''Loomaaed Pagasis'' Gerald Durrell (2)

Reisikiri . 
1. Andmed raamatu kohta  :
 '' Loomaaed Pagasis '' Gerald Durrell 1988, Kirjastus ”Eesti Raamat”
2.  Tegevusaeg raamatus:
  Tegevus kestis 6 kuud. Raamat rääkis Geraldist ja tema naise reisist Bafutti, Briti Kameruni mägisele rohumaale Lääne - Aafrikas.
3.Tegevuskoht – Manner, riik, piirkond –võimalikult täpselt.
Uuri kaardilt, kus see koht on! Lisa oma raamatu lugemise kokkuvõttele kaart ja tähista seal piirkond või reisi marsruut.:
   
Lääne-Aafrikas,Bafuttis , Briti Kameruni mägisel rohumaal.
4.  Ülevaade kesksetest tegelastest - kes, millega tegelevad, roll reisil
Geral Durrell- Oli peategelane , kes jutustas oma reisist. Reisi eesmärgiks oli G. Durrellil vedada loomi oma eraloomaaeda Inglismaale.
Jacquie – Ta oli Geraldi abikaaasa,kes oli reisi ajal Geraldiga kaasas. Ta aitas Geraldil loomi toita.
Bob – Talle meeldisid roomajad . Ta teadis roomajatest kõike- roomajate suur spetsialist 
Sophie - Geraldi sekretär, kes aitab loomadega tegeleda.
Bafuti fonn – Geraldi sõber, kes aitas tal loomi püüda.Ta oli võõrutajaks Bafutis
Elias – Mees Eshobi linnast, kellest sai Geraldi sõber.
5. Mis on teose tegevusliiniks, tegevuse eesmärk – reis, avastusretk

Gerald tahtis luua oma eraloomaaeda. Ta tahtis, et loomad oleksid koguaeg tema juures. Ta tahtis, et ta võib valida, millal neid toita või uurida. Selleks läks ta Edela-Aafrikasse, et leida endale loomi eraloomaaiaks. Tavaliselt otsitakse loomaaed ja siis sinna loomad, aga Gerald tegi täpselt vastupidi. Tema tahtis leida ennem endale loomad ja siis koht kuhu nad elama panna. See, et ta loomi otsis ja avastas, siis sellega võime nimetada reisi ka avastusretkeks, sest nad otsisid ja avastasid uusi haruldasi loomi.
6. Milliseid probleeme tekkis seoses looduskeskkonnaga?
Probleemideks olid läbipääsmatud kohad. Liigelda oli mõndades kohtades väga raske. Näiteks kui mõned pöösad on liiga lopsakad ja nendest ei ole võimalik läbi pääseda. Paljusid loomi oli väga raske kätte saada. Paljud loomad olid pugenud oma peidukohtadesse. Nt nad otsisid mõnda huvitavat liiki. Nad suitsetasid puid, et vaadata kas siis tuleb sealt välja mõni huvitav liik.
See palavus , mis seal oli, nendele väga vaevarikas ja palavus väsitas neid ja kui oli vaja kuskilt ülesse ronida, oli väga raske. 
7. Milliseid probleeme tekkis suhtlemisel kohalike elanikega? Kohalike inimestega ei olnudki probleeme. Kõik said sõbralikult läbi. Võimalik, et probleemiks võis tulla keele kasutus. Tähendused eri asjadel olid erinevad.
8. Milliseid oskused, iseloomujooned ja teised isiksuseomadused  on hinnatavad reisi olukorras?
Väga suur oskud on loomulikult keele kasutus. Kui sa keelt ei tea, ei saa sa ju põhimõtteliselt midagi aru. Väga tähtsaks osaks on loomade tundmine . Sa ei saa ju püüda loomi, kui sa ei tea temast mitte kui midagi. Veel üheks tähtsaks osaks on nt lihtsalt tule tegemine. Tänapäeval on muidugi väga kerge, sest nüüd on olemas tikud. Kindlasti ei tohiks inimene olla kartlik, sest kui ta läheb sellisesse kohta ja ta kardab , ei pea ta seal kaua vastu.
9. Mida geograafiatunnis õpitust  kohtasid lugedes ?
Väga palju kasulikku oli selles, et õppisime loodusvööndeid. Seal elavad loomad, kasvavad taimed, see kuidas need loomad elavad ja kuidas need taimed kasvavad.Ehk siis palju loomade kohastumist. Paljusid liike poleks muidu teadnud , aga kuna me õppisime geograafias seda, siis tuli see liik kindlasti meelde.
10. Mis Sulle meeldis? Mis Sind hämmastas? Mis oli kõige huvitavam?

Mulle meeldis eriti see, et raamatu autor oli kõik kirjutanud kõike väga täpselt. Jäi selline mulje nagu oleksid ise seal ja kogeksid seda sama, mida tema seal kogem. Ausalt öeldes, mind hämmastas see , et puid suitsetatakse, et loomad sealt välja tuleksid. Ma olen seda küll varem kuulnud , aga hämmastus oli sama suur. Huvitav oli mehe mõte, miks ta üldse Aafrikasse läks. Tal oli oma kindel eesmärk ja siht.