50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
haldii
Õppematerjali autor
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Teaduseetika on filosoofia haru, mille uurimisvaldkond on väga lai. See hõlmab kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Ebaeetiliseks teadmiseks peetakse teadmist, milleni jõudmise käigus on rikutud seadust ja/või inimõigusi, Nürnbergi koodeksit, kultuuri üldiseid norme ja tõekspidamisi. Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? See on suhteline. See sõltub ühiskonnast, kus selle teadmiseni on jõutud, saadud ja kasutatakse, sest inimeste väärtushinnangud on kultuuriti ja religiooniti erinevad. Lisaks sõltub sellest, kas teadmisega päästetakse inimelusid ning muudetakse inimeste elu täisväärtuslikumaks või hoopis vastupidi. Kõige olulisem ning tähtsam on, aga see milline on see ebaeetiline tee, mida kasutati - kui raske see rikkumine oli
Lahendusena pakkusid nood voolud välja mitte millessegi uskumise (skeptitsism) ning ühiskonnast eemaldumise (künism). Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija koolkonna, mis põhines usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes. Nagu te juba teate, olid paljud kreeka filosoofid (Phytagoras, Platon, Aristoteles) skeptilised selles osas, mis puutus meie võimesse hankida sensoorsete kanalite kaudu tõeseid teadmisi. Usuti pigem, et sellist informatsiooni peab kas tõeste teadmiste otsingul vältima või kasutama seda ainult kui stardipositsiooni, teadmiste lähtepunkti. Pyhrro laiendas skeptitsismi moraalsetesse ja ratsionaalsetesse küsimustesse: tema arvates ei leidunud ühtki ratsionaalset põhjendust ühe tegevuse eelistamiseks mingile teisele tegevusele. Selle asemel, et sääraste küsimuste üle pead vaevata, leidis ta, et inimene peab lihtsalt olema konformne ja kohanduma
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb
püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu). Nii utilitarism kui ka eetiline egoism on teleoloogilised teooriad. Utilitarismi järgi on mingi tegu moraalselt hea, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (kõigi nende kasu, keda tegu puudutab) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üleüldine kasu. Eetiline egoism ütleb, et igaüks peaks alati järgima omaenda huve. Vooruseetika ütleb, et on oluline mitte ainult teha õiget asja, vaid ka omada hea olemiseks ja õigesti toimimiseks tarvilikke kalduvusi, motivatsioone ja emotsioone
tuleks uurida antud äriidee realiseerimise seisukohalt. · Ebausaldusväärsed turu-uuringud. Internetist võib leida mitmesuguseid uuringuid. Need võivad olla vananenud, ebapädevalt läbi viidud ja teistel eesmärkidel läbi viidud. · Konkurentide loetlemine ilma konkurentsieelise tuvastamiseks vajaliku analüüsita. Turu-uuringust peaks selguma, milliste kriteeriumite alusel langetab klient otsuse, millise ettevõtte teenuseid kasutada või milliseid tooteid osta. Nende kriteeriumite tugevusi ja nõrkusi tulebki konkurentide juures uurida. · Turustusplaanis planeeritakse küll tegevused ja kulud, aga mitte inimressurssi. Näiteks kui planeeritakse aastaks neljal messil osalemist, siis tuleks ka uurida, ega need kõik ühele kuule või koguni samale ajale ei lange. · Planeeritavate ruumide kasutamisega seotud kulude alahindamine. Alustav ettevõte
” (23 b) Niisiis, Sokratese osutatud avastuse järgi on põhiliseks inimlikuks tarkuseks – teada, et ei teata. Kuidas seda Sokratese väidet mõista? Kõigepealt selgub teose kontekstist, et see ei tähenda, nagu poleks inimestel Sokratese hinnangu kohaselt üldse võimalik mitte midagi teada – ta kõneleb tunnustavalt physiologia`ast, järelikult peab seda tõeliseks teadmiseks. Kontrollides käsitööliste teadmisi, leiab ta, et need tõepoolest oskavad teha midagi, mida tema ei oska. Järelikult ka neil inimestel oli olemas reaalne tarkus. Kuid: “… kuna nad on tublid meistrid, siis arvab igaüks neist, et ta ka kõiges muus kõige targem on, isegi kõige tähtsamates küsimustes; ja see eksiarvamus varjab ära nende tarkuse.” (22 d) Jutt on niisiis sellest, et käsitöölised kannavad oma erialase kompetentsi, mis on tõeline teadmine, väljapoole oma eriala piire, sellega aga
(kategooriline imperatiiv) 10.Kui küik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Teleol. või deontol. arutlus? Miks? Deontol., sest arutleb teost üldises mõtes, ei võta vaatlusele kasu üksikule isikule. 11. "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT vahendina." 12.Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Arvan, et ei saa, sest mõlemad on Kanti kategoorilise imperatiivi väljendused. 13.Milles seisneb J.Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? Suurim võimalik võrdne vabadus. Igaühel on võrdsed õigused ja vabadused, vabaduse rikkumine on ainult vabaduse enda nimel(riigi julgeolek); vabaduse piiramine peab olema põhjendatud(lapsed) 14.Millised 2 printsiibi peavad Rawlsi meelest valitsema õiglases ühiskonnas? milles
3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles orienteeritud selle materiaalsele teostamisele, millegi siia ilma tekitamisele. Praktiline teadmine – Eetiline väärtusteave, mis võimaldab meil teha õiglaseid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid