Suured maadeavastused meresõitja Kolumbusega (0)

Suured maadeavastused ja nende tulemused
Läbi aegade on uudishimu tõmmanud inimesi kaugetele ja uuetele maadele, pidev tahtmine on olnud teada saada, mis toimub üle mere või mägede taga. Selline tahtmine oli ka Marco Polol, Christoph Kolumbusel, Vasco da Gamal, Amerigo Vespuccil ja veel paljudel teistel tuntud ja mittetuntud tegelastel. Põhjuseid oli mitu, kuid neist kõige suurem ja ka üldine kokkuvõttev põhjus oli Euroopa rahaliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamine. Suured maadeavastused, millega avardati maailmapilti, toimusid teadaolevalt 5. sajandist kuni 15. sajandi teise pooleni.
Kõigepeale kirjutaksin miks oli üldse maadeavastusi vaja. Euroopas olid metallivarud otsakorral, vaja oli täiendada kulla- ja hõbedavarusid. Kuna keskajal vermiti münte puhtast kullast ja hõbedast, siis oli see loomulik, et kunagi pidid ikka need metallivarud otsa saama – seega võeti suured merereisid uutele maadele ette eeldusega leida kulda ja hõbedat ning sellega Euroopa rahakassat täiendada. Väga suur osa rahast niiöelda lihtsalt voolas Euroopast välja: eurooplased olid keskajal väga varmad raha kulutama idamaiste kaupade peale. Palju osteti ja kasutati kalleid kangaid (sealhulgas ka siidi), portselani, lõhnaõlisid, vürtse ja klaasi. Suurel hulgal kulus raha ka sõjapidamise peale: vaja oli end varustada kõikvõimalike võimsate relvadega, sõjaväe ülalpidamine oli samuti kulukas . Kuna türklased olid vallutanud Bütsantsi riigi ja katkestanud Euroopa kaubateed India ja Hiinaga , siis hakati maismaa kaubatee asemel otsima teed Aasiasse mere kaudu.
Eelduseid oli suurteks maadeavastusteks samuti mitu: kasutusele võeti uus laevatüüp ehk karavell , mis oma tüübilt oli kahe- või kolmemastiline suur purjelaev ning millega oli võimalik purjetada igasuguse tuulega (ka vastutuulega). Hispaanlased ja portugaallased, kes olid tolle aja suurimad meresõitjad, olid õppinud merel navigeerima ning olid juba avastanud palju uusi väikseid saari Atlandi ja Vaikses Ookeanis. Euroopas oli palju julgeid meremehi , kes julgesid ookeanil purjetada ja suurel hulgal rüütleid, kes olid peale rekonkista lõppu töötuks jäänud ning keda sai kasutada uute avastatud maade vallutamiseks.
Suurte maadeavastuste tähtsaimaks tulemuseks oligi ka maadeavastajate esialgse eesmärk – Euroopasse vajus palju väärismetalli. Kuna aga kulda ja hõbedat oli palju, siis muutus see turul suhteliselt odavaks, kuid kuna hinnad toidu- ja esmatarbekaupadel ei muutunud, siis pidi sama koguse toidu või muu kauba eest välja käima suurema koguse väärismetalli. Euroopas tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused – kauba- ja fondibörs. Sealjuures leidis aset suur hindade tõus, mida teatakse ka kui hindade revolutsiooni. Suured maadeavastused andsid tegevust ka teistele Euroopa maadele, kellel oli suurem laevastik ja võimalus ookeanil sõita – avastatud piirkondi hakati kiiresti koloniseerima. Kohalikud rahvad orjastati või rööviti paljaks, kultuurid hävitati. Ellujäänud põliselanikele sunniti peale euroopalikku elulaadi ning elanikud kristianiseeriti. Uuele Maailmale andsid eurooplased lisaks hobusele ka veel palju haigusi, seealhulgas gripi , tüüfuse ja rõuged. Vana Maailma aga sai eelkõige kasu botaanika valdkonnas kartuli, maisi, tomat, küüslaugu ja muu nüüdseks juba vägagi tavaliseks ja tuntuks saanud söödava ja kasvatatava toidu näol. Lisaks korjasid eurooplased ameeriklastelt üles süüfilise. Üldises maailmapildis said eurooplased teadmisi juurde zooloogias, botaanikas, etnoloogias ja geograafias .
Kui tuua välja maadeavastuste head ja halvad küljed, siis positiivseteks asjadeks nende juures oli kindlasti see, et Euroopa sai uusi teadmisi erinevates valdkondades, mis viisid uute õpetuste sünnini. Lisaks tutvuti uute põllukultuuridega, eriti kartuliga, mis, võib öelda, et on päästnud ka meie esivanemad näljast. Minule kindlasti ei meeldi see, et eurooplased pidid oma tahtmiste saamiseks tegema nii palju halba põlisameeriklastele – kas nad olid seda väärt ja kas nad olid üldsegi vaenulikud, seda me kahjuks teadma kunagi ei saa (kui just kunagi kauges tulevikus ajamasinat ei leiutata). Olen kindel, et selle teoga on maailma kaotanud igas mõttes väga palju. See on aga kindel, et suured maadeavastused on mõjutanud ja vastastikuliselt ka täiendanud tänapäevast Euroopa ja Ameerika kultuuri väga, nii hästi kui halvasti.