TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS
J.Keegan ,,Teine Maailmasõda" Hitler ja kindralid Sõjaväekohustuste taaskehtestamine andis H.-le 1936a. 36 diviisi suuruse tuumikuga sõjaväe, mis oli Reichswehr´i 7 deviisist 5korda suurem. H. oli Versaille´i poliitika vastane. Soovis taasmilitariseerida Reinimaa(ootas kuni suutis leida ajendi). Selleks oli Prantsuse parlamendi otsus märtsis 1936 ratifits. vastastikuse abistamise pakt Nõukogude Liiduga. Prantsusmaa ei tohi kunagi alustada sõjaväetegevust Saksamaa vastu, v.a vastavalt Rahvasteliidu( Saksamaa astus 1933 R.-ist välja) sellekohase resolutsioonile, ja väita, et niisugune tegu õigustab ta võetud meetmeid Saksamaa kaitsevõime tugevdamiseks Prantsusmaa piiril. 07.03.1936 andis H. seoses eelnevaga käsu hõivata Reinimaa. H
v.a USA, said kogeda suuri kaotusi. Paljud riigi, eesotsas Saksamaa ja Venemaa, ei olnud rahul sõja tulemustega ning see viiski järgmine maailmasõjani. Versailles' rahulepingut peetakse üheks kõige tõenäolisemaks II.maailmasõja tekkepõhjuseks. Kõige kahjurohkem oli Versailles' rahuleping Saksamaale. Prantsusmaa nõudis I.maailmasõja lahingutegevusest tingitud kahjude eest Saksamaalt suuri reparatsioonimakse. Selle kohustuse täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Saksamaa pidi veel loovtama ligikaudu 1/8 oma aladest, seal hulgas ka Elssas ja Lotring. Lisaks kõigele sellele Saksamaa desarmeeriti. Neil võis olla vaid 100 000 sõdurit ning pidid loovutama põhiosa oma sõjarelvadest: tankid, allveelaevad, lennukid ning piirati ka laevastiku suurust. Samuti keelati neil kehtestada sõjaväekohustus. Ainult vabatahtlikud võisid olla sõjaväelased.tingimuste täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Kõige naljakam selle
Wilson tegi 10 rahuettepanekut. Konverentsil domineeris Prantsusmaa, kes surus saksamaale peale väga alandava Versailles'i rahu: · Saksa armee võis olla ainult 150 000 meest kergrelvastusega. · Hiigelreparatsioonid prantsusmaal saksamaa maksis prantslastele tehtud kahju eest raha. · Saksamaal keelati pidada laevastikku, lennu-, ning suurtükiväge. · Saksamaalt võeti ära hulk territooriume. · Prantslased okupeerisid Reinimaa Pariisi rahukonverents kestis pooltest aastat. Kokkuleppe tulemusena toimus euroopas rida muutusi: · Uued riigid Soome, Eesti, Läti, Poola jne · Euroopas langesid osad impeeriumid Vene, Saksa, Türgi, Austria Ungari · Loodi rahvaste liit(ÜRO eelkäija), pealinn Gent. (Rahvaste liit oli nõrk ja ei suutnud II MS ära hoida.
kasutoovaid tehinguid. Põhiline kohalik kaup, mille vastu hansa kaupmees kaupa vahetas oli vili ja mingil määral ka lina ning paekivi. Siiski mängis kaubavahetamises suuremat rolli läänest tulnud kauba vahendamine Venemaale ja Venemaalt tulnud kauba vahetamine läände, osa kaubast jäi ka siia. Venemaalt saadi karus- ja pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina ja kanepit, millest tehti nöörI. Parimad kaubad, mida läänest võis saada olid Flandria kalev, Reinimaa relvad ja metallitooted, Rootsi vask, Skane heeringad, Prantsusmaa, Portugali ja Saksamaa sool. Lisaks ka vein, õlu ja vürtsid. Hea kaupmehe käest käis iga kuu palju eelnimetatud kaupa läbi, millest osa jäeti Eestisse. Ülejäänu vahetati mõne teise kauba vastu, idast tulnud kaup läänest tulnud kauba vastu ja vastupidi.
