elavate kohta ning kasutati vaid surnute kohta inimeste kohta, kes pidid oma usu eest surema. Neid nimetatakse märtriteks. Nendest algab
Maarjast ning tema imetegudest. Kloostris esineb zonglöör-veiderdaja, kes ei oska ladinakeelset palvet ja avaldab seetõttu jumalaemale austust oma kunstiga: teeb trikke, kuni langeb väsimusest oimetuna kokku. Siis astub jumalaema alla ja lehvitab ta näole taevalikku jahedust. Kes oli pühak ning kuidas nende nimesi kasutati? Pühak oli püha isik või inimene, keda religioosselt austati. Erinevates religioonides oli pühakutel erinevaid tähendusi. Pühakute nimesi määrati erinevalt, eesti keeles on kasutusel kaks erinevat võimalust. Vanema, katoliikluse ajast pärineva versiooni järgi, olid pühakute nimed kasutusel eesnimedes, kalendrilistes tähtpäevades kui ka pühakodade nimedes, nagu näiteks Jaan, Peeter Kadri. Hilisem, reformatsiooniajast pärinev versioon lähtub piiblitõlgetest, varasemad nimed:
Näiteks kasvatatakse Itaalias eriti suurte kobaratega sorti `Grappoloni', Kreekas sorti `Rozaki' ning Türgis ja Küprosel sorti `Sultana'. Faktid Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmise ks. Marjadest valmistatakse veel mahla, konjakit, vahuveini, dze mi, veiniäädikat jms. Seemnetest valmistatakse õli. Faktid Paljudes religioonides olid viinamarjad tähtsad. Vana-Kreekas peeti viinamarjakasvatuse leiutajaks Dionysost. Viinamarjad olid olulisel kohal Tantalose piinades. Vana-Roomas samastati Dionysost Bacchusega. Judaismis ja selle eeskujul kristluses peeti Noad esimesek s, kes hakkas viinamarju kultiveerima. Ühtlasi oli Noa esimene, kes end purju jõi ja purjuspäi kõlvatusi korda saatis. Faktid Jeesus Kristus nimetas ennast tõeliseks viinapuuks. Vein kuulub armulaua koosseisu
head perekonda. Vanasti oli kindlasti veel suhteliselt levinud pealesurutud laulatus. Enamasti juhtus seda rikkamates perekondades, kus vanemad valisid oma võsukestele paarilise ja siis nad pidid abielluma. Põhiliselt olid need perekonnad omavahel väga pikka aega olnud tuttavad. Ma arvan, et vanemad valisid oma tütardele ja poegadele sellepärast ise kaaslased, et nad oleksid ühe pulga peal, sest siis oli see kuuldamatu, et rikkal võsukesel on alamklassist kaaslane. Osades maades ja religioonides on see arvatavasti samamoodi. Mõnedes riikides abiellutakse ka väga noorelt ja ebaküpselt. Ma pean ka seda abieluviisi valeks. Vanemate poolt on see väga julm oma lastele sedasi teha. Ma üritan ette kujutada, et kui minu enda vanemad peaksid mulle sedasi tegema, siis ma ei suudaks seda neile vist mitte iialgi andestada. Inimene peab ikka ise valima selle inimese kelle kõrval ta tahab oma ülejäänud elu veeta
loomuseks ja me ei teadvusta neid enam. Seni ei ole veel teada saadud, kuidas täpselt on aju ja teadvus seotud, aga aju mõjutamisega kaasnevad muutused teadvuse seisundites. Need seisundid ärkvelolekuteadvusest, ühed neist on seotud aju aktiivsuse alanemise ja teised tõusuga. Järgnevalt käsitleme järgnevaid teavuse seisundeid : meditatsioon, hüpnoos ja sensoorne deprivatsioon. Tervise seisundid Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Meditatsioon on üks teadvuse seisundist, mida inimene saab ise esile kutsuda. Selle käigus pööratakse aktiivne, väljapoole orienteeritud teadvus sissepoole, inimesse endasse. Meditatsiooni mõiste katab mitmeid erinevaid meeleharjutusi, milles arendatakse muuhulgas meelerahu, lõdvestumist, ühtesuunatud keskendumist, südamlikku sõbralikkust, kaastunnet, heaolutunnet ja uuritakse tõeluse püsimatut ning omavahelseotud loomust. Tavaliselt valime
