Lennart Meri (0)

Lennart Meri
Marlen Ulrika Elisabet Kakkori
12B
Kes ta oli?
Eesti
kirjanik
filmirezissöör
diplomaat
poliitik
Aastatel 1992-2001 Eesti Vabariigi president
Elulugu
Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas
Aastal 1941 küüditati perekond Siberisse, Eestisse naasid 1946
Eestis astus ta Tartu Ülikooli, lõpetas 1953. aastal ajaloo eriala
Lennart Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel
Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina
Aastal 1959 kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu "Kobrade ja
karakurtide jälgedes"
Tema film "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali
1988. aastal asutas Lennart Meri Eesti Instituudi
12. aprillil 1990 nimetas rahvarinde liider Edgar Savisaar Lennart
Meri välisministriks ning Lennart Meri moodustas välisministeeriumi
Lennart Meri pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel
konverentsidel - CSCE konverentsidel, Läänemere maade Nõukogu
asutamiskonverentsil
Lennart Meri valiti Eesti Vabariigi riigipeaks, Meri vannutati ametisse
6. oktoobril 1992, teine ametiaeg 1996. aastast
Lennart Meri on olnud kaks korda abielus
Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud
ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.
Lennart Meri kui kirjanik
Raamatud:
1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes"
1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil"
1964 "Tulemägede maale"
1974 "Virmaliste väraval"
1976 "Hõbevalge"
1977 "Lähenevad rannad"
1984 "Hõbevalgem"
1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on
Eesti) soome k.
1996 "Presidendikõned"
,,Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest"
Ilmus esimest korda 1976. aastal
Meri arutleb teoses eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste
mineviku üle
Põhilisemad teemad raamatus:
meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija
Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika
Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel
läbi aegade
Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal ning autori
teravmeelsed tõlgendused nende alusel
Lennart Meri kui filmirezissöör
Filmid:
1970 "Veelinnurahvas"
1977 "Linnutee tuuled"
1986 "Kaleva hääled"
1989 "Toorumi pojad"
1997 "Samaan"
"Veelinnurahvas,, ja ,,Linnutee tuuled"
"Veelinnurahvas" (1972) on dokumentaalfilm soome-ugri ja
samojeedi rahvaste ajaloost, nende arenguloost, keele- ja
kultuurisuhetest.
,,Veelinnurahvas" oli omas ajas esimene rahvusvaheliselt kaalukas
dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast 20.sajandil.
,,Linnutee tuuled" (1978) on jätkuks ,,Veelinnurahvale". Autor
interpreteerib "Linnutee tuultes" hõimurahvaste sugulus-, keele- ning
kultuurisuhteid.
Lennart Meri kui diplomaat
Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987
Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990
Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992
Eesti Vabariigi suursaadik Soomes aprill-oktoober 1992
Ta oli mitme välismaa ülikooli audoktor ning võitnud mitmeid
rahvusvahelisi auhindu
Ta on pälvinud ordeneid paljudest riikidest
Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti
Vabariigi taastunnustamise nimel
Lennart Meri kui poliitik
Oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige
Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti
tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset
demokraatiat kehtestada.
Tal oli hea isiklik läbisaamine mitmete oma
kolleegidega üle maailma, paljud suurriikide juhid
tundsid teda lähedalt
Lennart Meri oli kõikjal oodatud
Rõhutas väikeriikide rolli rahvusvahelise olukorra
kujundamisel
Kõned, intervjuud, avaldused
Rääkis Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise koostöö vajalikkusest ja Eesti
pisikese rahva suurest püsivusest
Rõhutas, et peame kaitsma oma keelt ning kultuuri
Peame tugevasti juurduma Euroopasse, vajame NATOt ja ELi
Algatas 2001. aastal põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millel
oli kaks eesmärki - Vabariigi president valimine otse Eesti Vabariigi
kodanike poolt ning Põhiseaduse Kohtu loomine
Kinnitas tahet toetada terrorismivastast võitlust maailmas
Ootas meie rahva usaldust riigi institutsioonide ja õiguslikkuse vastu
Rõhutas, et riigikogu peab olema see koht, kus toimub kahe
vastandliku nägemuse integratsioon
,,Olukord on sitt, kuid see
on meie tuleviku väetis."
,,Meist igaühest sõltub
Eesti püsimine." Lennart
Meri
Tänan
kuulamast!