7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon 58)Kastiilia 59)Galicia 60)Portugal 61)Navarra 62)Provence 63)Toulouse krahvkond 64)Arelaat 65)Lanquedoc 66)Akvitaania 67)Neustria
Need oli Bismarcki Saksamaa 1871. aastal pärast Prantsuse-Preisi sõda annekteerinud; *Saksamaa peab Prantsusmaale maksma sõjahüvitist ehk reparatsioone, et korvata lahingutegevusest tingitud kahjud. Esimese maailmasõja tõttu kaotas Prantsusmaa u. 750 000 hoonet ja 23 000 tehast; *Prantsusmaa peab oma valdusesse saama Reinimaa. Selle nõudmise eesmärgiks oli, et hoida ära Saksamaa võimalik rünnak Prantsusmaa vastu tulevikus. David Lloyd George Suur-Britannia peaminister oli targa ning kogenenud poliitikuna järgmisel seisukohtal: + Saksamaad ei tohi karistada liiga karmilt; tuleb säilitada mõõdutunnet, sest üleliia karm käsi võib tulevikus suuri probleeme tekitada;
Kiltmaid kasutatakse looma kasvatuseks. Kliima Saksamaa on parasvõõtme merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud Kliima mõju põllumajandusele Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest mägedesse ei saa põlde rajada. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus, sest seal esinevad orud, kus on viinamarjade kasvatamiseks sobivad tingimused. Majanduslike näitajate võrdlus Saksamaal on arenenud riik ja seetõttu on tal kapitali rohkem, ning selletõttu on seal põllumajandus tehnikat rohkem. 7.08 kombaini tuhande hektari kohta ja 92.54 traktorit tuhande hektari kohta. Iraan on arengumaa ja seetõttu on kapitali vähem, ning selletõttu on ka tehnikat vähem. 0
tool, püksid jne. Eestis oli keskajal 9 linna, neist kuulusid Hansa Liitu neli: Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi ja Tallinn. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne koosnes ametiühendustest. Gildi ülesanded: ühendab kaupmehi, kaitseb liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid häda korral abi ja toetust, hoolitsesid leskede ja orbude eest. Tsunft- käsitööliste ametialane liit, tsunftisundus Skraa- tsunfti põhikiri Venemaale veeti: Flandria kalevit, Reinimaa relvi, metalltooteid, Rootsi vaske, Skane heeringaid; Pr. , Portugali ja Saksa sooli, veini, õlut, vürtse. Läände veeti Venemaalt: karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, liha, kanepit. Liivimaalt veeti peamiselt: teravilja, lina, kanepiheiet köie tootmiseks, paekivi ehitus-ja hauaplaatideks, puitu.
metsapruunmullad ● keskmäestiku põhjajalami lössil on viljakad must-, jõeorgudes lammimullad ● Põlevkivi, gaas, nafta, kivisüsi, kaalisool, kivisool ● Pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas ● kivisöekaevandused Ruhri basseinis ja Saarimaal Põllumajandus ● Haritavat maad 51%, tegeleb 3 mln. Inimest ● Põhjaosas kasvatatakse:nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti ● Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes viinamarjakasvatus ● Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid, kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti ● kehvematel aladel piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus Majandus ● Peamised majandusharud: Keemiatööstus & masinatööstus ● Ekspordiartiklid: masinad & varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid ● Impordiartiklid: masinad, sõidukid, kemikaalid, toidukaubad, tekstiilid
käsitööalade esindajatele. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing Gild – tsunftide ühendus, n. Kanuti gild Skraa – tsunfti põhikiri Tsunfti ülesanded: 1) tagada piisavalt tööd 2) kontrollida toodete kvaliteeti 3) jagada ühiselt muresid Šedööver – meistritöö 15. Miks oli Eesti linnade jaoks oluline kuuluda Hansa Liitu? 16. Vastakse ülesanne slaidilt 8 Milliseid kaupu viite: 1) Novgorodisse, milliseid saate vastu? Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja metalltooteid, Rootsi vaske, Skane heeringaid, Prantsuse, Portugali ja Saksamaa soola, veini, õlu ja vürtse. Vastu: karusnahku, pargitud nahku, vaja, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. 2) Lüübekisse, milliseid saate vastu?
Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal. See oli vastastikku kasulik leping, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. Locarno konverents, 1925 mis aitab kaasa pingelõdvendusele. Saksamaale seisnes lepingute olulisus Reinimaa säilitamises. Kirjutati alla järgmistele lepingutele: 1) Reini tagatispakt - Saksamaa garanteeris Saksa-Prantsuse läänepiiri puutumatuse; Reini jõe piirkond jäi demilitariseerituks Nõukogude Venemaa nepi tagajärjed 1921: Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. Talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada.Taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive)
Aga see ei heidutanud Hitlerit. Hitler määras maaväeks 550 000 meest 100 000 asemel ning laskemoona oli 10 000 tonni asemel 26 000 tonni. Kõik muu tundus minevat nii nagu Hitler oli tahtnud. Ta pidas kogu muud Euroopat narrina ja samas valmistus Teiseks maailmasõjaks. Kõik oli planeeritud ja samas hulljulge, aga nagu võime tõdeda, võimaldas Hitleri julgus võimatut. Märtsikuu 7. Päeval 1936 aastal Saksa väed vallutasid Reinimaa. See oli siiamaani Hitleri hasartmängu haripunkt. On öeldud, et Saksa armee ei oleks prantsuse vägedele vastu saanud, kui nad oleksid rünnanud, aga õnneks pidas Hitler Saksamaal samal päeval kõne, milles ta rahustas Euroopat üksteise mõistmise nimel see aga nagu näha ei olnud tõsi, ta võimaldas sellega endale ainult valmistusteks taktiliselt aega võita. Sellel ajal, kui rahvasteliit kirus Saksa juute, töötasid relvatehased nii mis jaksasid ja
7798 km² kaetud veega 33% on põllumaa, 31% on kaetud metsadega, 15% on karjamaaks Rikkalikult leidub kivi ja pruunsüsi ning kivi ja kaalisoola, vähem raua, nikli, vase, uraani jmt metalli maaki, naftat ja maagaasi. Pruunsöe kaevandused LeipzigiHalle ja Kölni piirkonnas Haritavat maad 51% riigi pindalast Põllumajandusega tegeleb 3mln inimest, mis on arenenud põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti LõunaSaksamaa spetsialiseerunud karjakasvatusele Reinimaa Pflazi liidumaa orgudes on viinamarjakasvatus Saksamaa peab oluliseks maaasulastiku aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks. Tuntud brändid Mercedes, Volkswagen, Audi, BMW, Porsche Aral, SAP, Siemens, AEG, Bosch, Tmobile Aldi, Nivea, Lufthansa, BASF, Adidas, Puma, Hugo Boss Turism Turismitulu 36mld$ Tähtsamad turismipiirkonnad kultuuripäranditurism, loodusturism Turismilinnad ajaloolistest linnadest Berliin, München, Köln, Lübeck
maailma madalaimad. 91% elanikkonnast moodustavad sakslased. 2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 10,9/1000 inimese kohta aastal 2011. Saksamaa rahvastikupüramiid. Loodusvarad Saksamaa majanduse arengus on suur osatähtsus olnud maavaradel. Keskajast on kaevandatud Maagimäestiku hõbemaaki, 19. ja 20. sajandil võeti kasutusele Ruhri. Saarimaa ja Aacheni piirkonna kivisöe- ning Reinimaa, Leipzigi ja Alam- Lausitzi piirkonna pruunsöemaardlad. Rauamaaki ona kaevandatud Reini kiltkivimäestiku, Franki Juura ja Harzi piirkonnas. Tuntuimad kaalisoolaleiukohad on Alam- Saksimaal ja Tüüringis. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju kanaleid. Järvesid on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised. Majandusharud
· Osmani impeeriumi aladel elavatele mitte türklastele enesemääramisõigus. · Balkani riikidele anda enesamääramisõigus ja rahvusvaheline garantii. 28. juuni 1919 allkirjastati Versailles´ rahu: Territoriaalsed klauslid: · Alcace-Lorraine Prantsusmaale. · Saarimaa (Luksemburi aladel), mis on maavaradelt väga rikas, läheb 15 aastaks Rahvasteliidu kontrolli alla, mida kontrollib Prantsusmaa. · Kogu Reinimaa kuulutatakse demilitariseeritud alaks. Seal paikneb Saksamaa tööstuslik süda. · Schleswig läheb Taanile majanduslikult see piirkond Saksamaale oluline ei ole. · Sileesia läheb Poolale. · Poola koridor, millega Saksamaa jagatakse kaheks. Ida-Preisimaa jääb Saksamaast eraldatuks. · Danzig e. Dansk saab vaba linnastaatuse. Skasa elanikkonnaga enklaav. · Memel ehk Klaipeda saab ka vabalinna staatuse. Need mõlemad on saksa
aastal sadamapiirkonna kaitseks ● Vaekoda ehk kaalukoda asus turuplatsil. Vaekojas toimus kaupade kaalumine kontrollitud linnakaaludega. ● Pakkhoones pidid välismaa kaupmehed hoidma oma kaupu ja võisid kaubelda ainult seal asuvates poodides igal teisipäeval ja neljapäeval enne lõunat. ● Hansaeelsel ajal purjetasid friisi kaupmehed läbi Taani väinade Läänemerele ja tõid kaasa Reinimaa kaupu. Eesti muinasaja kahepoolse teraga mõõkadelt võib leida Reinimaa seppade märke. ● Friisi päritolu Koge oli hansalaevastiku tähtsaim laev. Koge kandevõime oli kuni 200 tonni. ● Mündrike amet- Tallinna sadam oli madal seega suurematele laevadele juhatas ankrupaiga mündrik, kes toimetas laadungi maale paatides. Nagu ka Visbys, olid mündrikeks siin paarkümmend rootslast, kes elasid Kalamajas.
Hitlerit kontrollida. 5) ei tunnistanud endale võimalust, et lepituspoliitika ei annagi tulemusi. Inglismaa oli täbaras olukorras, sest Sks oli hõivanud liiga suure osa mandrist. Tänu venitamispoliitikale, oli Sks end nii palju tugevdanud, et sõdimine tundus olevat inglastele lootusetu. · 1935 H teatas kavatsusest taastada Sks-l ajateenistus, mis rikkus Versailles' lepingu tingimusi; · 1936 Sks okupeeris demilitariseeritud Reinimaa, mis rikkus nii Versailles' kui ka Locarno lepingu tingimusi. · 1936 ja 1937 H sekkus koos Mussoliniga Hispaania kodusõtta, rikkudes mittesekkumislepingut. · 1938 märts Anschluss · 1938 september H ähvardas sõjaga Sudeedimaa lahutamise nimel Tsehhoslovakkiast. · Inglismaa H tahtis teha Inglismaaga teha häid suhteid, sest Sks ei saaks In hävitamisest kasu, saaksid nt Ühendriigid, Jaapan ja Venemaa. Sks ja In ühine
1)Imperialism suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus uppumatu...
Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. MULLAD Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Arvan, et mullad on piisavalt viljakad. INDIA KLIIMA India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv
järgi), mis nägi ette Saksamaa reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1925.a. Locarno konverents, mis aitab kaasa pingelõdvendusele. Saksamaale seisnes lepingute olulisus Reinimaa säilitamises. Kirjutati alla järgmistele lepingutele: 1) Reini tagatispakt Saksamaa garanteeris SaksaPrantsuse läänepiiri puutumatuse; Reini jõe piirkond jäi demilitariseerituks ; 2) SaksaBelgia arbitraazikonventsioon, 3) SaksaPrantsuse arbitraazikonventsioon 4) SaksaPoola arbitraazileping 5) SaksaTsehhoslovakkia arbitraazileping, millega Saksamaa tunnustab Prantsusmaa kaitselepinguid Poola ja Tsehhiga ning loobub idapiiri vägivaldsest muutmisest 1926.a
Saksa Liit, mis pidid takistama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Lõpuakt: Lõppakt, mis sisaldas kõiki eraldi lepinguid, allkirjastati 9. juunil 1815. See sisaldas: ·Venemaa sai enamuse Varssavi hertsogkonnast (Poola) ja tal lubati alles jätta Soome (mille ta annekteeris Rootsilt aastal 1809 ja hoidis kuni aastani 1917). ·Preisimaa sai kaks viiendikku Saksimaast, osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond), Danzigi vabalinna ja Reinimaa/Vestfaali. ·38 riigi Saksa Liit loodi varasemast 360 SaksaRooma riigi osastisriigist, Austria keisri juhtimisel. Ainult osa Austria ja Preisimaa territooriumidest arvati liitu. ·Holland ja LõunaMadalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas tuli OranjeNassau dünastiast (Londoni kaheksa artiklit). ·Et kompenseerida OranjeNassau perekonnale Nassau maade
Need oli Bismarcki Saksamaa 1871. aastal pärast Prantsuse-Preisi sõda annekteerinud; · Saksamaa peab Prantsusmaale maksma sõjahüvitist ehk reparatsioone, et korvata lahingutegevusest tingitud kahjud. Esimese maailmasõja tõttu kaotas Prantsusmaa u. 750 000 hoonet ja 23 000 tehast; · Prantsusmaa peab oma valdusesse saama Reinimaa. Selle nõudmise eesmärgiks oli, et hoida ära Saksamaa võimalik rünnak Prantsusmaa vastu tulevikus. David Lloyd George Suur-Britannia peaminister oli targa ning kogenenud poliitikuna järgmisel seisukohtal: ·Saksamaad ei tohi karistada liiga karmilt; tuleb säilitada mõõdutunnet, sest üleliia karm käsi võib tulevikus suuri probleeme tekitada;
Augusta Auscorum Auch/Aux (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); Caesaraugusta Zaragoza (Hispaania); Caesaris Verda Kaiserswerth (Reini jõe ääres, Düsseldorfi linnaosa); Caesaris Praetorium (Baden Württemberg, sksm) (Kaiserstuhl = the "Emperor's Chair"); Ulpia Noviomagus Batavorum > Nijmegen (Belgia) keiser Ulpius Traianuse nime järgi, Hollandi idaosas, Saksamaa piiri ääres. Colonia Agrippina> Köln; Lugdunum> Lyon (Prm); Noviomagus Treverorum > Neumagen-Dhron (Reinimaa-Palatinaat, Sksm). HARJUTUSED TUNNIS Päri oma pinginaabrilt tema nime ning vasta ka ise küsimusele ladina keeles! Salve! Quod nomen tibi est? Tere! Mis on su nimi? Mihi nomen est ................. Minu nimi on ....................... Et tu, quod nomen est tibi? ja sina?............................... Quot linguis bene loqueris
Gustav Adolfi Gümnaasium II MAAILMASÕDA Tallinn 2018 Kronoloogia 1936 Reinimaa remilitariseerimini 1938 märts Ansluss ehk Austria annekteerimine 1938 29. september Müncheni kokkulepe 1939 23. august Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 1. september Saksamaa sissetung Poolasse 1939 17. september Punaarmee siseneb Poolasse 1939 30. november Algab Talvesõda 1940 12. märts Lõppeb talvesõda 1941 22. juuni Saksa armee pealetung NSV Liitu 1941 14. august Atlandi harta 1941 7
ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi tema sõjas või sõjaseisukorras olnud riikide v.a USA vahel. Versailles' rahlepingu sätted: Territoriaalsed muutused (Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest) Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele.
ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi tema sõjas või sõjaseisukorras olnud riikide v.a USA vahel. Versailles' rahlepingu sätted: Territoriaalsed muutused (Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest) Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele.
taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale.Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid,on suurim pruunsöe tootja 9 Põllumajandus Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus.
ülejäänud TS puutumatu. Neville Chamberlain- Ingl peaminister. TS häving- Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. Slovakkia kuulutas Hitleri õhutusel end 14.märts 1939 iseseisvaks ning järgmisel päeval hõivati ülejäänud TS. Sellega sai lääneriikidel mõõt täis. Hitler- Tuli võimule 1933 1935 katkestas Versailles’ rahulepingu ning hakkas taasrelvastuma Saarimaa referendum(1935) (1936)Reinimaa(demilitiseeritud tsoon- keegi ei teinud midagi. ) astus 1935 RL välja Austria(1938) Müncheni sobing(Sudeedimaa) Tšehhoslovakkia. Hitler alustas juba 35 taasrelvastuma. Üks põhjustest, miks läänriigid enne sõtta ei soovinud astuda, oli see, et nad oli ise relvastumises maha jäänud. Molotov-Ribbentropi leping- 23 august 1939. Saksamaa ja NSVL vaheline mittekallaletungileping. Lepingu järgi lubasid nad üksteisele 10 aasta jooksul mitte kallale tungida
välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknisse (müüripinda liigendav lame kaarekujuline dekoratiivne niss, esinevad gruppidena (arkaadidena); kaarfriise (väikeste ümar- või teravkaarte reast koosnev ehisfriis, mis romaani ja gooti arhitektuuris asetseb horisontaalselt katuseräästa all); liseene (baasi ja kapiteelita pilastritaoline, seinapinda püstjalt liigendav dekoorita müüririba. Esines kaarfriisiga ühendatult seina välispinna dekoratiivse liigendajana enamasti Reinimaa romaanikas). Välisfassaadidel kasutati sageli kääbusgaleriisid (ka ehisgalerii, on dekoorielement romaani arhitektuuris, arkaadiga madal avatud käik tavaliselt välismüüris. Esineb Saksamaal ja Põhja- Itaalias alates 11. saj-st ja kaob gootika tulekuga (nt. Pisa ja Speyeri). Võlvid, nii silinder- kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu on aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Romaani
Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja.Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. 5 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus.
