· Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks · Rakk on elu esmane organiseerituse tase,kus ilmnevad elu kõik omadused. · Organ on kudede kogum,mis täidab mingit kindlat funktsiooni · Elundite ja elunkondade regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus(homöostaas) · Elundkondade na närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundkondade regulatsiooni nimetatakse Neutraalseks regulatsiooniks · Veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendide talitluste regulatsioone nimetatakse Humoraalseks regulatsiooniks · Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni · Liigiks nimetatakse organismidele iseloomuliku sise- ja välisehitust,talitluste eripära,kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõuded elukeskkonnale · Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed: molekulaarne,rakuline,organismiline,liigiline ja
Seetõttu peetaksegi organismi rakust järgmiseks olulisemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks. Iga organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst. Nende regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus. Füsioloogiaks nimetatakse teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Anatoomia on organismi ehituse uurimine. Neuraalseks regulatsiooniks nimetatakse närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talitluse regulatsiooni. Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel toimuvat regulatsiooni.
Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse, mis taimedel puuduvad ning mida peetakse üheks elu organiseerituse tasemeks. Kuna koel, organil ja organisüsteemil pole väljaspool organismi enamikku elu tunnuseid peetakse järgmiseks olulisemaks elu organiseerituse tasemeks organismi. Iga organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst ning seda uurib füsioloogia. Organismi ehitust uurib anatoomia. Neuraalseks regulatsiooniks nimetatakse närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundkonna talitluste regulatsiooni. Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel toimuvat elundkonna talitluste regulatsiooni. Organismid võivad elada üksikult, aga ka kolooniate, perede, parvede või karjadena. Populatsiooni moodustavad ühel asustusalal elevad sama liiki organismid ning see on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase
nad enam elu tunnuseid. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Üherakuliste organismide puhul raku ja organismi tase kattuvad, seega on täiendavad elutegevuse iseärasused vaid hulkraksetel organismidel. Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. Suur osa loomade elundkondade talituste kooskõlastamisel on närvisüsteemil. Selle vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talituste regulatisooni nimetatakse neutraalseks regulatsiooniks. Talitusi regueleeritakse ka veres, hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel, seda nimetatakse aga humoraalseks regulatsiooniks. Rakud moodustavad koe: 1. närvikude- reageerib 2. sidekude- seob teisi kudesid 3. epiteelkude- kaitseb elundite sise-ja välispinda 4. lihaskude- liikumine Molekulaarne DNA Molekulaargeneetika bioloog Rakuline Neuron Tsütoloogia neuroloog Organismiline Süda Anatoomia anatoom
mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks,luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi viljastusvõime tagamiseks Kui palju tuleks tarbida A-vitamiine A-vitamiine tuleks tarbida mõõdukalt,kui seda tarbid palju võivad kahjustada maksa tööd,tekib kaltsiumi ladestumine ja luud muunduvad. Kui palju tuleks midagi süüa? Selleks et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp kala-muna-kana-liha, lisatavad toidurasvad (nt pähklid, seemned, mandlid)
Toit, milles on rohkelt kaltsiumi, valke, fosforit ja D-vitamiini, ning vere suur kolesteroolisisaldus kasvatavad pisut magneesiumivajadust. -Magneesiumit on vaja : -Ensüümide talitluseks Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks -Häireteta lihastööks Luukoe vajalikuks tiheduseks -Vere hüübimiseks -Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks -Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks -Rakkude pinnalaengu kujunemiseks -Biovedelike pH regulatsiooniks -Organismi kohanemiseks külmaga Leidumine looduses: Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Maakera kõikide taimede klorofülli koostises olevat magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile!
ÕO6 · Nõrk versioon pakub välja, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse Kõneliigutuste regulatsioon Kuulmisanalüsaator Milliseid infotöötluskanaleid on vaja Nägemisanalüsaator ÕO6 kõne regulatsiooniks ja miks? Neid on vaja, et mõista ja luua kõnet. Mida sagedamini kasutatav sõna, seda lühemaks muutub see ajas: Mis on kõnes ökonoomia printsiip? televiisor/teler, internet/net ... L6
toiduainetest limaskesti katvate rakkude ja nägemishäire hämaruses nn naharakkude kanapimedus, defitsiidi arenguks, kõhre ja luukoe süvenedes tekib kuivsilmsus arengu ning kasvu ehk ksefoftalmia, naha kuivus regulatsiooniks, embrüo ja noore ja vananenud väljanägemine organismi rakkude normaalseks arenguks/eristumiseks, platsenta ja spermide arenguks B-rühm kõikjalt- nii taimse kui ka oluline põhitoitainete väsimus ja
muutuste tõttu) Esinevad mitokondrite sisemembraanis, kloroplastides, tülakoidide sisemembraanis. ABC-klassi pumbad (pumba valgus on piirkonnad, mis seovad ATPd; transpordivad lipiide, aminohappeid, suhkruid, väikeseid valke) Näiteks: lipaasid lipiidide transpordiks + + 12. Miks on Na /K pump vajalik? · Raku ruumala regulatsiooniks · pH regulatsiooniks · toitainete sisenemiseks rakku 13. Mis on kanalivalkude reguleerituse põhjusteks? Membraani potentsiaali muutumine, seostumine mitmete keemiliste ühenditega 14. Nimeta kaks protsessi, kus produtseeritakse ATPd Fotosüntees, hingamine 15. Mis on rakutsükkel? Ulatuslik DNA lahti- ja kokkupakkimine 16. Mis on C-väärtus? DNA hulk haploidses eukarüootses kromosoomis (~107-1011 bp) 17. Mida tähendab geenide segmenteeritus?
· Elundkond on elu organiseerituse üks tase. · Organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organsüsteem täita talle omaseid ülesandeid. · Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. · Füsioloogia on teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Füsioloogia on tihedas seoses anatoomiaga ehk organismi ehituse uurimisega. · Neuraalne regulatsiooniks nimetatakse elundite ja elundkondade talitluse regulatsiooni. · Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse talitluste reguleerimist veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühenduste vahendusel. · Organismi taset uurivad anatoomia, füsioloogia, geneetika ja mitmed teised bioloogia teadusharud. · Populatsiooniks nimetatakse ühel asutusalal elavaid sama liiki organisme. Teisisõnu populatsioon on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase
muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9. Kuidas refleksid toimivad? Toimivad närvisüsteemi vahendusel. Väljenduvad liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. 10. Mis on humoraalne regulatsioon? Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid- keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust. 11. Millega peab organism võitlema? Bakterite, haigustekitajate ja algloomadega. 12. Millised on inimese kaitsemehhanismid? 1. kaitseliin- nahk (+rasu, higi, bakterid), maohape, limaskeestad, sülg, pisaravedelik -Limaskestad ja nahk kaitsevad organismi sissetungijate eest. -Head bakterid vs halvad bakterid
Tugev versioon: Milles seisneb Sapir-Worfi hüpotees? Keel määrab mõtlemise. Nõrk versioon: Keel mõjutab kognitiivseid protsesse 1) kõneliigutuste regulatsioon 2) kuulmisanalüsaator 3) nägemisanalüsaator Milliseid infotöötluskanaleid on vaja Kui kõnekeskus on kahjustatud, kõne regulatsiooniks ja miks? kutsub see esile kõnefunktsiooni järieid Keelt iseloomustab ökonoomia Mis on kõnes ökonoomia printsiip? printsiip- mida sagedamini kasutatav sõna seda lühemaks muutub ajas: televiisor/ teler, internet/net
MORFOLOOGIA:uurib inimese välisehitust. FÜSIOLOOGA:käsitleb talitust ja nende regulatsiooni, seoses anatoomiaga. 2) TSÜTOLOOGIA:uurib rakkude ehitust ja talitust, seotud mikroskoopia ja tsütogeenidega. (((Sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega moodustavad koe))). HISTOLOOGIA:uurib kudesid. 3) Loomadel on elundkondade talituste kooskõlastamisel suur osa närvisüsteemil. Selle vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talituste regulatsiooi nim NEURAALSEKS REGULATSIOONIKS. (närvisüsteemi teel!) (kiire). Lisaks reguleeritakse talitusi ka veres esinevate hormoonide ja teiste keem. üh vahendusel, seda nim HUMORAALSEKS regulatsioniks. (AEGLANE). 4) MITTESUGULINE PALJUNEMINE: vegetatiivne, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel; eoseline, toimub eoste spooride abil, esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel; üherakulistel toimub
Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks · Vere hüübimiseks · Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks · Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks · Biovedelike pH regulatsiooniks · Organismi kohanemiseks külmaga Pildid: Kasutatud kirjandus: 1. Raamat: Keemia leksikon, Jane Wertheim, Chris Oxlade ja dr. John Waterhouse, lk 56-57 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium 3. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Magneesium.htm 4. http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php? sisu=elemendid&element=mg 5. http://web.zone.ee/chemistry/Mg.htm 6. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/magneesium_janikapalu.htm
Seda leidub porgandist, munast, paprikast. B vitamiin on vajalik närvisüsteemile, nahale, juustele, küüntele ja seda leidub ubadest, pärmist, meest, piimast. C vitamiin on vajalik immuunsüsteemile, haavade paranemisele, luude ja hammaste kasvuks ning veresiintele. Seda leidub puu- ja köögiviljadest. D vitamiin on vajalik Ca ja P ainevahetuseks ning luude arenguks. Seda leidub lihast, munast, piimast. E vitamiin on vajalik aneemia vältimiseks, assimilatsiooni regulatsiooniks ja näärmete tööks. Seda leidub munas, pähklites. K vitamiin on vajalik vere hüübimiseks, lihaste tööks, valu vastu ja veresoontele ning seda leidub ubades, tomatis, basiilikus ja kapsas. Ainevahetushäireid põhjustavad vaegus kui ka liigvaegus. Vaeguse põhjusteks on üldjuhul ühekülgne toitumine, vaesusest tingitud toitumistavad, kahjulikud harjumused (nt alkoholism), haiguslik seisund (maksahaigused jne) Ületarbimise põhjused on tavaliselt ravipreparaatide valesti kasutamine.
levinuim PNSi mõjutavaid tegureid on alkoholism ning ka nt vitamiinipuudus või HIviirus. Ühendeid, mis põhjustavad loote väärarengut ning sellest tulenevalt võivad tekkida kaasasündinud NS haigused nim teratogeenideks. Veel reguleerivad organismi talitlust hormoonid (koos närvisüsteemiga). Hormoonid on põhimõtteliselt nagu signaalained (kannavad infot ühelt rakult teisele) ning neid eritavad sisenõrenäärmed. Hormoonide vahendatud regulatsioonmehhanismi nim humoraalseks regulatsiooniks. Hormoone, nagu ka paljusi teisi keemilisi aineid transporditakse vere ning ka lümfi kaudu. Peamisteks hormoonide tootjateks on hüpotalamus, käbikeha, ajuripats, neerupealised, kilpnääre, munandid ja munasarjad. Inimesi kaitseb viiruste, bakterite, põletike tekkimiste eest immuunsüsteem. Täpsemalt käitsevad nende eest veres olevad lümfotsüüdid. Siiski on esimeseks kaitseliiniks limaskestad (limaskesta poolt eritavad antimikroobsed ained) ja
nukleiinhappeid. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on:a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. Riboos on:a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt:a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. Valgu monomeerid on:a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse:a) gloobuliks, b) polüsahhariidiks, c) biheeliksiks, d) polüpeptiidiks. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks. Iga organism sünnib, areneb ja sureb.
mõtlemise, nõrk versioon, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse. ÕO6 Kõneliigutuse regulatsiooni kasutatakse häälikute moodustamiseks, Kuulmine Milliseid infotöötluskanaleid on vaja ehk siis kõne mõistmiseks tuvastamine, ÕO6 kõne regulatsiooniks ja miks? mida me kuuleme. Nägemine et näha kuidas suu liigub ja aru saada täpselt häälikust.
Kontroll tagasiside kaudu Vaatame lihtsat metabolismirada, mis ei sisalda hargnemiskohti: Aine A lähteühend, ained B, C ja D vaheühendid ning aine E lõpp-produkt Kui lõpp-produkti järgi puudub vajadus või on teda hoopis kiiremini juurde vaja siis tuleb metabolismirada vastavalt inhibeerida või aktiveerida Vältimaks ebavajalik vaheühendite akumuleerimist on otstarbekas reguleerida antud raja kõige esimest reaktsiooni (Ensüüm 1). Sellist regulatsiooni nimetatakse regulatsiooniks tagasiside kaudu · Inhibitsioon ( ) regulatsioon negatiivne tagasiside kaudu · Aktivatsioon ( ) regulatsioon positiivse tagasiside kaudu Kontroll tagasiside kaudu Keerulisemate radade regulatsioon hõlmab korraga nii negatiivset kui positiivset tagasisidet Oletame, et rakk vajab ühendeid G ja N ligikaudu võrdsetes hulkades näiteks puriin ja pürimidiin nukleotiidid · G inhibeerib C D ensüümi ja/või aktiveerib C K ensüümi
magneesiumivajadust. Magneesiumi defitsiit võib põhjustada nõrkust, treemorit, tetaaniat ja krampe. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks · Vere hüübimiseks · Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks · Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks · Biovedelike pH regulatsiooniks · Organismi kohanemiseks külmaga Magneesiumi funktsioonid Üheks magneesiumi tähtsamaks funktsiooniks on osalus energiarikka ühendi ATP produktsioonis, samuti suurendab ta ensüümide aktiivsust (see tähendab üldjoontes ainevahetuse paranemist). Samuti on magneesium tähtis närvikoe rakkudele ning võib mõjuda soodsalt Alzheimeri tõve vältimisel. Magneesium reguleerib ka ioonide liikumist rakkudesse ja sealt välja
biomolekulid on valgud. Ensüümid katalüüsivad valke. Joonisel n.1. on kujutatud ensüümi skeemmudelit. Ensümaatilise toime näidiseks on valk amülaas. Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks. Amülaasi sisaldab inimesel pankrease nõre ja sülg. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.1. 4.2. Regulatoorne: ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Seda nimetatakse hormonaalseks regulatsiooniks. Valgud võivad esineda ka geenide regulatsioonis. Näiteks insuliin on pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Joonisel 4.2. on kujutatud insuliini mudelit. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.2. 11 4.3. Transpordifunktsioon: a) humoraalne transpordifunktsioon (ainete transport biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel. B) transport läbi biomembraanide valkude-kandjate abil
süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad? omastamine antagonistlik Ca,K,Mn ja NH4+. Vaja klorofülli molekulis, rakuseintes, ei osale ainevahetuses vaid stabiliseerib ja reguleerib. 23. Kust lisandub keskkonda Ca ja milleks taimed seda vajavad? muld,vesi. Vaja rakuseinte stabiliseerimiseks, osmootne regulatsioon,reguleerib prootonite gradienti mitokondrites. 24. Kust lisandub keskkonda K ja milleks taimed seda vajavad? vaja ph regulatsiooniks, osmootseks regulatsiooniks, floeemi transport,paljude ensüümide aktiveerija, valgussünteesi mõjutaja 25. Kust asuvad maakeral kõiges suuremad veevarud ?mered 26. Kus on vee viibeaaeg aineringes kõige väiksem?pilved 27. Nimeta kolm põhjust, kuidas inimene on kvantitatiivselt veeringet maakeral muutnud?kuivendamine, tehased , aerosoolid 28. Kus asuvad maakeral kõige suuremad süsinikuvarud? Kuhu seotakse rohkem C kui seal vabaneb?ookeanid(taimed). Rappa? 29
33)Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on: a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. 34)Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. 35)Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 36)Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. 37)Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. 38)Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid. 39)DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks, b) polüsahhariidiks, c) biheeliksiks, d) polüpeptiidiks. 40) Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks.
b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid b) lihtlipiidid c) nukleotiidid d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks b) polüsahhariidiks c) biheeliksiks d) polüpeptiidiks Täida lünk sobiva sõnaga! 17
c)nukleiinhappeid d)vett 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on a) Fe) Mg, c) Zn, d) Ca. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam a) valkudest, b) nukleiinhapetest, sahhariididest, lipiididest. 12. Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimise t 14. Valgu monomeerid on a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b)aminihapped c) ensüümid, d)glükoosi molekulid 16. Nimetatakse DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri a) gloobuliks, b) poliisahhariidiks, c) bilmeeliksiks, a) poliipeptiidiks. Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18
Hormoonid eritatakse viimajuhadeta valdavalt järgmistesse kehavedelikesse – verre, lümfi, peaaju-seljaaju vedelikku, koevedelikku. Seejuures tehakse vahet signaalainetel: kui signaalained liiguvad mingi osa vereringes on tegemist hormoonidega ja signaalaineid, mis liiguvad koevedelikega nimetatakse koehormoonideks. Endokriinsüsteem on tihedalt seotud autonoomse närvisüsteemiga (juhtivaks elundiks on ajuripats), neid koos nimetatakse neurohumoraalseks regulatsiooniks. 14. Eritusorganid loomariigis •Varieeruvad suurel hulgal •Kuid enamasti on tegemist suure hulga tuubulitega, kus paiknevad kohastunud apikaal ja basaalpinnaga rakud. Protonefriid: leekrakud e solenotsüüdid: • Protonefriid – Umbsete otsadega tuubulite süsteem. –Esineb lameussidel, mõnedel keriloomadel, mõnedel rõngussidel ja limustel. •Tuubulid ulatuvad üle terve keha –Väikseimad tuubulid lõppevad umbse leekrakuga
a) Fe; b) Mg; c) Zn; d) Ca. 3. Sama koguse orgaanilis aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest; b) nukleiinhapetest; c) sahhariididest; d) lipiididest. 4. Riboos on: a) aminohape; b) monosahhariid; c) nukleotiid; d) lipiid. 5. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks; b) energia saamiseks; c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks; d) valkude sünteesimiseks. 6. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid; b) lihtlipiidid; c) nukleotiidid; d) aminohapped. 7. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid; b) aminohapped; c) ensüümid; d) glükoosi molekulid. 8. DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks; b) polüsahhariidiks; c) biheeliksiks; d) polüpeptiidiks. Täitke lünk sobiva sõnaga. 1
rasedus), antibiootikumide kuur, toksilised ained, keskkond (nt pole eestis piisavalt päiksevalgust) VITAMIIN A A-vitamiini saab loomset päritolu allikatest retinoolina, kuid organism on võimeline ka taimset päritolu toiduainetes leiduva karoteeni muutma organismis A- vitamiiniks. A-vitamiini on vaja nägemisprotsessiks, paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks,limaskestade normaalseks arenguks (siit tuleneb tema oluline kaitse infektsioonide vastu), antioksüdantseks regulatsiooniks, organismi viljastusvõime tagamiseks. Toiduga ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. arimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranzides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Norm päevan annus 700-900 mcg.
·insuliini toime avaldumiseks. Vask ·hemoglobiini sünteesimiseks ja 900 µg * 10 g hautatud veisemaksas, soodustamaks raua omastamist * 25 g kakaopulbris, erütrotsüütide kujunemisel, * 65 g pähklites, * 220 g kukeseentes, ·hapniku vabade radikaalide * 950 g hautatud veiselihas, taseme regulatsiooniks, omades * 1,1 kg hautatud lõhes. antioksüdantset rolli, ·kudede elastsuse tagamiseks ·luukoe tekkeks ning luude normaalseks arenemiseks Molübdeen ·vajalik nukleiinhapete 50 µg Parimateks molübdeeni metabolismiks ja süsivesikute allikateks on maks, kuivatatud oksüdatsiooniks, kaunviljad ja täisteratooted. ·maksas leiduvate rauavarude
Depressioonist parenemisel taas suureneb verevool paralimbilises koores ja alumises parietaalkoores. Tasakaal subkortikaalsete ja kortikaalsete protsesside vahel : Vanj Honki tasakaaluhüpotees 1. subkortikaalne tasakaal – adekvaatne võitluse või põgenemise impulss sõltuvalt keskkonnastiimulitest 2. subkortikaalsete ja kortikaalsete piirkondade tasakaalustatud koostöö – võimalus subkortikaalse impulsi regulatsiooniks 3. kortikaalne tasakaal – võitluse või põgenemise vm otsus sõltuvalt eesmärgist. Serotoniinisüsteem ja emotsioonid : sotsiaalne isolatsioon vähendab serotoniini närviülekannet ja suurendab agressiivsust. Serotonergilise närviülekande efektiivsus on seotud heaolutundega. Vähemefektiivne serotoniini närviülekanne on seotud häiritud pidurdusfunktsiooniga. Striatum e juttkeha – ventraalse striatumi tuumad – ootust, lootust, innukust ja iha vahendav ajupiirkond,
Lehekülg aktiivtsentri ja substraadi struktuurne komplementaarsus (S seotakse E'le nõrkade jõududega). Eristatakse kahte mudelit: lukk-võti ja indutseeritud sobivus. © MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 2. Ensüümide aktiivsuse regulatsiooniks raku tasandil on 6 võimalust: Geneetiline kontroll (geeni ekspressiooni indutseerimine või allasurumine); substraadi kontsentratsiooni kaudu (kiirus sõltub substraadi kättesaadavusest); produkti kontsentratsiooni kaudud (kiirus väheneb produkti akumuleerumisel); ensüümide kovalentse modifitseerimise teel (fosforüleerimine); allosteeriliste efektorite (modulaatorite) abil; sümogeenide, isosüümide, modulaatorvalkude abil. Kovalentne modifitseerimine
meediumide puhul erinevate tulemustega :Sotsiaalne kontroll meedia üle kontrolli liigid Sisu poliitilistel kaalutulustel - Sisu üle kultuurilistel/moraalsetel kaalutlustel - Infrastruktuur - :Kontrolli tingivad asjaolud Suurem poliitiline mõjupotentsiaal - Suurem moraalne, kultuuriline, emotsionaalne mõjupotentsiaal - Parem võimalus kontrollida - Rohkem majanduslikke ajendeid regulatsiooniks - Enam on reguleeritud need meediakanalid, mille levi allub kõige lihtsamalt järelvalvele üleriigiline .ringhääling, kohalik filmilevi Meediakasutuse liigitamine ?Kodus või väljaspool kodu ?Individuaalne ja kollektiivne kogemus ?Avalik või privaatne kasutus ?Interaktiivne või mitte Praegu meediat ja ühiskonda puudutavad muutused viitavad sellele, et üldiselt pole enam vajadust meedia nii suure järelevalve ega regulatsioonide järele
magneesiumivajadust. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks · Vere hüübimiseks · Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks · Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks · Biovedelike pH regulatsiooniks · Organismi kohanemiseks külmaga Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis.Kuid pole head halvata. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega
Milles seisneb Sapir-Worfi maailmast ja tema hüpotees? mõtlemisviis on in English: mõjutatud sellest, missugust keelt ta ch 10 (language) kõneleb. Milliseid infotöötluskanaleid on ÕO6 vaja kõne regulatsiooniks ja miks? L6 The concept of economy - a tenet or tendency shared by all living organisms - may be
Ensüümid katalüüsivad valke. Ensümaatilise toime näidiseks on valk amülaas. 6 Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks. Regulatoorne: ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Seda nimetatakse hormonaalseks regulatsiooniks. Valgud võivad esineda ka geenide regulatsioonis. Transpordifunktsioon jaguneb humoraalseks transpordifunktsiooniks (ainete transport biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel) ja transpordiks läbi biomembraanide valkude-kandjate abil. Transpordifunktsiooni näiteks võib tuua hemoglobiini. Hemoglobiin on selgroogsete loomade punastes verelibledes esinev rauda sisaldav valk, mis transpordib hapnikku kudedesse.
_- -:tI'.tSOn seedeelundkond, mille osad on: suu, neel, soogi- vahendusel toimurrat elundite ja elundkondade
- -. -...1 lao- toru, magu, peen- ja jdmesool Lisaks nendele talitluste regulatsiooni nimetatakse neuraalseks
- kuuluvad seedeelundkonda ka sUljenddrmed, k6hu-
- .:.
Vitamiinide vaegus avitaminoos. C skorbuut naha ja seedeelundite veritsemine, hammaste väljalangemine. D rahhiit luude pehmenemine ja kõverdumine A kanapimedus Tekkepõhjused: vitamiinide vaene toit, imendumisprobleemid, haigused, ravimid. Hormoonid Koostiselt kahte tüüpi: steroidhormoonid ja valkhormoonid Hormoonide mõjul toimivat regulatsiooni nim humoraalseks regulatsiooniks. On üliaktiivsed ja spetsiifilise toimega, lühikese eluajaga. III RAKK RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD Kõik organismid on rakulise ehitusega Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. RAKKUDE MORFOLOOGILINE ERINEVUS
- Väärarusaam on , et D vitamiin on alati vajalik. Tagajärjeks Ca-P ainevahetuse häirumine ja see avaldub veresoonte lubjastumises. Pöördumatult kahjustuvad neerud. Erinevad vitamiinid ja nende tähtsus (õppige paar näidet näiteks 2 vitamiini). - A vitamiin vajalik nägemisprotsessiks; paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks; limaskestade normaalseks arenguks; antioksüdantseks regulatsiooniks; organismi viljastumisvõime tagamiseks. - D vitamiin aitab kaltsiumil ja fosforil imenduda; osaleb immuunsüsteemi töös; südamelihase talituses, närvikoe toitmises ning aitab verel normaalselt hüübida. Koensüümid mis on koensüümid? - Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koos ensüümide valguosaga osalevad ensüümi katalüüsis moodustades toimivaid ensüüme Koensüümide ja vitamiinide seos.
* 95 g keedetud munakollastes, * 230 g seentes. Magneesium Magneesium Milleks organism vajab magneesiumi? Närvide ja lihaste koostöö tagamiseks, Ensüümide töö tagamiseks (ca 300 ensüümi inimkehas sh. seedeensüümid vajavad Mg-i) Makrotoitainete ainevahetuse tagamiseks Lihastööks Luukoe vajaliku tiheduse tagamiseks Vere hüübimiseks Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks Närviimpulsside tekkeks ja ülekandeks Rakkude pinnalaengu kujunemiseks Biovedelike pH regulatsiooniks Organismi kohanemiseks külmaga Magneesiumiallikad Kui järgida põhimõtet, et 75-85% toidust moodustaks taimne toit, siis ei ole magneesiumipuudust karta, kuna taimsed toiduained on magneesiumirikkad. Magneesium kuulub muuhulgas taimedes klorofülli koostisesse selle pigmendi tõttu on taimed rohelised. Väga magneesiumirikkad on taimede seemned päevalille-, kõrvitsaseemned, nisukliid, kakao. Palju magneesiumi on igasugu pähklites ja teraviljatoodetes ning ubades.
Milleks organism vajab magneesiumi? Närvide ja lihaste koostöö tagamiseks, Ensüümide töö tagamiseks (ca 300 ensüümi inimkehas sh. seedeensüümid vajavad Mg-i) Makrotoitainete ainevahetuse tagamiseks Lihastööks Luukoe vajaliku tiheduse tagamiseks Vere hüübimiseks Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks Närviimpulsside tekkeks ja ülekandeks Rakkude pinnalaengu kujunemiseks Biovedelike pH regulatsiooniks Organismi kohanemiseks külmaga Magneesiumiallikad Kui järgida põhimõtet, et 75-85% toidust moodustaks taimne toit, siis ei ole magneesiumipuudust karta, kuna taimsed toiduained on magneesiumirikkad. Magneesium kuulub muuhulgas taimedes klorofülli koostisesse selle pigmendi tõttu on taimed rohelised. Väga magneesiumirikkad on taimede seemned päevalille-, kõrvitsaseemned, nisukliid, kakao. Palju magneesiumi on igasugu pähklites ja teraviljatoodetes ning ubades.
Sotsiaalne kontroll meedia üle. Kontrolli liigid: · sisu üle poliitilistel kaalutlustel · sisu üle kultuurilistel ja/või moraalsetel kaalutlustel · infrastruktuuri üle tehnilistel põhjustel · infrastruktuuri üle majanduslikel põhjustel Kontrolli tingivad asjaolud: · suurem poliitiline mõjupotentsiaal · suurem moraalne, kultuuriline ja emotsionaalne mõjupotentsiaal · parem kontrollimise võimalus · rohkem majanduslikke ajendeid regulatsiooniks 12. Meediumide erinevused: kasutamise ja vastuvõtu küsimused. Olenemata sellest, et meediumite liigitamine on muutunud erinevate asjaolude tõttu, on siiski säilinud teatud kujundid ja definitsioonid selle kohta, milles meedia on parim. Nt hoolimata paljudest tootmise, ülekande ja vastuvõtu muutumistest ja edasiarendustest on televisioon säilinud peamiselt perekondliku meelelahutuse vahendina.
Erituselundkonna moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti e ureetra. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud. Funktsioonid: Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina. Osa jääkaineid eritatakse higiga ja kopsudest väljahingatava õhuga. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmo- regulatsiooniks. Neerud reguleerivad soolade ja vee hulka veres hüpotalamuse kontrolli allultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotalamuse osmoretseptorrakkude poolt sünteesitud antidiureetilise hormooni hulgast veres sõltub, kui palju vett esmasuriinist tagasi imendub ja kui palju vett organismist eemaldatakse. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Ka vere mahtu reguleeritakse antidiureetilise hormooni vahendusel
DNA demetüleeritakse tavaliselt sügoodi arenemisel ning metüleeritakse uuesti arengu jooksul üksteisele järgnevate rakujagunemiste jooksul. Ent viimaste uuringute põhjal toimub sügoodis pigem metüülrühmade hüdroksülatsioon kui metüülgruppide täielik eemaldamine.[1][2] Osa metüleerimisel tekkinud modifikatsioone, mis mõjutavad geeniekspressiooni, on päritavad, ning seda nähtust nimetatakse epigeneetiliseks regulatsiooniks. Lisaks surub DNA metülatsioon alla aja jooksul genoomi sisenenud viiruslike geenide ja muude kahjulike elementide ekspressiooni. Lisaks luuakse DNA metülatsiooni abil kromatiini baasstruktuur, mis võimaldab rakkudel moodustada lõputuid iseloomulikke tunnuseid, et saavutada hulkrakset elu vaid ühe ainsa muutumatu DNA ahela põhjal. DNA metülatsioon on oluline ka pea-aegu kõigi vähkkasvajate tekkes.
Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatlise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. Enamik soole närvisüsteemi neuronite rakukehadest paikneb plexus myentericus'es või plexus submucosus'es. Neuronid jaotuvad aferentseteks neuronideks, interneuroniteks ja motoorseteks. Soole NS sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koorodinatsiooniks. KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivad mõju. KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile. KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid
rühmade järgi. LIISI KINK 35 BIOKEEMIA test I 2. Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuse regulatsioonis. Ensüümide aktiivsuse regulatsiooniks raku tasandil on 6 võimalust: 1) Geneetiline kontroll geeni ekspressiooni indutseerimine või allasurumine 2) Substraadi kontsentratsiooni kaudu - kiirus sõltub substraadi kättesaadavusest 3) Produkti kontsentratsiooni kaudu - kiirus väheneb produkti akumuleerumisel 4) Ensüümide kovalentse modifitseerimise teel (fosforüleerimine) 5) Allosteeriliste efektorite (modulaatorite) abil 6) Sümogeenide (proensüümide), isosüümide, modulaatorvalkude abil
Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mis on kesknärvisüsteemi kontrolli all. Sünteesitakse spetsialiseerunud endokriinnäärmetes (viimajuhadeta näärmed). Sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse vastavaid retseptoreid omavate märklaudrakuni, milledele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku kaudu, siis nimetatakse seda humoraalseks regulatsiooniks. Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid:
Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mis on kesknärvisüsteemi kontrolli all. Sünteesitakse spetsialiseerunud endokriinnäärmetes (viimajuhadeta näärmed). Sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse vastavaid retseptoreid omavate märklaudrakuni, milledele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku kaudu, siis nimetatakse seda humoraalseks regulatsiooniks. Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid:
[4] Struktuurgeenid – geenid, mida koreguleerib operon. 16. RNA protsessing eukarüootidel RNA (ingl. RNA)- Ribonukleiinhape. Mõnede viiruste geneetilist informatsiooni kandev materjal. Molekul, mis moodustub DNA transkriptsioonil ja mis kannab informatsiooni valgusünteesiks (mRNA), rakusiseseks struktuuriks (rRNA), aminohapete transpordiks (tRNA) või iseenda ning teiste RNA-molekulide biokeemiliseks sünteesiks, modifikatsiooniks ja geenide avaldumise regulatsiooniks. RNA-protsessing (ingl. RNA processing)- RNA transkriptsioonijärgsel ümberkorraldamisel toimuv translatsioonieelsest RNA-st spetsiifiliste järjestuse kõrvaldamine ning transkripti mõlema otsa modifikatsioon: pre-mRNA 5´-otsa lisatakse 7- metüülguanosiinmüts ja 3´-otsa polü-A järjestus. 17. Intronid ja geeni splaissing intronid (ingl. Introns)- Eukarüootsete geenide DNA-aluste vahejärjestused, mida ei esine töödeldud RNA-transkriptis, kuivõrd
biokeemilist süsteemi. Seostuvad CDK-dega ja kontrollivad nende aktiivsust. CDK tsükliin-sõltuvad kinaasid. Tsükliine on 2 põhilist klassi: mitootilised tsükliinid , mis seostuvad CDK-dega G2- faasis ja mis on vajalikud rakkudes M-faasi käivitamiseks, ning G1-tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega G1-faasis ja on vajalikud S-faasi käivitamiseks. 78. Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside omadusi, nimetage vähemalt kolm viisi nende aktiivsuse regulatsiooniks. 1 aminohappeline järjestus säilinud 2 N-terminaalses otsas piirkond ATP sidumiseks 3 Katalüütilise tsentri AH-d laiali üle kogu ahela. Satuvad kõrvuti tertsiaarstruktuuri moodustumisel. Tsükliiniga seondumine, CDK aminohappeliste jääkide fosforüleerimine ja komplekside valgulised inhibiitorid. 79. Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside substraate rakutsüklis. · Erinevad CDKd tagavad erinevate rakutsükli faaside läbimise:
Rakutsükli erinevate faaide sisseülitamine on kontrollitud nende valkude (CDK) poolt. (Teine subühik tsükliinist sõltuv kinnaas). CDK-d teostavad mitmesuguste rakutsüklis osalevate valkude (DNA replikatsiooni valgud, mitoosiprotsessis osalevad valgud jne) fosforüülimist aktiveerides/inaktiveerides vastavad valgud. Nt CDK1 ja CDK2, CDK4, CDK6. Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside omadusi, nimetage vähemalt kolm viisi nende aktiivsuse regulatsiooniks. - Aminohappeline järjestus kõrgelt konserveerunud. - N-terminaalsesotsas piirkond ATP sidumiseks. - PSTAIRE regioon tsükliini sidumiseks. - Katalüütilise tsentri aminohapped laiali üle kogu ahela ja satuvad kõrvuti tertsiaarstruktuuri moodustumisel - Esineb nn. T-ling, aminohappeline järjestus, mis võib katta katalüütilise tsentri.
annaabi.ee 
