Mis on Budism (1)

Budism
Budism on maailmareligioonidest üks vanimaid. Budism sai alguses 563-483 eKr Põhja-Indias elanud kuningapoja Siddharta Gautama õpetusest. Kui Gautama nägi maailmas valitsevat kannatust, loobus ta oma rikkusest ja perekonnast ning läks rändama ja süvenes mõtlusse. Kolme aasta pärast jõudis ta ärkamiseni ehk täieliku teadmiseni maailmas valitseva kannatuste põhjustest. Ta sai buddhaks ehk “virgunuks”. Gautama hakkas kuulutama oma õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. Buddha õpetus ehk dharma algab "nelja õilsa tõe" ja " kesktee " kuulutamisega.
Neli õilsat tõde:
· On olemas kannatus, mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis ehk sansaaras.
· Kannatusel on põhjus, mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trišna).
· Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjuste kaotamisega. Nii on võimalik saavutada täielik vabanemine ehk nirvaana .
· Selleks on olemas kaheksaosaline tee, mis hõlmab õige mõtte, kavatsuse, kõne, teo, elu , püüdluse, mõtluse ja keskendumise.
Budismi eesmärk on jõuda nirvaanasse absoluutse rahu seisundi, mis asub väljaspool kannatust tekkitavat maailma. Budistid usuvad, et kui nad pole suutnud vabaneda maise elu köidikuist, sünnivad nad pärast praeguse keha surma aina uuesti teises kehas. Uus elu sõltub karmast, mis on elu vältel tehtud heade ja halbade tegude kogusumma.
Budsimi neli põhipahet:
· kõigi kuue meele (sealhulgas ka mõtlemise) kaudu saadav nauding
· lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma
· väärusk
· teadmatus ehk rumalus
Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina:
· püsimatus, muutuvus (kõik muutub ning teiseneb)
· kannatus, rahulolematus , viletusus
· minatus, hingetus (ainult see võimaldab kannatusi ületada)
Budistidel on püharaamatuks Tripitaka. “Tri” tähendab kolme ja “pitaka” korvi või ka kogumit. Need kogumid on järgmised:
1. Vinaya kloostrireeglite kogum.
2. Suutra pitaka ehk kogum Buddha kõnedest, vestlustes ja ütlustest.
3. Abhidharma pitaka ehk kõrgeima õpetuse kogum. See on suutra pitaka alusel loodud õpetuse süsteem ja selle üksikasjaline analüüs.
Budsimi mungad ei võta osa tavapärasest elust. Nad on loobunud omandist. Neil on vaid kollane rüü, nõel, habemenuga, veekurn ja kerjakauss. Nad palvetavad, õpetavad ning süvenevad mõtlusesse. Paljudes maades on kombeks, et noormehed veedavad mõned kuu kloostrites järgides kõiki munkade kombeid. Samas võib igaüks sõltumata vanusest ja soost elada mingi aeg kloostris .
Igapäeva elus avaldub rahvabudism altarite eest hoolitsemises, palvetamises ja amulettide kandmises. Altarid on erisuguste kujudega, aga nad on alati paigutatud nähtavale kohale. Altari kesksel kohal on Buddha või mõne muu pühaku kuju või pilt. Igal majal ning ka asutusel on oma altar .
Nagu teistes religioonides, ei puudu ka budsimis pühaehitised. Tähtsaimad on stuupad, mis on Buddhale pühendatud mälestusmärgid. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Stuupa alus tähistab maailma, mis mütoloogia järgi tekkis hiranjagarbhast “kuldsest seemnest”.Sageli kuulub Stuupa kompleksi topeltaed, mille värvavad on suunatud igasse ilmakaarde. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päiksega ühes suunas.
Budsimi pühad:
· Bodhi – Gautama Buddhaks saamise päev
· Parinirvana – Buddha lahkumine nirvaanasse
· Vesakh, vesakha-pudža – päevad, mile mälkestatakse Buddha elu olulimaid sündmusi
· Dharmatšakra – Buddha esimese jutluse mälestuspäev
Budismil on erinevatel andmetel umbes 300-500 miljonit järgijat kogu maailmas. Kõige rohkem võib seda kohata Bhutanis, Birmas , Hiinas, Jaapanis , Kambodžas, Laoses, Lõuna- Koreas , Mongoolias, Sri- Lankal , Tais, Taiwanis ja Vietnamis ,aga samuti ka Läänes, sealhulgas ka Eestis.