50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raido Martin
Õppematerjali autor
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla.
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid
...........................................................................................12 Kokkuvõte....................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................14 LISAD............................................................................................................................. 15 Lisa 1 Hispaania üldandmed.................................................................................................. 16 Lisa 2 Hispaania asukoht........................................................................................................17 Kaisa Suumann 2 IFI6001 Arvuti töövahendina Sissejuhatus Kaisa Suumann 3
15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja
Vallutati Nikaia, Antiookia, Jeruusalemm. Rajati Jeruusalemma kuningriik. Vallutatud alade kaitseks loodi rüütliordud: 1118 – Templiordu 1113 – Johanniitide e. Hospidaliitide ordu (eelkõige Itaaliast pärit rüütlid) 1198 – Saksa e. Teutooni ordu II ristisõda (1147-1149) – osales kaks Euroopa kuningat (Louis VII ja Konrad III). Piirati Damaskust III ristisõda 1189-1192 – Islam jätkas konsolideerumist. Sultan Salah ad Din rajas Egiptuses võimsa riigi. 1187 – Jeruusalem langes araablaste kätte, see sai ajendiks III ristisõjale, mis oli ka kõige suurejoonelisem: osalesid 3 4 Euroopa valitsejat – Friedrich I Barbarossa, Philipp II August (Pr.) ja Inglismaa kuningas Richard I Lõvisüda. Barbarossa uppus, Pr. kun. pöördus tagasi (ihaldas hoopis Ingl. kuninga valdusi), Lõvisüda võitis 1192.a. Jaffa
- Harilikult pani laeva välja kogukond. Läänemere rannikualad jagunesidki laevkondadeks, millest igaüks saatis retkele ühe laeva. Laevkond oli jaotatud istekohtadeks- rühm talusid pani välja ühe mehe. - Viikingite retkedes eristatakse lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased, ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Läänes jäid rünnakute alla Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse. - Frangi riigi valitsejad otsisid viikingitega lepitust, läänistades neile maid. 911. aastal läänistati Seine'i suue normannide pealikule Rollole ning sellest alates sai peagi Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. - Idateed liikuvad viikingid pidasid läbi Venemaa sõites eriti ühendust Bütsantsiga ning paljud astusid Bütsantsi sõjaväkke
Suurbritannias hakkavad kujunema anglosakside riigid: Wessex, Sussex, Essex, Kent. Normannid nõuavad peale anglosakside kuninga surma trooni, sest William Vallutaja I on tema sugulane. Selleks ajaks olid normannidest saanud prantslased. 1066 toimubki Hastingi lahing, milles anglosaksid saavad lüüa ja William Vallutaja saab Britannia troonile. Hakatakse peale suruma prantsuse keelt ja kombeid, kuid lihtrahvale need mõju ei avalda. 6. Islami usu teke ja levik (§10): araablaste usund enne Muhamedi, islami usu kujunemine, islami usu põhireeglid, islami levik (sh Euroopasse), (miks mõisted islami kultuur ja araabia kultuur on sünonüümid), kultuuripärand. al-Idris, ,,Tuhat ja üks ööd" Enne Muhamedi olid Araabias rändkarjakasvatajad ja lõunaosas olid kaubalinnad Meka ja Medina. Valitses polüteistlik usund. Allah oli üks paljudest, saatusejumal. Muhamed tutvus kristlaste ja juutide usundiga, kuid ajas neid sassi ja sattus niiviisi põlu alla
HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid