Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kira Tkatšenko - Üheksa Jaanuari lektüürileht (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest võiks raamat rääkid?
  • Millest tegelikult rääkis?
  • Kuhu see raamat meid viib?
  • Mida see 9 kuud endas sisaldavad?
  • Mis keelt nad suurepäraselt valdavad?
  • Kes on Pjan ja Aivassed?
  • Mida nad söövad?
  • Mis suguseid vitamiine põdraliha sisaldab?
  • Kes on inimesele tundras väga vajalik?
  • Kuidas seal lapsed elavad?
Üheksa Jaanuari
Kira Tkatšenko
Lehekülgi 123
Kujundanud: Rudolf Pangsepp
Tegelased: tundras elavad inimesed
1.Millest võiks raamat rääkid?
Millest tegelikult rääkis?
Raamat võiks rääkida üheksast külmast kuust
Naiskirjaniku olukirjelduste raamat tutvustab Venemaa põhjapiirkondi – nende inimesi ja loodust, kohalikke traditsioone ja tegevusalasi.
2. Meelde jäänud laused .
Lk. 20. Neenetsi teisaldatav maja püstitatakse üpris kähku. Tšummi püstitavad naised. Maalitsasse („ majas “) pääseb sisse alt poolt.
Lk. 21. Karusnahast „seinte“ külge õmmeldakse katus – peakott , alumine osa kaunistatakse ornamendiga, karusnahkade ja Kaleviga, äärsitatakse „sissekäik“ – hõlmad ja maalitsa ongi valmis.
Lk. 22. Tundras ei saa lõket teha – nii palju ei korja kütet kokku!
Lk. 24. Päike, kuu, tähed ja tuul näitasid neenetsile tundras kätte õige tee.
3. Neid ridu lugedes sain palju targemaks nende rahvaste elust seal karmil maal. Kütteks saavad nad kasutada piilatsijämedusi polaarpaju. Neenetsi toiduks on jukola – kuivatatud kala, külmutatud põdraliha, liha – või kalaviilakuid.
4. Peale raamatu läbisaamist tekkisid küsimused:
1) Kas need inimesed on leppinud oma saatusega, et peavad elama nii rasketes tingimustes?
2) Kas nad on teist „elu“ ka näinud?
3) Kas nende eluaastatega paremaks läinud ja edasi arenenud, nagu meie elu 10 aastaga?
5. Seda teost iseloomustavad sõnad: tundra , neenetsid, põdrakasvatajad, polaarrebased.
6. Loovülesanne – 10 küsimust raamatu kohta.
1) Kuhu see raamat meid viib?
V: Siberi kõige põhjapoolsemale piirile.
2) Mida see 9 kuud endas sisaldavad?
V: Pakast, purgaad ja lund.
3) Mis keelt nad suurepäraselt valdavad ?
V: Vene keelt.
4) Kas põhjamaa elanike elu areneb edasi?
V: Igal aastal muutub, kujuneb ümber ja uuritakse põhjas elavate inimeste elu, olu.
5) Kes on Pjan ja Aivassed?
V: Need on kaks põhjasuguaru.
6) Mis on tundra?
V: See on omakasupüüdmatu toitja, ei nõua inimestelt midagi, hoia ainult sammalt.
7) Mida nad söövad?
V: Toores liha ja põdraveri on inimorganismile parim „kütus“.
8) Mis suguseid vitamiine põdraliha sisaldab?
V: See on väga toitev , valgu ning C ja B vitamiini rikas.
9) Kes on inimesele tundras väga vajalik?
V: See on põder, kelle neenets ära tapnuna kasutab ära iga liha grammi ja villakarva.
10) Kuidas seal lapsed elavad?
V: Saavad tasuta koolihariduse, koolivormi , toidu, sulepead ja vihikud.
Kira Tkatšenko - Üheksa Jaanuari lektüürileht #1 Kira Tkatšenko - Üheksa Jaanuari lektüürileht #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-08-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannnes Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

saadik igalt poolt kolme nimetatud linnapiirkonna poole. Igaüks oli midagi valinud, kas rõõmutule, meiupuu või müsteeriumi. Pariisi päevavaraste ammutuntud arukuse kiituseks peab ütlema, et suurem osa sellest rahvast seadis sammud rõõmutule poole, mis oli sel aastaajal tõesti ka kõige loomulikum, või jälle müsteeriumi vaatama, mida pidi ette kantama külma eest hästi kaitstud kinnises Justiitspalee suursaalis, kuna uudishimulikud kehvalt õitseva meiupuu üksmeelselt jaanuari taeva alla Bra-que'i kabeli kalmistule üksinda lõdisema jätsid. Eriti voolas rahvast kokku Justiitspalee poole viivaile alleedele, sest teati, et paari päeva eest siia jõudnud Flaami saadikuil oli kavatsus tulla vaatama müsteeriumi ja narride paavsti valimist, mis samuti pidi toimuma suursaalis. Polnud kerge tol päeval sellesse suursaali tungida, kuigi seda tookord maailma suurimaks kinniseks ruumiks peeti (Sauval *, tõsi küll, polnud tol ajal veel mõõtnud Montargis' lossi

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun