Elu
siin ja sealpool piiri (võrdlused teoses, reaalne elu)
Raamatu
peategelane Grete näeb elu Eestis väga mustades värvides. Siin
tuleb teha väga palju tööd, aga majanduslikku kindlustunnet ei
teki kunagi, normaalsed mehed puuduvad, inimesed on kurjad ja ilm on
väljakannatamatult vastik. Samas on Hispaania ideaalne elukoht ja
kõik sellega seonduv on imeline .
Reaalses
elus ei ole see kõik nii äärmuslik. Kõigil on võimalik õppida
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kelllllu
Õppematerjali autor
9. Hemingway elu ja looming + „Kellele lüüakse hingekella?“ analüüs Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Suviti oli palju vanavanemate juures. Saab suureks loodusehuviliseks. See on ka loomingus sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega- sealt saab olulised tarkused. Lisaks tegeles nooruk aktiivselt ka boksiga. Selle käigus vigastas silma. Kuulutati sõjaväekõlbmatuks. Sai töö ajalehes reporterina I MS vabatahtlike armees. Lõpuks sai siiski Punase Risti kaudu Euroopasse ning pääses ka rindele. Saab Itaalia rindel haavata. Tema mõtted sõjast tulles muutusid võrreldes varasemaga. Saab aru, et sõda on mõttetu tegevus. Pärast sõda uuesti Euroopasse. Peatub Pariisis, väljasõidud Itaaliasse ja Hispaaniasse. Oli ajalehereporter. Tema teosed võidavad suure populaarsuse ja ta kolib Floridasse, kus kütib ja kalastab. Käib korduvalt ka Hispaanias härjavõistlustel ja Aafrikas safaris. Elu
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1
/.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos. Igale juturaamatule omaselt esinesid siin väga kontrastsed tegelased. Enamus neist oli Nipernaadi kui mõtleva ja arutleva inimese kõrval muidugi täielikud puupead, kes ei osanud arvatagi, et too madrus-rätsep-muinasteadlane tegelikult mõnda järjekordset väljamõeldist esitab. Kuid tihti sattusid Nipernaadi teele ka veidi intelligentsemad persoonid, kes juba jutustajale silma vaadates aru said, et tegemist on kõige muu kui sellega, millest jutt käib. "Sina? Aga sa pole ju kalamees ning merel pole sa varemalt sõitnud
Kaheksast värsireast koosnev stroof.). Lugu on antiigist, esmakordselt jutustatakse seda 12.saj rüütliromaanist, mis jutustab ühe armastuse loost (Troojus ja ..). Boccaccio üks tunnusjooni on ka see, et ta kasutas tuntud lugusid oma tekstides. Kuid tõi selle kaasaega ja jättis mulje, et see toimus kaasajal. 1340.aastal naasis ta Napolist Firenzesse, peale seda elabki peamiselt seal, on ka Firenze linnavalitsuse teenuses. Sel aja kirjutas nt. "Amaroza visione" (armu nägemus) 1341-42. Siin on Dante mõju, sest ta kasutab siin tertsiini (kolmest värsireast koosnev stroof), mille tõi luulesse Dante. "Ameto (nümfid)" pastoraalne ja proosaline teos, mis kujutab väga rohmaka ja toore karjase Ameto kohtumist 7 nümfiga metsas. Igaüks tähistas mingit üht voorust. Ameto armus neisse. 16.sajandi alguses on itaalia väga mõjukas teos "Sanxazaro". Võrsivormis ja oktaavides "Fiesole nümfid" on Boccaccio kõige lüürilisem teos, palju loodusekirjeldust ja
Fašism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 “Armasta oma ligimest” Perekond kodumaalt välja, sees fašism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 “Triumfikaar” Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 “Elusäde” Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 “Aeg antud elada, aeg antud surra” peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest
Kui teose alguses oli Ingel rõõmsameelne ja õnnelik, siis hiljem see muutus. Ta nuttis Hansu pärast igal öösel, sest kartis tema tuleviku pärast. Teda ei huvitanud enam see, mis tema ümber toimub. Tükike temast oli Hansuga justkui ära võetud. Süzee Lugu saab alguse sellest, kui üks vanem naisterahvas - Aliide Truu avastab oma aiast tütarlapse. Ta kutsub kummalise tüdruku sisse ning algab psühholoogiline mäng... kes see tüdruk on? Miks ta siin on? Mida ta tahab? Kuidas temast lahti saada? Lugeja jaoks aga avaldub ka teise tegelase, ehk tüdruku mõttemaailm - ta on lõbutüdruk, ta on tulnud oma vanaema ja ema lapsepõlvekodust turvalist vahepeatust leidma, ta põgeneb, ta kardab, tal on palju küsimusi. Kogu selle tänapäeva tegevustiku raamides on see raamat ikkagi peamiselt sellest, mis kunagi oli juhtunud majaperenaise ja tema õega ning samuti mõlema naise meestega ning teise maailmasõjajärgse Eestiga
Tõlkija on püüdnud järgida neidsamu riimiskeeme, toob tohutud raskused kaasa. Laval on eesti keeles peaaegu võimatu mängida neid rütme, mida hispaania romansirütm kaasa toob. Ilmselt ei suuda niipea keegi sellist asja korrata, et samamoodi tõlkida. Saateessees arutleb ka näiteks selle au teema üle. Arthur-Robert Hone- parempoolsete vaadetega, tuli Eestisse enne sõda. Oli ainuke paikselt Tartus elav välismaalane. Oli Cambridge´i lõpetanud romaani filoloogia alal. Õpetas siin hispaania keelt, nende inimeste hulgas olid paljud prantsuse filoloogid. Ka Ain Kaalep on Hone´iga õppinud hispaania keelt. Hone algatas mingil määral ülikoolis hispaania keelega tegelemise. Temast pole väga palju kirjalikke tekste jäänud. Andis paljudele teatava tõuke. Mingi rööpjoon Ernesto Barki ja Hone´i vahel. Võib-olla Bark isegi rohkem, sest kirjutas umbes 50 teost. Jaan Kaplinski on lõpetanud ülikooli prantsuse filoloogina. ,,Laul minu Cidist" on keskaja
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid