Maadeavastuste eeldused ja põhjused (1)

Miks võib maadeavastusi lugeda keskaja lõpuks?

Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide
järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu, eriti vürtse, siidi ja lõhnaaineid, mille eest tasuti rahaga , sest Euroopa kaupade valjavedu ei suutnud sissevedu tarvilikul maaral katta . Kulla- ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal aga enam võimalusi ning see sundis eriti mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale.
Olemasolevad vähesed tõesed ja rohked legenditaolised teated India, Indo-Hiina, Indoneesia , Hiina ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse - "Indiatesse", nagu neid kokku nimetati - võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Siin mängis oma osa Vahemere suurte kaubalinnade Genova ja Veneetsia rivaalitsemine. Eriti pakiliseks muutus küsimus pärast seda, kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli, sest Türgi suurvõim asus kontrollima Musta mere ja Süüria kaudu kaugematesse Idamaadesse suunduvaid kaubateid. Seni olid need sidekanalid olnud Genova kaupmeeste kontrolli all. Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu, ent sellel suunal valitses Veneetsia.
Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hispaania ja portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu karavelle, millega võis sõita ookeanil . Hispaaniat ja Portugali ajendas uusi maid otsima ka sisepoliitiline põhjus: seoses rekonkista lõppemise, Pürenee riikide iseseis­vuse kindlustumise ja nende keskvõimu tugevnemisega olid paljud sõdimisest elatunud vaesed väikeaadlikud jäänud tegevuseta. Nii oli kõnealustes maades tekkinud seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendust.
Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövimine, kohalike rahvaste orjas­tamine ja hävitamine. Nii hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid Aafrika põliselanikke orjusse. Kõrgeltarenenud Ida- Aasia rii­gid avaldasid sissetungijatele siiski pikka aega vastupanu - see suudeti murda alles 18.-19. sajandil.
Lääne-Euroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus, seoses kaubateede ümberpaiknemisega said nüüd kaubanduse keskusteks Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad . Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused - kauba- ja fondibörs. Leidis aset oluline hinna­tõus - nn hindade revolutsioon . Et kuld ja hõbe muutusid väärismetalli sisse­voolu tõttu odavamaks, toidu- ja esmatarbekaupade tootmine jäi aga põhiliselt endisele tasemele , siis tuli nende eest maksta suurema väärismetalli hulgaga ehk kõrgemat hinda. Hindade revolutsioon põhjustas märgatavaid muutusi Lääne-Euroopa ühiskonna struktuuris ja eri ühiskonnakihtide majanduslikus olukorras, kiirendades feodaalsuhete lagunemist ja varajasele kapitalismile omaste nähtuste arengut.
Samal ajal avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta. Geograafiast sai kiiresti arenev teadus, zooloogia ja botaanika täienesid pide­ valt uute andmetega . Vaadeldaval ajastul kujunesid ka etnoloogia (rahva­teaduse) tekke eeldused. Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusis märgatavalt tänu hulgalistele uuendustele ja leiutistele. Avardunud maailmapilt ning suurenenud infohulk tingisid uute filosoofiliste, poliitiliste ja majandusalaste õpetuste sünni. Maadeavastusi võib nimetad keskaja lõpuks kuna toimus suur tehnika ja kaubanduse areng. Selle käigus tekkis uus ajastu.