Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reggio Emilia pedagoogika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pedagoog, reggio, emilia, vapper, lasteaed, lektor, kohandada, sündides, parijõgi, lastes, lasteaedades, mõningaid, suus, toimeta, approach, lapsevanemate, soovil, nendest, materjalidest, malaguzzi, viinud, looge, maire, möödudes, vaikselt, samasugune, kesksel, kunstiõpetus, kättesaadavust, uksi, mänguasjad, tarvikud, valikuid, kujudega, vestlusestutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu tänapäeval on küllalt kiiretempoline ja stressirohke, siis peaks just lasteaed olema stressivaba paik. Waldorfi lasteaiad asuvad looduskaunis kohas, linna ääres. Territoorium on piisavalt suur. Õuealal kasvatavad lapsed lilli ja köögivilju ning koduloomi. Maja sisekujunduses on kasutatud looduslike materjale ja värvid on pastelsed. Mänguasjad ja õppevahendid on samuti looduslikest materjalidest, valdavalt ise tehtud laste ja õpetajate poolt ning väga väheste detailidega, et lapse kujutlusvõimele jääks ruumi ja oleks võimalik lisada. Seega nad ei kasuta
Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi, mõnedes sotsiaalsüsteemi (nt Soome, Saksamaa). Mõnedes alla 3 aastastele mõeldud lasteasutused sotsiaalsfäär, üle 3 aastastele haridussfäär. 4. Pedagoogilised suundumused - F. Fröbel, M. Montessori, R. Steiner, Reggio Emilia peamised ideed, põhimõtted, meetodid. F. Fröbel institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud 3) aiahooldus
organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus selle temaatika õppimisel on väga oluline; 3) oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega. Kasutades ökokülade praktikat, õuesõppe, Reggio Emilia ja waldorfpedagoogika metoodikaid ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise materjali struktuuri alusena kasutati rahvusvahelise ökokülade liikumise kogukonnahariduse programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne,
-andmed lapse kohta, sh lapse nimi, sünniaeg ja elukoht; -andmed vanemate kohta (nimed ja kontaktandmed) -õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks -andmed läbiviidud õppe -ja kasvatustegevuste kohta kannab rühmaõpetaja päevikusse samal päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem ·
tegevuskava, nädalakava, päevik Pideva õppimise ja parendamise tsükkel PDCA - Plaani (plan): tulemuste parendamiseks kavanda või muuda tegevusi. - Tee (do): rakenda plaan ja hinda selle toimivust - Kontrolli (check): hinda tulemusi - Tegutse (act): otsusta, millised on protsessi täiustamiseks vajalikud muudatused Pedagoogilised suundumused F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 1852) ja esimene lasteaed · Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Montessori ·Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. ·Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida.
Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Üxküll´i (1776 1867) poolt Tallinnas asutatud Väikelaste Hoiuasutust. Sinna võeti vastu 2 7 aastaseid, eestlastest lihtrahva lapsi, kelle emad töötasid väljaspool kodu
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused
inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Tema õpetusviisi mõte seisneb selles, et stimuleerida lapse iseõppimist, enesearendamist ja enesekasvatust, suurendada tema iseseisvust ohututel võimalustel. 3 Waldorf- ehk steinerpedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika seisukohast on inimene hingelisele ja kehalisele lisaks ka vaimne olend.
5. Laste meeli peab kaitsma. Lastele tuleb pakkuda ka vaikusehetki. 6. On vaja luua keskkond, mis võimaldaks praktiliste ja igapäevaste tegevuste läbiviimist nii toas kui õues, ehk loomulik õpikeskkond. Laps õpib eelkõige matkides ja jäljendades. Õpikeskkonna loomisel on oluline toetada lapse loomulikku õpihuvi. Õppimisviis esimesel 7. eluaastal ongi jäljendamine. Seega tähtsaim kasvatusvahend on täiskasvanu ja sinna juurde ümbrus. Pedagoog ei organiseeri lapsi tegutsema vaid alustab mingi tegevuse ja loob võimaluse lastel sellega liituda ja seda jäljendada. Planeeritud õppe- ja kasvatustöö toimub läbi erinevate tegevuste nagu voolimine, maalimine, õmblemine, laulmine, eurütmia, hommikuring, muinasjuttude jutustamine, lavastusmängud, toidu valmistamine ja koristamine. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Lapsed kogevad aastaaegade vaheldumise seaduspärasusi läbi erinevate tähtpäevade ja aastaaja pidude
Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad on sündinud naise või mehena (Sotsiaalministeerium. Sooline võrdõiguslikkus). Sootundlik pedagoogika järgib neid põhimõtteid haridusasutustes. Sootundlik lähenemine hariduses aitab haridustöötajatel tuvastada ühiskondlikke struktuure, süsteeme ja praktikaid, mis toodavad ja hoiavad alal soolist ebavõrdsust, ning vastavalt sellele kohandada õppetööd; kuid selle juures siiski arvesse võttes soorolle ja soostereotüüpe, mis on õpitud konkreetses kultuurikeskkonnas keele, kogemuse või meedia kaudu (Papp, 2009). Sootundlik pedagoogika baseerub arusaamal, et on oluline aidata kaasa lapse iseseisvusele, toetada teda erinevate arenguprotsesside juures, mis on tähtsad tema tulevikku silmas pidades, seejuures arvestades, et sooline võrdõiguslikkus oleks igas kasvatus- ja õppeprotsessis tagatud
süvenemisoskus, soov midagi innuga teha, mõtlemise liikuvuse areng ja enesekindlus. · Aja ning ruumi andmine vabaks spontaanseks füüsiliseks liikumiseks, mille tagamiseks on vajalik sobivate rajatiste ja ehitiste olemasolu õueala ja ka rühmas. · Tingimused õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Seda saab toetata läbi esimeste punktide ja ka sellega, et laste arv rühmas oleks optimaalne, mis tagab, et pedagoog ei pea kõigi lastega kiirustades ja möödaminnes suhtlema, vaid emotsionaalsemalt, luues rühmas perekondliku õhkkonna. Soovituslik oleks ka see, et rühmas oleks erivanuses lapsi, kus siis nooremad saaksid vanematelt õppida ning vanemad lapsed saavad kogeda, mida tähendab olla suurem ja vanem. Kuna tänapäeval on üha enam üksiklapsi, kes ei saa kodus mingit laadi kogemusi loomulikus suhtlemises nooremate
Valisime oma töö teemaks Maria Montessori elu, filosoofia ja pedagoogika ning tema metoodika Eestis. Maria Montessori tegevus didaktikamaastikul on ühest küljest ääretult uuenduslik ja huvitav omas ajas ning teisest küljest rakendatav ka tänapäeval, mil hariduse keskmesse on taas tõusnud laps/õpilane ning tema vajadused. Maria Montessori keskendus pigem hariduse eesmärgile kui meetoditele. Tema lähenemine oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele. Ta uskus, et lastes peituv inimkonna oskus ennast edukalt uuendada generatsiooni vältel kujundab nende oskuseid õppida ja areneda. (Polk Lillard 1996). Kooperatiivse projekti algusfaasis arutlesime, mida peaks meie projekt sisaldama, omavahelise arutluse käigus leidsime, et me ei saa käsitleda Montessori pedagoogikat ja filosoofiat, kui me ei tunne Maria Montessori elulugu, mis on suuresti mõjutanud tema vaateid, tõekspidamisi ja didaktilisi printsiipe. Jagasime töö alateemadeks:
jutustamine ja lavastamine; vaikuseelamuste võimaldamine; kasvatajate inimlik heatahtlik suhtlemine. Lapsele luuakse rõõmsameelse, kaasaelamist ja jäljendamist võimaldava igapäevaelu, sest koolieeliku peamine õppimisviis on matkimine. Lastele pakutav toit on tervislik ja pärineb enamasti mahepõllumajandusest. Waldorflasteaiad Eestis Aruküla Waldorflasteaed Eralasteaed Kaur 13 Ilmapuu Waldorflasteaed Lasteaed Täheke Meelespea Waldorflasteaed MTÜ Meie Mängurühm Tartu lasteaed Ploomike Viljandi Waldorflasteaed Tartu Maarja Kooli Lasteaed 14 6 Kokkuvõte Waldorfpedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Waldorf-pedagoogika on seega terviklik, kogu lapsepõlve ja noorust haarav hariduskontseptsioon. Üldjuhul on waldorfkoolid ja lasteaiad maailmas
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktilisel
keelde 1548 soome keelde 1739 eesti keelde Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon 1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost. Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses 2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega. Selleks ilmusid M.Lutheri sulest spetsiaalsed lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjanduse moderniseerimine. Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikoolide reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti ühiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö-
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Wald
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse pedagoog Katrin Luik Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessori koolid Referaat Juhendaja: Karmen Tasberg Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alternatiivpedagoogika mis see on?.....................................................................
(nagu ka Vives: anda inimesele tööd, et ta saaks end edasi ise aidata) Martin Luther: lõi Saksamaal 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. Reformatsiooni põhiseisukoht: inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikaks. Vahetu kontakt lugemisoskus ja kõik peavad ligi pääsema haridusele!! Reformatsioonist tulenevalt: Algharidus kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost Õppemetoodika kohandada lapsepärasemaks Õpetajatele rohkem tähelepanu Protestantlik liikumine: Inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees Protestandid usuvad pigem end kui saatust Protestantlik eetika väärtustab tööd ja kohustusi J. A. Comenius (Tsehhi kasvatusteadlane): loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks inimene tuleb inimeseks kasvatada. Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted. Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu. III loeng 26.02.14 J.A
Olulise osa moodustavad grupiviisilised tööd, mille käigus omandatakse nt. koolivalmidus. Montessori õppevahendid on osutunud vahenditeks, mille väärtust aeg ei vähenda. Need toimivad samuti nüüd nagu nad toimisid aastaid tagasi. Neid kasutatakse iga lapse vanust arvesse võttes õigel perioodil, kui laps hakkab ise osutama huvi selle töö vastu. Täiskasvanu valmistab ette rühmaruumi, hoolitseb korra eest, jälgib et last ei segataks töö tegemisel. Montessori pedagoog peab lapsele võimaldama vabaduse s.t. vabaduse töötada ilma täiskasvanu abi ja sekkumiseta. Vabadusega koos õpib laps varakult vastutustunnet. Ta õpib kaaslastega arvestama ja nende tööd hindama. Foto 3. tänapäevased Montessori õppevahendid 9 Lapsele antavates ülesannetes sisaldub alati kontrollielement, nii et laps saab ise aru, kas ta tegevus õnnestus
Ajalugu käsitlevates õpikutes märgitakse, et sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal. (Hämäläinen 2001:35) Kuigi filosoofid arutasid poliitika, pedagoogika ja eetika teemadel, siis sotsiaalsete probleemide leevendamisega nad ei tegelenud. Hädasoliate probleemidega hakati tegelema alles kesk- ja uusaja piiril. 5 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes Sageli on kool, lasteaed, huvi- ja noortekeskus kohaks, kus ilmnevad lapse sotsiaalsed probleemid. Põhjuseks on see, et nendes ausutustes kehtivad kindlad käitumisreeglid ja ühes koos on väga erineva taustaga ja käitumisharjumustega noori ja lapsi. Samuti on põhjuseks ka see, et koolis, lasteaias ja huvi- ning noortekeskuses töötavad spetsialistid, kes märkavad erinevaid probleeme lastega. Kodus on laps oma harjumuspärases keskkonnas ning paljud
*TEATER, ESTEETILISE OTSUSTUSVÕIME KOHT *ILUKIRJANDUS *VÕÕRKEELED USULINE KASVATUS *LAPS EI OLE USULE KÜPS NAISE KASVATUS *NAINE ON LOODUD MEELDIMA JA ALISTUMA *NAINE PEAB MEHE VÕIMU TUNNUSTAMA *NAINE ON MÄÄRATUD SÜNNITAJAKS JA LASTE HOOLDAJAKS *NAINE ON LOODUD ÜLEKOHUT KANNATAMA JA JÄRELEANDMA *SÕNAKUULMINE JA TRUUDUS MEHE VASTU *ARMASTUS JA HOOL LASTE VASTU *ÕIGE NAISE KOHT ON KODUS *MITTE ÕPPIDA SEDA, MILLEST ARU EI SAA MÕTTEID: Varajane lapseiga *kõik ,mis meil sündides puudub, saame kasvatuse teel – looduse, inimeste või asjade kaudu *kasvatus on kunst, on võimatu, et ta õnnestub *hea kasvatus koosneb harjutustest *palju elanud inimene, - see kes on kõige rohkem tundmusi läbi elanud *kultuuriinimene sünnib, elab ja sureb orjuses *kui pole ema, siis pole last, nende vahel on kohustused vastastikused *esimene lapseiga on täis haigusi ja hädaohte *võitluses katsumustega saab laps jõudu *kogemus õpetab, et hellitatud lastest sureb suurem hulk
ÕUESÕPPE PEDAGOOGIKA KUI TEADMISTE ALLIKAS LÄHIÜMBRUSEST SAAB ÕPIÕU ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse vastastikust toimet; t
etapis, on see alus tulevikule, kus andekate arendamiseks on piisavalt erinevaid sobivaid 21 meetmeid ning kus õpetajad ja teised erialaspetsialistid on teadlikud andekuse olemusest ja väljendusviisidest, tänu millele kasvavad teadmised ja oskused andekatega töötamisel. Ka käesolev referaat on üks samm lähemale sellele, et lähitulevikus töötab lasteaias üks andekuse nähtust tundev noor õpetaja, kes oskab andekust lastes märgata ning soovib selle toetamisse panustada. 22 ALLIKAD Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I. 14.01.2011, 2. [2015, märts 13]. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 Hermann, A. & Nevo, B. (2011). Gifted Education in German-speaking Countries. The Journal of the World Council for Gifted and Talented Children, volume 26, 47-62. [2015, märts 30]. http://www.world-gifted
......................................................................................................................13 5.KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Üldõppe põhimõtted jõudsid Eestisse 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. J. Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Oma töödes, mis ilmusid, pidi ta arvestama koolis kehtivaid õppeplaane ja aineprogrammide sisu. (Eisen, 1985) 1919 aasta algul võeti kodulugu kui õppeaine algkooli õppeplaani ning selle kaudu pidid lapsed õppima oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ja neid mõistma. Algastme
1924.a Weimari vabariigis: igal lapsel on õigus haridusele! Et erinevad inimesed hakkaksid teenima ühist eesmärki. Sotsiaalpedagoogika vastusena..industrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemine, sotsiaalne killustumine, sotsiaalne katsetus, uued sotsiaalsed probleemid. Probleemi lahendamisel on sageli oluline kolmas pilk. P.Natrop (1854-1924). Saksa filosoof ja pedagoog, selle ajastu silmapaistvaim esindaja. Rõhutas indiviidi ja riigi vahelist seost tihedat seost. Rõhutas, et mitte keegi meist ei ela üksnes majanduse, poliitika jaoks, need tuleks allutada kasvatusele. Seega majandus, poliitika ja kasvatus on omavahel seotud. Tema teooria lähtekohaks oli õiglase ühiskonna ideaal peame ette kujutama, milline on ühiskond õiglasena, selle mudeli abil tuleb analüüsida tänapäeva, et kuhu liikida, milliseid muudatusi veel teha
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
(kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud ning samaks on jäänud ka kasvamise ja kasvatuse seosed. Käesolev raamat tutvustab lugejale klassikalise ehk traditsioonilise pedagoogika unustatud ja vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane.
ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad ja samuti nende arv on ebapiisav ning erivajadustega lapsed õppivad tavalasteaedades
individuaalseid kõrvaklappe (21%); data-projektori (23%) tavakoolidest. Õppekirjanduse puudumise olulisemaks põhjuseks loetakse seda, et erivajadustega kastele mõeldud õppekirjandust ei kirjastata piisavalt väikese tiraazi tõttu (Erivajadustega laste...,2006). Eksperdid on kinnitanud, et koolis, kus õpib erivajadusega lapsi, peab töötama eripedagoog või vähemalt eripedagoogika täiendusõppe läbinud pedagoog. Auditi aruandest selgus, et kuigi kuulmispuudega lapsed vajavad kindlasti logopeedi ning ka psühholoogi abi, siis mitmes koolis vastavaid teenuseid ei osutatud (Erivajadustega laste..., 2006) Kuulmisabivahendid. Kuuldeaparaatide tööpõhimõte seisneb helisignaalide muutmises elektrilisteks signaalideks, mis suunduvad võimendisse. Seal omakorda võimendatakse neid elektrisignaale ja hiljem telefonis muundatakse need jälle helivõngeteks. Näiteks kuuleb
Esimene kodutöö . Seal on ka arutelu all päris palju juttu. Vastused küsimustele ja mõned näited: · Millised erinevad tähendused on kutsel, ametil ja professioonil olnud aegade jooksul? Lisage näiteid Kõigil kolmel nimetusel on ühisosa sotsiaalse, ajaloolise, kultuurilise, ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute mõõtmete nn brute facts) mõõtme näol. Billetti Artikkel andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna. Kutse pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis on elukestev/elu läbiv (Hansen, 1994). Ja mulle väga meeldis Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu. Varem olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud, mis piirasid teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset. Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest, mida jälgiti rangelt. (Oma kutsevalikutes
........ 26 2 Sissejuhatus Kuna väikeses lapses on peidus maailma tulevik- siis peab ema hoidma teda enese läheduses. Nii tunneb ta, et maailma kuulub talle. Nii peab isa viima ta kõrgeima mäe otsa nii võib ta näha, milline see maailma välja näeb (Kropp, 2001). Iga laps, kes siia ilma sünnib on justkui valge paberileht, millel on vaid üksikud jooned ja täpid, need on vanematelt päritud geenid. Laps leiab sündides end täiesti võõras keskkonnas, mille on tema vanemad loonud. Keskkond on üheks suurimaks mõjutajaks inimese elus. Esmakeskkonnaks on kodu. Kodu on paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust. Eriti vajab turvalisust laps. Kodus elavad inimesed moodustavad kokku perekonna. Autor on oma töös välja toonud erinevad asenduspere liigid; materiaalse, mittemateriaalse, virtuaalse ja sotsiaalse keskkonna, sest need keskkonnad on koos lapse
tervislikku eluviisi. Põhikooli lõpetaja peaks oskama hinnata aktiivset liikumist tervise ja elu tähtsa osana. Valdama põhiteadmisi ja oskuseid iseseisvaks treenimiseks. Jälgima oma kehalise vormisoleku taset ja hoidma seda kontrolli all. Tundma rõõmu enda treenimisest ja olema valmis seda iseseisvalt tegema. Rõhku on pandud meeskonnatööle ja austusele kaaslaste vastu. Koolis kogetud liikumisrõõm peaks tekitama lastes huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu ning innustama neid nendest osa võtma. Kool peaks tekitama huvi õppida uusi ja sobivaid liikumisviise. Õpilasel peaks olema soov olla terve ja rühikas. Tundma erinevate liikumisviiside tehnikaid. (PRÕK) 1.2 Õppetegevus Praegu on igal klassil ette nähtud kaks kehalise kasvatuse tundi ühes nädalas. Tund kestab 45 minutit. Meie arvates on 45 minutit ühe kehalise kasvatuse tunni jaoks liiga vähe.
annaabi.ee 