Import dollarites 455,7 miljardit (1997) Import toiduained, põllumajandussaadused, kütused Pinnatud teid 627 303 km Televiisoreid 1000 inimese kohta 546 Telefone 100 inimese kohta 54 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus
Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja. Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport.
Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja. Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport.
Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 34%, metsa 31%, karjamaad 15%, teede ja ehituste alla jääb 20% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus
ühineda, kolooniatest loobumine. 6. Millised alad võeti Saksamaa valdusest ajutiselt või alaliselt ära ja miks kahjustas see oluliselt Saksamaa arengut? Millised sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale, miks ei saanud need kesta lõpmatuseni? Mida kujutasid endast Saksamaale kehtestatud reparatsioonid? Elsass-Lotringi tagastamine Prantsusmaale. Reinimaa lääneosa okupeerimine 15 aastaks. Taanile Scleshvigi põhjaosa, Poolale osa Ida-Preisimaast. Sileesia Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Poola sai väljapääsu merele. Saksamaal ei võinud olla lennuväge ega allveelaevu, pidi loovutama sõjavarustuse liitlastele, kohustusliku sõjaväeteenistuse keelamine, automaatrelvade tootmise keelustamine, laevastiku laevade piirarv. Reparatsioonid: 132 miljardit marka. (raha, toiduaine, tooraine). 7
Piirkond on populaarne oma metsarikka mäestikuga ning seda nimetatakse üheks Saksamaa maalilisemaks kohaks. Kõrgete kuuse- ja männimetsadega kaetud ala piirneb lõunast ja põhjast Reini oruga. Badenipoolsed läänenõlvad on järsud, laugetel idanõlvadel rohetavad all orus karjamaad ja õitsevad kirsiaiad. Schwarzwald on suusatajate, mägironijate, matkajate, lohelendurite ja purjetajate paradiis. Allikad: http://www.tensireisid.ee/schwarzwald-ja-reinimaa (02.04.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Forest (02.04.2013) http://www.pellet-plants.com/news/pellet_mill/Wood-Pellet-Export-Increases.html (02.04.2013) http://www.empl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2338%3Apelletite- aastatoodang-saksamaal-ueletas-esmakordselt-2-miljoni-tonni-piiri&catid=89%3A2013- uudised&Itemid=27&lang=et (02.04.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Germany (30.03.2013) http://www.earthwoodproductsllc.com/Websites/earthwoodproducts/images/Wood_Pellets
purustati ning neile seati kõrgemad maksud. Osa hugenotte astus katoliikliku usku, kuid üle 200 000 teiseusulise lahkus maalt Inglismaale, Saksamaale, Madalmaadesse ja ka koloniaal aladele. Augsburgi Liiga moodustamine Augsburgide Liiga loodi 9. juulil 1686. aastal, ,,et kaitsta neid, keda rünnatakse ebaõiglaste püüdluste ja ebaseaduslike nõudmiste ettekäändel". Liigasse kuulusid Hispaania ja Rootsi kuningad, Baieri kuurvürst, Saksi valitsejakoja printsid, Baieri, Frankimaa ja Ülem-Reinimaa piirkonnad. Augsburgide Liiga pühendus sellele, et kõik liitlased Louis XIV hülgaksid. Üheks selle põhjuseks võis olla Nantes'i ediketi tühistamine. Louis XIV on tülijala ka paavstiga, ta süüdistab paavsti, et too tekitab katoliiklaste seas lahkhelisid, nii et protestandid saavad sellest suuremat kasu. Sellele järgneb sihete katkestamise deklaratsioon, mille tulemusel kuulutatakse välja sõda Innocentius XI ja Louis XIV vahel.
Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salaklausel
Münchenis ja Berliinis. 09.11.1918 Vilhelm II loobub troonist ja Berliinis kuulutatakse välja Saksamaa Vabariik. Uue valitsuse juht on sotsdemokraat Friedrich Evert. Uue riigikorra pooldajad peavad sõlmima ebapoulaarse relvarahu, kuigi sõda ei olnud nende süü. Saksamaa jaoks alandav relvarahu jõustub 11.11.1918 kell 11.00. 1) Saksamaa okupatsiooniväed peavad taganema vallutatud aladelt ja Elsass- Lothringist. 2) Saksa armee peab tagasi tõmbuma Reinimaa vasakkaldalt (mis on vana Saksamaa ala), mille võtavad oma kontrolli alla vastased, Reinimaa paremale kaldale peab jääma relvastamata erapooletu vöönd 50km laiuses. 3) Sakslased peavad loovutama oma raskerelvastuse ja selle transpordivahendid ning allveelaevad Entente'le. 4) Saksamaa peab koheselt vabastama sõjavangid. 5) Saksamaaga varem sõlmitud lepingud kaotasid kehtivuse (muuhulgas Brest-Litovski relvarahu).
George, USA Th.Woodrow Wilson, Prantsusmaa Georges Clemenceau Võeti vastu otsus luua Rahvasteliit, kes pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada Versailles' rahuleping (28.06.1919): Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest- Elsassi ja Lotringi piirkond Prantsumaale, alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Lisaks kaotas Saksamaa kõik oma meretagused alad, kolooniad. Reinimaa demilitariseeriti, Saarimaa anti 15.aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla. Saksamaa pidi maksma ulatuslike reparatsioone ehk pidi sõja võitjatele sõjakahjud hüvitama. Kehtestati Saksamaa relvajõudude ülempiir (100 000 sõdurit, sealhulgas 4000 ohvitseri) Sõjaväe pidid moodustama vaid vabatahtlikud ehk kehtis sõjaväekohustuste keeld. Kindralstaap keelustati Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu,
koostas kaksiktähtede kataloogi. 2) Füüsik Moritz Hermann Jacobi 3) Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer munarakkude avastamine Baltisaksa kultuurielu: · Raadi mõisa rajati kunstikool (joonistuskool), kus oli õpetajaks Karl August Senff, kes oli graafik ja vaselõigete tegija · Tallinnas olid kunstikeskusteks Tallinna Muuseumiühing ja Provintsiaalmuusem Reinimaa maalikunstnik Gerhard Franz von Kügelgen · Klassitsismi näiteid Riisipere mõis, Tartu ülikool, Stenbocki maja Hariduselu: · Kehtis ühtsuskoolipõhimõte kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, elementaarkool, gümnaasium ja ülikool linnas. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, kus õpetati antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Koolisundlus oli 2 talve. Eestikeelne kirjasõna: · 1806 ,,Tarto Maarahwa Näddali-Leht" Otto Wilhelm Masing
Mandzuuria. 1932. aastal kuulutati välja Mandzukuo marionettriik. Hiina abipalvele reageeris Rahvasteliit ning kuulutas Jaapani agressoriks ning nõudis, et Jaapan tagastaks Mandzuuria Hiinale (sõjaliselt ei sekkutud). Selle peale astus Jaapan 1933. aastal Rahvasteliidust välja. Marionettriiki tunnustasid hiljem vaid Jaapani liitlased (Itaalia, Saksamaa). 1935 - Saksamaal üldine sõjaväekohustus 1936 - Hitler andis käsu siseneda nendesse Reinimaa osadesse, mis olid 4 demilitariseeritud (Versaille rahuleping), ettekäändeks Prantsusmaa ja NSVL 1935. aastal sõlmitud vastastikuse abistamise leping Rooma-Berliini telg (1936) - Itaalia ja Saksamaa vormiline liit Antikominternipakt (1936) - Saksamaa ja Jaapani vahel, eesmärgiks võidelda kommunistliku õõnestustegevuse vastu kogu maailmas
Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Minu arvates on Saksamaa eesmärk hea eeskuju ka teistele. 5|Page Põllumajandus Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus
• Pr Preisi sõda, mille käigus Saksa väed võetakse Versailles ja Pariisi
• Prantsusmaa välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai 1871. aasta lüüasaamise
heastamine
• Prantsuse pealiitlaseks sai Venemaa, varsti ka Inglismaa. Kujunes KOLMIKLIIT
• Prantsusmaa teostas ka aktiivset.
• Prantsusmaa kolooniad – Alžeeria, Senegal ,Kamerun jpt.
