Kuidas toimub eesmärkide seadmine ja tegevuste planeerimine ning tegevuskava koostamine. Eesmärgid seatakse vastavalt CANTAB-i testi tulemustele igale lapsele individuaalselt. Programmi sisenemisel ja programmi lõppedes hinnatakse klienti samade kriteeriumite alusel, s.h peab hindama samade kriteeriumite alusel, mis on kirjas programmi eesmärkide ja tulemuste peatükis (pt IV B). Programmi lisas (Lisa2) kirjeldada: • milliseid standardiseerutud/ standardiseerimata hindamisvahendeid (sh meeskonna poolt loodud) programmi käigus kasutatakse; CANTAB testipatarei on 1980-tel loodud kognitiivsete võimete hindamise süsteem, mis sisaldab neuropsühholoogilisi teste hindmaks kognitiivseid funktsioone, kaasa arvatud mälu üldiselt, töö, visuaalset mälu, reaktsiooni aega, täidesaatvaid funktsioone ning otsuste tegemist. CANTAB on mitteverbaalne programm, olles seetõttu keelest ja kultuurist sõltumatu
on õpilase arengu toetamisel. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse ning milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Hindamise põhiülesanne on toetada õpilase arengut, et kujuneks positiivne minapilt ja adekvaatne enesehinnang, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamisel, pakkudes võimalusi enesehindamiseks. Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet.
ühistegevuses (simulatsioonid, rollimängud, projektid), plankide, avalduste, reklamatsioonide jne täitmise õigsust, komplektsust ja täpsust, ettekannete, ülevaadete, kokkuvõtete, referaatide, PowerPointi esitluste jt iseseisva ning rühmatöö ülesannete täitmist ja esitlemist. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Kursuse hinne kujuneb kontrolltööde, praktiliste tööde ning uurimuste, iseseisvate tööde ja ettekannete hinnetest. Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus. Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali vms kohta. Iseseisvad tööd on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse
erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga; 5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane- õpetaja, õpilane-õpilane); 6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms); 7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid; 8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust. § 6. Õpikeskkond 2) Põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele. (3) Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel: 1) osaleb kogu koolipere;
3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest; 4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga; 6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms); 7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid; 8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust. (5) Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandab põhikool kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus.
juhendajaks reh.teenuse protsessis. Reh.plaani koostamisel on ST kohustuseks hinnata isiku toimetulekut (sotsiaalvõrgustik, inimeste vahelised suhted, toimetuleku-oskused, iseseisvus, elamistingimused, majanduslik toimetulek jpm). Võrgustikutöö. Reh.plaani lisa nr 1 kliendi andmestik (täpsustavad andmed isiku toimetuleku kohta elukeskkond, peresuhted jm). ST võib kasutada erinevaid erialaspetsiifilisi hindamisvahendeid, info dokumenteeritakse Teiste spetsialistide töökohustused: Hindamine plaani vormi alusel, tegelik hindamine laiem ja tugineb erialaspetsiifikale. ARST (eriarst) Hindab tervislikku üldseisundit (psüühikahäirega isikutel ka lisa nr 2), määrab vajadusel eriarsti konsultatsiooni või ravimeetodi (taastusravi vajadus); abivahendi soovitamine, töövõimaluste hindamine. ÕDE
seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga; 5. luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane); 6. kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms); 7. kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid; 8. kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust. Ainealased põhimõtted ehk printsiibid: Kõnetegevuse kujundamine praktilise tegevuse ja suhtlemise kaudu ning jaoks. Lapse praktiline tegevus ja tunnetustegevus on kõnetegevusega dünaamilistes suhetes.
annaabi.ee 