Meditatsioon 1 Sisukord: 1. Mis on meditatsioon? lk 3 2. Meditatsioon erinevates religioonides lk 5 *Budism lk 5 *Taoism lk 6 *Sufism lk 7 *Hinduism lk 7 *Lääne Traditsioonid lk 8 3. Miks mediteerida? lk 10 *Füüsilised kasutegurid lk 10 *Vaimsed kasutegurid lk 11 4. Kasutatud kirjandus lk 13 2
süsteemid) 2. praktiline ja rituaalne (toimingute, riituste läbiviimise pool) 3. kogemuslik ja emotsionaalne (inimene omandab mitte ainult elu jooksul, mitte ainult kasvatuse läbi, vaid see mida ta saab ka eelmiste põlvkondade käest 4. müüdiline ja narratiivne 5. eetline ja legaalne (eetiline kuidas käituda, legaalne kas need käitumisreeglid on ka seadustena fikseeritud) 6. sotsiaalne ja institutsionaalne (enamikes maaima religioonides on oma kesksne organisatsioon, kirik) 7. materiaalne ( religioosne kunst, hooned, pühapaigad) Mircea Eliade, 1987: Religioonile iseloomulike sruktuuride kategooriaid on kaheksa: 1. traditsionalism igas religioonis on seal olemasolevad arusaama,dkombed, eetika,moraal, õpetus tagasiviidavad väga kaugetele allikatele. Religooni algusaeg, elu, 2. müüt ja sümbol ( müüdid seletused. Teaduseeelne maailmaseletus. Müüdil on seletusefunktsioon aga ka sümbolifunktsioon
monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism • Deism (ld. k. deus) on õpetus, mille järgi igavene
funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised. näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. NB! * Kuldne reegel on ühel või teisel viisil leitav Ideaalne Vaatleja on see vaatekoht, mitmetes religioonides: kristluses, judaismis, mis aitab meil selgusele jõuda hinduismis, budismis, konfutsionismis, taoismis, dzainismis, zoroastrismis. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! universaalsetes printsiipides.
Selle terassi selge eesmärk on aga pradaksina ("paremale"), mis on üks suuremaid austuse avaldusi - nimelt möödub usklik inimene austatud isikust või objektist alati nii, et see jääks paremat kätt. Samuti kuulub islami riikides maja juurde kinnine sisehoov, sest islamistlikus maailmas on tähtis inimese privaatsus. On ju selletõttu ka palvusele kutsuja pime, sest ta ei tohi näha minareti otsast, mida keegi oma privaatses ruumis teeb. Samas on paljudes religioonides tähtis koht hauarajatistel. Hauarajatised loodi valitsejatele või tähtsatele isikutele ja peamiselt seetõttu, et usuti elu pärast surma. Seega ühed kaunimad ja suuremad ehitsed siin maailmas on loodud religioosetel eesmärkidel. Nii on näiteks üks silmapaistvaim hauarajatis Tadz Mahal Indias. Religioosseid teemasid on tihti käsitletud mitte-religioosselt ja mitte-religioossed teemad vastupidi võivad olla kujutatud religioosselt. Kogu kunst tõesti pole enam oma olemuselt
Novellid justinianuse poolt loodud seadused (168 novellid) Printsiip Do ut des « , [ -] ». contractus innominati (« »). : Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist. Patriarh ja paavst Paavst 1. on suurpere meessoost pea. Sellele sõnale on religioonides omistatud kindlaid tähendusi. 2. (ladina papa; kreeka pappas, 'isa') ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Nikaia usutunnistus on I Nikaia kirikukogul 325. a vastuvõetud kristlik usutunnistus. Missale Romanum - , : , , . . . Nn barbariõigused germaani hõimude vanimad tavaõiguse üleskirjutused, mis tehti endine Lääne-Rooma riigi alal rajatud kuningriikides. Barbariõigused sisaldavad põhiliselt
Ent eelkõige on Ta ,,oma loomuse peremees, teiste sõnadega väljendamatu armastus." 4 Bhakti-jooga ehk armastuse-jooga miinus Bhakti-jooga suurim puudus on, et madalamates vormides muutub see sageli kohutavaks fanatismiks. Fanaatikute jõugud, ükskõik, kas need on hinduistid, muhameedlased või ristiusu järgijad, koosnevad alati peaaegu eranditult Armastuse- jooga madalamate vormide harrastajatest. Kõigis religioonides ja maades armastavad nõrgad ja arenemata meeled enda ideaali ainult ühtmoodi, vihates kõiki teisi ideaale ja nende täielik kiindumine ühteainsasse objekti, ilma milleta ei saa tekkida tõelist armastust, toob sageli kaasa kõigele muule sõja kuulutamise. Just selle pärast muutub inimene, kes on tugevasti kiindunud oma isiklikku kujutluspilti Jumalast ja andunud oma religioosse ideaali teenimisele, jõhkraks fanaatikuks, kui näeb või kuuleb midagi, mis puudutab võõrast ideaali
oluliste (instinktipõhiste/harjumuspäraste) otsustega - emotsioonide reg: kindlate veendumuste/uskumuste süsteemiga inimesed teevad vähem kaalutlemata juhusamme - enesetõhusus:isiklik vastutus oma tegude eest ja usaldus Jumala vastu; enese rahuldamine arvates tegevat Jumala tahet 9. Usulise fundamentalismi mõiste. - veendumus, uskumus, ainuõige ja ilmeksimatu (jumalik päritolu), vastandub vaenlase kuju; esineb kõigis usulistes traditsioonides/religioonides; traditsionaalne, rigiidne, eelarvamus teisitimõtlejate ja kokkuhoidmine omade suhtes 10. Fundamentalismile iseloomulikud hoiakud ja käitumisviisid. - vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades (ühene ja kindlapiiriline) - veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmutunde - kuulutusmeelsed (oma vaadete levitamine) - kasvatavad lapsi oma uskumuste traditsioonis - suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma
• Inimese järgmine kehastus sõltub varasematest tegudest • Suleb inimese sünni ja surma ringi • Uuestisündimisest pääseb inimene alles siis, kui on vabanenud kogu karmast • Budismis on eesmärgiks vabaneda karma mõjust • Kannatuste algpõhjuseks on teadmatus • Džainistid usuvad, et halvad karmaviljad muudavad hinge raskeks ning head kergendavad seda • Askeetlike uskumuste aluseks 7. Religioossed tüübid ja naiste roll religioonides USULISED TÜÜBID • Välispidine religioossus • Kasutab religiooni mingiste eesmärkidel • Kõik, mis välja paistab, on olulisem inimese sees toimuvast • Usk täidab mingist vajadust (ajaviide, lohutus, suhte looja, staatuse saavutamist) • Võtab religioosset sisu vastu üksnes osaliselt või kohandatuna, vastavalt oma tarvidusele • Seespidine religioossus • Elab oma usust • Religiooni ümber koondub kõik muu tema elus
Jeesus on olemas, aga kui prohvet islami, samal ajal kui mitte-juudid tunnustavad teda Messia NT räägime. Kristlus on doktriin Kolmainu eriti ja ei ole kahe teise uskontoihin. Kirjutamine tark, et juutalaisuuden ja kristluse GT koos, siis eraldatakse nende tee, mida mööda NT jaoks kristlasi. Moslemid on täiesti ise püha kirjalikult Koraani, mis on tajuda Jumala sõna - nii nagu püha ja oskapad jumal. Juhul usu, ma arvan, et kolm religioonides nii sarnased ja erinevad. Selleks, judaism, üks räägib, et te armastavad Herralleen ja Teroittaa armastust oma laste ja alati mõtlema seda. Within Christianity tunnistama, et sa usud Jumala ja Jeesuse Kristuse, tema ainult begotten poeg. See hõlmab ka Püha Vaimu. Moslemi usk on lühike ja kokkuvõtlik, ja ütleb seda kõike ühe lausega ja ei ole muud Jumalat kui Jumal ja Mohammad on tema prohvet. See on minu meelest on kolm võimalust tunnistama, et Jumal
annaabi.ee 