• Pärast I maailmasõda Prantsuse-Belgia ühisväed okupeerivad Reinimaa, et
sundudaSaksamaad maksta reparatsioone
• Hispaania kodusõda, kus vasakpoolsed pooldavad Pr sekkumist Hispaaniasse
8. Prantsuse koloniaalpoliitika. Alžeeria eriline koht selles.
Pr koloniaalekspansiooni poliitika on väga vasuoluline. Ühest poolest,
• + Koloonia tõi võimalust reisida, teha karjääri
• koloonia elanikule anti prantsusmaa kodanlust
• Kolooniaalpoliitika on turu , toorainete allikas
• Maksud
• Surenesid Pr prestiizi
abiellumist. Kuna kogu meistriks saamise protseduur oli seotud väga suurte kulutustega, oli paljudele noortele sellidele ainsaks väljapääsuks meistri tütre või lesega abiellumine, mis kergendas tunduvalt tsunfti vastuvõtmist. 4. Kaubandus · Hansa Liidu liikmeteks olid Eesti linnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu. · Üks tähtsamaid kaubakontoreid Hansa Liidu jaoks oli Novgorod. · Läänest veeti Liivimaa kaudu Venemaale eelkõige käsitöötooteid: Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja metalltooteid, Rootsi vaske jne. · Samuti heeringaid, soola ja veini, õlut vürtse. · Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel. · Siseturukaubandus muutus laiemaks: talupojad tõid oma vilja ja lina linna turule ja müüsid selle maal ringi liikuvatele kokkuostjatele. · Aadlikele ei meeldinud see ning nad üritasid maakaubandust täielikult enda kätte haarata. 5. Reformatsioon ja vaimuelu
valdustes olevatele Rooma paavsti vasallidele (arvatavalt taani valitsemisajast paikseks jäänud taani päritolu vasallid) ning vallutasid nende valdused ja võtsid tagasi ka ajutiselt Rooma paavstile kulunud Tallinna kindluse osa, hukates seal olnud paavsti sõjasalga liikmed. 1233. aastal lõpul alustas Taani kuningas Valdemar II mereblokaadi Hansa Liidu pealinna - Lübecki sadamale. Liivi ordu, sai oma põhilise toetuse Põhja-Saksa linnadest (Lübeck, Vestfaal, Reinimaa, Hansa Liit) nii ristisõdijate kui ka sõjavarustusena. Blokaad lõpetati alles pärast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, Gregorius IX suutis lõpetada blokaadi alles siis, kui ähvardas Taani kuninga Valdemar II kirikuvande alla panna. Jätkastes oma maavalduste suurendamist ja soovides ühendada Põhja-Eestis ja Preisimaal asuva Ordu maavaldused asusid sõjategevusse semgalite ja zemaitide vastu, kuid purustati Saule lahingus (Päikeselahing) 1236. aastal. 1237
Suurbritannia ja Prantsusmaa soov oli need kaks riiki omavahel sõdima panna, kuna nad ei tegelenud ise relvastumisega nii ulatuslikult. Lääneriikide lepituspoliitikat võib nimetada üheks Teise maailmasõja alguse põhjuseks. Sõjaplaanid Saksamaa 1. Saksamaa oli kaotanud Esimese maailmasõja. 2. Pariisi rahukonverentsil koostati Versailles' rahuleping Saksamaaga. See nägi ette: * Saksamaa loovutab 1/8 oma territooriumist; * keelati ansluss Austriaga; * demilitariseeriti Reinimaa; * Saarimaa anti 15 aastaks okupatsiooni alla Prantsusmaale; * Saksamaale pandi peale ulatuslikud piirangud; * kehtestati relvajõudude ülempiir; * kindralstaap keelustati; * keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu; * Saksamaa laevastiku jäänused anti Suurbritanniale; * Saksamaalt võeti ära kõik tema asumaad; * otsustati sõjasüüdlaste üle kohut mõista (ei saanud kunagi teoks).
3 Mullad Põhja- Saksa madalikul valdavad metsapruunmullad ja leetpruunmullad, keskmäestike ja Alpide eelmäestiku aladel metsapruunmullad ja mägimullad. Reini, Westfaleni ja Leipzigi piirkonnas kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad. 1.4 Loodusvarad Saksamaa majanduse arengus on suur osatähtsus olnud maavaradel. Keskajast on kaevandatud Maagimäestiku hõbemaaki, 19. ja 20. sajandil võeti kasutusele Ruhri. Saarimaa ja Aacheni piirkonna kivisöe- ning Reinimaa, Leipzigi ja Alam- Lausitzi piirkonna pruunsöemaardlad. Rauamaaki ona kaevandatud Reini kiltkivimäestiku, Franki Juura ja Harzi piirkonnas. Tuntuimad kaalisoolaleiukohad on Alam- Saksimaal ja Tüüringis. 1.5 Taimestik Tiheda sutuse tõttu on looduslikku timkatet säilinud vähe. Mets katab 30% territooriumist. Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna- Saksamaa mägialadel valdab pöögimets
energiamajanduses 50% peale. Põllumajandus Riigis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega kuna igalpool pole sobivaid tingimusi, kuid jahe vihmane ilmastik on samas soodus põllumajandusele. Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm
annaabi.ee 
