Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Helena14
Õppematerjali autor
Ameerika Ühendriikide sünd Sissejuhatus · Indiaanlased · Euroopa kolonistid · Prantsuse koloonia · Punanahad ja kahvanöod · Maad ei müüda · Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil · Iseseisvuse väljakuulutamine · Iseseisvussõda · Ameerika Ühendriikide loomine · Lipp · Thomas Jefferson Indiaanlased · Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu · Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt · Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased · http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid · Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. · 1756.a reisikiri õ lk 56 · Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga · Inglased ja prantslased: võeti kaasa
Third level konstitutsioon Fourth level Fifth level (J. Madison) 1789-1797 president George Washington 1797-1801 John Adams 1801-1809 Thomas Jefferson Ameerika Ühendriikide loomine 1787. a põhiseaduse väljatöötamine, jõustus 1789. Riigi nimi: Ameerika Ühendriigid (United States of America USA). Võimu jagunemine osariikide (majandus, õiguskord, koolihariduse andmine) ja föderaalvõimu (riigi rahandus, kaitse- ning välispoliitika ja maailmakaubandus) vahel. Lipp õiglus vaprus Esialgsel lipul puhtus 13 tähte, nüüd 50. Triipude arv endiselt13. Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18. sajandil Põhjapoolsetes asumaades haris farmer ise oma maad.
Ameerika Ühendriikide sünd Enne eurooplaste tulekut elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asustasid Ameerika arvatavalt 25000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Nad kõnelesid erinevaid keeli ning samuti erinesid ka nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Esimesteks eurooplasteks Põhja-Ameerikas olid hispaanlased. Nende kõrval võis kohata ka inglasi, prantslasi, hollandlasi ning teisigi rahvaid. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt
· ,,Külma sõja" bipolaarne maailm: võidab demokraatlik ja kapitalistlik USA · USA võimas sõjaline potentsiaal: NATO · USA välispoliitikat on 20.saj. mõjutanud ameeriklaste kindel veendumus, et USA pol.-maj. süsteem on parim maailmas: missioon levitada vabadust, demokraatiat ja turumajandust. Kultuuriline mõju · Loomulik, et arenes demokraatlikule vabariigile kohane rahvalik ameerika kultuur · Oluline algusest saadik rahvapärane, ,,tavaliste" inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand) · Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt · USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik
tarastamine talupoegade põllumaad muudeti karjamaadeks, kus hakati kasvatama lambaid. Nüüd puudus paljudel võimalus maa rentimiseks neil oli 2 võimalust: minna tööle manufaktuuridesse või rännata välja ja alustada Ameerikas uut elu. Riigivõimud saatsid välja Ameerikasse kurjategijaid (hiljem Austraaliasse) Inimestel oli seiklushimu ja varanduse taotlemise soov 1775. aastaks oli Inglismaal Ameerika idarannikul 13 kolooniat, seal elas kokku 2,5 miljonit valget inimest. Nendelt aladelt, kus olid kolooniad, olid indiaanlased tõrjutud lääne poole (Apalatsidest(mingi mäestik) lääne poole). Lõunapoolsetes kolooniates oli Aafrikast sisse toodud tööjõuks neegerorjasid. Kolooniate valitsemine 2 juhtimist: Inglise kuningas oli andnud mõnele kaubakompaniile või üksikisikule volikirja, mille alusel see kompanii või üksikisik moodustas teatud territooriumil koloonia. Elu
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid