Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suured maadeavastused (4)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks Tordesillase leping?

Lõik failist

Maadeavastuse põhjused:
Suurenes vajadus väärismetallide järele |
Vajadus uute mereteede järele |
Hispa. ja Portug. Sisepoliitilised põhjused |
avastada uusi maid.
Hispaania ja Portugali maadeavastused, miks?
Portugal Aafrikast kulda |
Oskasid ehitada karavelle ja teadsid Araabia geo’d |
Palju vaba aega ja teadmisi |
Rekonkista ( Hispaania tõrjus Araabia oma aladelt ) lõppemine.
Miks Tordesillase leping?
Kaubandushuvide kaitsmine, Hispaania ja Portugal.
Kolumbus I reis – Bahama saared, Kuuba põhjarannik ja Haiti.
Bartolomeu Diazi retk – Kanaaridelt mööda Aafrika
läänerannikut kuni Hea lootuse neemeni (Aafrika lõunatipp).
1650 . aastaks suuremad kolooniavaldused – Hispaania.
Veel kolooniatega riike – Portugal, GB, NL ja FRA.
5 maadeavastuste tulemust: Maailmapildi avardamine:
Piirkondi hakati koloniseerima |
Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus langes |
Kauba- ja fondibörs | Hindade revolutsioon |
Teadmised kasvasid maailma kohta.
Suured maadeavastused #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 176 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hendri Õppematerjali autor
Varauusaegsed suured maadeavastused, väikene spikker.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Suured maadeavastused

Need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. Suurte maadeavastuste ajastu algas B. Diazi jõudmisega hea Lootuse neemeni ning Inda meretee kindlakstegemisega. 3. Vasco da Gama pidi purustama India laevastiku ühel Inda retkel, kus eurooplased vallutasid võimu India ookeani ja Kaug-Ida rannikuvete üle oma võimsate merekahuritega. 17. sajandi lõpuks ulatusid portugaallaste teadmised Aafrika rannikult Jaapanini. Hispaania Maadeavastused viibisid rekonkista ning riigi ühendamise tõttu. Portugallaste käes olid idapoolsed mereteed ning seega pidid hispaanlased suunduma läänepoolsete mereteede otsingule. Avastused: 1. 1492 ­ Kolumbus avastas Ameerika (kahtlus tekkis kolmandal ekspeditsioonil); 2. 1513. aastal selgus lõplikult, et tegemist polnud Indiaga, vaid uue maailmajaoga, siit tuleb ka nimetus Uus Maailm ning itaalia maadeuurija(Amerigo Verpucci) järgi Ameerika. 3

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed

orjastamine ja hävitamine. Kõige silmapaistvam oli Mehhiko ja Lõuna-Ameerika tsivilisatsioonide - asteekide impeeriumi ja inkade domiooni hävitamine. Lääne- Euroopas vähenes aga järsult kaubalinnade tähtsus seoses Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnade tähtsuse tõusuga. Holland kujunes väga mõjuvõimsaks riigiks seoses kaubandusega . Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused- kauba- ja fondibörs ning aset leidis ka hinnatõus ehk hindade revolutsioon. Suured maadeavastused tekitasid impeeriumite kokkupõrke. Hispaania suurte võitude järel alustasid Holland, Prantsusmaa ja Inglismaa rünnakuid hispaanlaste vastu oma huvide kaitseks. Rünnakute meetoditeks sai näiteks piraatlus Inglismaa poolt. Kaaperdati laevu ning rööviti kulda ja hõbedat või rünnati orjalaevu. Inglismaa sattus vastasseisu ka Hollandiga, moodustades Inglise Ida- India Kompanii Madalmaade Ida-India Kompanii eeskujul. Oli alganud suurriikide vastasseisu ajastu.

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Suured Maadeavastused

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Maadeavastused

1)Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. India alla kuuluvad India , indo-Hiina , Indoneesi , Hiina ja Aafrika . Türklased vallutasid konstantinoopoli ja sellep muutus asi pakiliseks . Sest türgi hakkas valitsema musta mere ja süüria kaubateid . Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu , kuid sellel suunal valitses Veneetsia. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte pürenee poolsaare riikidega . Hispaania ja Portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu ehk karavelle , millega võis sõita ookeanil . 2)Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika , sest nad oletasid et Aafrikas leidub kulda . Suuri uurimusretki meretaguse kulla otsimiseks soosis kuninga vend Henrique , teadmishimuli

Ajalugu
thumbnail
7
doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Maadeavastused ning asteegid, maiad, inkad

1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja Guinea lahte.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Suured maadeavastused

2. Suured maadeavastused 1. Millised olid maadeavastusretkede tehnilised ja majanduslikud eeldused? · Tehnilised eeldused: astrolaab, tugev laevastik oli arenenud- karavell, purjed (4 puri), kompass, ebatäpsed maakaartide olemasolu, teadmine, et maakera on ümmargune · Majanduslikud eeldused: meresõidu oskused, toetav stabiilne ja tugev riigivõim, julge vaim. 2. Nimetage suurte maadeavastusretkede põhjused. · Majanduslikud põhjused: kuningad tahtsid oma riiki rohkem arendada, leida kulda või hõbedat, oli vaja leida uusi ühendusteid, palju uusi huvitavaid kaupu- tulus vürtsikaubandus, silmaringi laiendamine, põllumajanduse arendamine, alternatiivsed mereteed · Poliitilised põhjused: väike aadlikud jäid tegevuseta, uus rakendus 3. Miks said maadeavastusretked alguse just Hispaaniast ja Portugalist? 3 põhjendust · Nende maade geograafiline asend oli soodne- asusid Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku lähe

Ajalugu
thumbnail
20
docx

Vana-Uusaeg; Renesanss ja humanism; Reformatsioon

Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused:  Vajadus idamaiste vürtside järele  Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud)  Kullajanu  Uudishimu ja seiklusjanu  Rekongista lõppemine Eeldused:  Karavellide ilmumine(laevad)  Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine)  Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi  Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema  Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maakera kerakujulisu

Ajalugu




Kommentaarid (4)

Marju. profiilipilt
Marju.: Kuidagi lühike:)
20:19 10-03-2009
merli1991 profiilipilt
merli1991: Aitas palju :).
12:21 19-10-2010
luud08 profiilipilt
oiapdf ijpajpdsf: Hea materjal
09:35 03-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun