Magneesium (1)

Magneesium (mg)
Avastaja, avastamisaeg, - koht: Algselt Joseph Black , 1755, Edinburgh , Šotimaa.
Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi.
Hiljem nimetatakse selle metalli avastajaks sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul.
Aatomnumber : 12
Aatommass : 24,305
Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II
Kristalli struktuur: heksagonaalne
ISOTOOBID:
Nukliid
Levimus (%)
Mass
Poolestusaeg
24Mg
78,7
23,985
25Mg
10,13
24,9858
26Mg
11,17
25,9826
27Mg
0
27
9,45 minutit
28Mg
0
28
21,0 tundi
Füüsikalised omadused:

• Aatommass: 24,305
  
• Sulamistemperatuur : 648,8 °C
  
• Keemistemperatuur : 1090 °C
  
• Tihedus: 1,738 g/cm3
  
• Värvus: hõbevalge
  
• Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
  
• Kõvadus Mohsi järgi: 2
  

Keemilised omadused:

• Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31
  
• Oksiidi tüüp: tugevaluseline
  

• Ühendid:
  

                        Fluoriidid: MgF2
                        Kloriidid: MgCl2
                        Bromiidid: MgBr2 • 6H2O, MgBr2
                      Jodiidid: MgI2
                      Hüdriidid: MgH2
                       Oksiidid : MgO, MgO2
                      Sulfiidid: MgS
                        Seleniidid: MgSe
                        Telluriidid: MgTe
                        Nitriidid : Mg3N2
Elemendi, ühendite kasutusalad:

• signaalraketid
  
• valuveljed , lennukidetailid
  
• tulekindlad tellised
  
• pigmendid , täiteained
  

Magneesium on väga kerge metall . Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus - ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises.
Milleks on vaja magneesiumit?
-Päevas vajavad naised ja mehed mõlemad 320-450 mg magneesiumi. Toit, milles on rohkelt kaltsiumi, valke, fosforit ja D-vitamiini, ning vere suur kolesteroolisisaldus kasvatavad pisut magneesiumivajadust.
-Magneesiumit on vaja :
-Ensüümide talitluseks Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks
-Häireteta lihastööks Luukoe vajalikuks tiheduseks
-Vere hüübimiseks
-Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks
-Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks
-Rakkude pinnalaengu kujunemiseks
-Biovedelike pH regulatsiooniks
-Organismi kohanemiseks külmaga
Leidumine looduses:
Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal.
Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi.
Maakera kõikide taimede klorofülli koostises olevat magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile!