Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine
Kool ja kasvatus Vanal-Liivimaal Rahvaõpetuse ümberkorraldamise katsed Protestantismi kindlustumisega eestis jõudsid siia ka Lutheri ideed rahvaharidusest. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit. Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi
kaks tundi nädalas arvutamist. Füüsiliste võimete arendamiseks pidid lapsed tegema tööd kodus, aias, põllul. Noorukite eksimusi karistati rangelt, kiitust kasvatusvahendina ei tunnustatud. (Andressen 2003, lk. 67) A. Thor Helle keeleõpetuse lõpul on toodud mõned dialoogid, kus pietismi vaimus käsitletakse põlluharimist, laste kasvatamist, joomist, ebausku, kuritegevust jm. Kui talumees kurdab pastorile, et lapsed on sõnakuulmatud, siis soovitab pastor rohkem usklikkust ja vagadust. Manitsetakse, et lapsi saadetaks kooli ja õpetataks vaimulikke raamatuid lugema. (Eisen 1989, lk. 195) 8 Kuigi pietism oli valitseva ideoloogia levitamise vahend ning jäi talurahva enamikule võõraks, aitas pietistude tegevus objektiivselt kaasa rahvahariduse edendamisele. Kirik hakkas pietismi mõjul Põhjasõja järel rahva õpetamisele jälle rohkem tähelepanu osutama
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa
Tarkusi ja teadmisi, mis eluks vajalikud, anti edasi põlvest põlve läbi vanemate suu. Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa pinnal jääb ajajärku, kus Saksa ordu oli end kindlustanud Tartu ja Saare- ja Läänemaal. Erinevatel andmetel asustati esimesed toomkoolid 1251 Tartus ja Pärnus 3, samas F.Amelungi oletuste kohaselt võis olla Tartu toomkool olemas juba 1250.4 Varane keskaeg ei tundnud otseselt pedagoogilist tegevust. Pigem oli see seotud vaimuliku ja vahel ka ilmaliku tegevusega, mis oli üdini praktiline ja suunatud mõtlemise õppimisele. Igapäevase käitumise hingestatus ja hirm jumala ees olid toonase mõtlemise kohaselt esimesed sammud, mis viisid tõelise tarkuseni. Suhtumine jumalasse määras kogu õpetamise protsessi. Kujundlikult liikus inimene terve oma elu tema poole
Eesti kooli areng Silvia Kutsar 11b Eesti rahva pedagoogika Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud, andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk Kool Eestis 13.-15. sajandini Toomkoolid Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete pä
Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Martin Luther oli vastuoluline isik, tema pooldajad nimetavad teda protestantlikuks kangelaseks, vabadusvõitlejaks, targaks ja selgepilguliseks kiriku juhiks. Samas kui tema vastased kutsusid teda hereetikuks, usutaganejaks, profaanseks kirikulikuks terroristiks
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal-ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja Kätlin Milter M. Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Õppejõud: Karmen Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema
sügavaima mõtte, eluõigustuse. Ristiretkede jooksul tekkis kohalikel valik, kas lasta ennast füüsiliselt hävitada või allasuruda igakülgselt. Millise valiku tegid siinne rahvas- seda vastust kroonika meile ei anna. 2 Luterliku reformatsiooni kultuurimõjud Eestis 16. sajandil Vaatamata Liivimaa reformatsiooniajaloo rikkalikule historiograafila pole siiski õnnestunud näidata, millises suunas, kas poliitilises, sotsiaalses või ideoloogilises, avaldas reformatsioon 16. sajandil Liivimaa ühiskonnale kõige suuremat mõju. Ideoloogiliselt kujunes võitlus kirikumeestega leebeks ning evangeeliumiõpetuse omaksvõtmine aeganõudvaks. Iseloomulik oli mõlema usutunnistuse aastakümnete pikkune kõrvutieksisteerimine. Mittesakslasteks peeti keskaegsel Liivimaal enamasti eestlasi ja lätlasi, lisaks veel läänemeresoome väikerahvaid liivlasi ja vadjalasi. Siinmail elavaid soomlasi, rootslasi, taanlasi ja
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium xxxxx 11b klass EESTIKEELSE KIRJASÕNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: xxxx Viljandi 2012 Table of Contents Hariduse kujunemine............................................................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa pinnal jääb ajajärku, kus Saksa ordu oli
13. sajandil.Eestikeelse ümbruskonna rahva ühisomanduseks ja kutsuti vastavalt toom ja kloostrikoolideks. kirjasõna vastu hakkasid kõige enne huvi pelgupaigaks. Mõnest linnusest või õieti Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei tundma dominiiklastest mungad Tallinnas. linnuse juurde kuulunud asulast kujunes tuntud, õppekeeleks oli ladina keel. Toom Ristiusu õpetamiseks andis ordu hiljem linn
1632 a. asutati ülikool Academia Gustaviana (praegune Tartu Ülikool). Õpinguid tuli alustada filosoofiateaduskonnas (6 aastat), seejärel 3 aasta jooksul sellessamas või ühest kolmest ülejäänud teaduskonnast (teoloogia, arsti- ja õigusteaduskond). Ülikooli tellitakse õppejõud. Õppekeeleks on ladina keel. Ülikooli tuntuim kasvandik oli Johannes Gezelius, kellest sai hiljem Turu piiskop. Tema Tartus kirjutatud ja trükitud kreeka keele grammatika oli Rootsi ja Soome koolides kasutuses 19. sajandi alguseni. Ülikooli õppejõudude ja kasvandike hulgas leidus teatav hulk estofiile, kes õppisid ära eesti keele ja tegid eestikeelseid kirjanduslikke katsetusi. Eestlasi pole üliõpilaste hulgast teada, ehkki ülikooli avamisel rõhutati pidulikult, et see õppeasutus on mõeldud kõigi siinsete rahvaste jaoks. Kaudselt mõjus ülikooliga kaasnenud haridussõbralik õhkkond aga rahvahariduse arendamisele küll. b) Talurahva haridus (B. G. Forselius) 1630
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis........................................
13. sajandi ehitistes võib täheldada romaani stiili segunemist gootikaga. Gooti katedraalid muutusid hiiglaslike skelettide sarnasteks. Tornid ja löövid muutusid kõrgemaks, sambad sihvakamaks, ümmarguse kaare vahetas välja iseloomulik teravkaar. Siiski ei puudunud Eesti kirikutest omalaadne karge võlu ja suurejoonelisus. Tallinna Oleviste torn oli mõnda aega isegi maailma kõrgeim. 1517. aastal algas Saksamaal reformatsioon. Luther kritiseeris katoliku kirikut kristuse ebaõiges tõlgendamises. Lutheri õpetuse lähtekohaks oli tõdemus, et inimene saab õndsaks usu ja mitte rituaalide mehaanilise täitmise läbi. Sellest tõdemusest järgnes hulk konkreetseid etteheiteid: kirik oli muutunud usuorganisatsioonist majanduslikuks, kiriku rikkus on kurjast, tsölibaat ja munklus mõttetud, pühakute pildid ja kujud, mida kummardatakse kui ebajumalaid, mõtlemata Kristusele, on aga lausa kahjulikud
Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. Johannes IV Kievel-Saare-Lääne piiskop 15151527.Ta korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse. Johannes Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. Martin Luther-1483-1546 oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Melchior Hoffmann- Saksamaalt pärit kasuksepp, populaarne jutlustaja. 1525 juhatas mitmesajaliikmelise inimhulga Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Johann Pulck- Rostockis õppinud, 16 sajandil kuulus Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlissegi. Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. sajandil
Mõjutatud ka PROTESTANTLIKUST liikumisest, mille kohaselt inimesed on oma patus absoluutselt võrdsed Jumala ees. Hariduses saab valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine. (Comenius). Praktilise tegevuse vastandamine jutustavale meetodile (Bacon) Õpetajast saab absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju REFORMATSIOON - Usupuhastusliikumine 16. sajandi Euroopas. Sai alguse 1517.a. Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) eestvõttel. Martin Luther (1483-1546) 1483 - sünd. Eislebenis 1505 - mungana Erfurtis 1512 teoloogiadoktor Wittenbergis 1517 - 95 teesi 1534 - saksa k. piiblitõlge 1546 - surn. Eislebenis Reformatsiooni põhiseisukoht: Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust. Emakeelset piiblit. Lugemisoskust. Piiblitõlked: M
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4
· Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse luterluse. · Esimene reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS
Esimesed koolid avati Tartule lähemates kihelkondades: Laiusel, Pilistveres, Sangastes ja Kambjas. (Andresen: 1981, 20.) Forselius mõistis, et ühest koolist kihelkonnas ei piisa selle piirkonna laste õpetamiseks. Ta soovitas lugemisoskuse kiiremaks levitamiseks asutada lisaks küla- ning mõisakoole. Tema kaugemaks eesmärgiks oli lugemisoskuse levitamine ettevalmistuse saanud koduõpetajate kaudu. Sel viisil hakkas lugemisoskus levima ka tütarlaste hulgas. „Forseliuse eluajal õpetati koolides lugemine selgeks umbes tuhandele lapsele“ (Andresen: 1981, 22). Rahvakoolide rajamisega kaasnes vajadus õppekirjanduse järele. Seni puudusid ka lastepärased kooliraamatud. Kuna Forseliuse õppemeetod eeldas, et kõigil lastel oleks ühesugune õpik, otsustas ta kirjutada aabitsa. „Aabitsast sõltus lugemaõpetamise edukus, aabitsast kui kõige arvukamast ja odavamast rahvaraamatust olenes ka parandatud kirjaviisi levik ja võidulepääs“ (Andresen: 1981, 25). Aabits ilmus 1684. aastal
· pärisnimed eestipärastada Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes · jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn · kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat · jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha · komitatiivi lõpp ilmselt tüvega kokku kirjutatud, nt me-le-ga Et aabits tuleks odavam, saadeti selle trükipoognad Sangastesse köitmiseks. Alguses tegis seda tööd Rõngu pastor, pärast õppis töö ära ka üks koolipoiss. Niipea kui tagavarad lõppesid trükiti neid Riias juurde. Väikese mahu tõttu oli seda lihtne teha. Aabits ise polnud kallis, üks eksemplar maksis ühe valge runstüki. Rohkesti tuli aabitsaid juurde muretseda 1687./1688. õppeaastal, sest lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi õpetama Forseliuse aabitsa järgi ka Tallinnamaal. Ainuüksi Tartu- Maarja pastorile M. Schützile saatis C. F. Rauschert Sangastest 1687. aasta talvel 100 aabitsat.
usupuhastus ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel
2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID: Paavsti soov levitada ristiusku Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigile maade juurde vallutamine Saksa, Rootsi ja Taani kuningad tahtsid maid enda valdusesse
kui palju võib õpipoisse olla jne. Talupojad tahtsid väga põgeneda linnadesse. Pärisorjuse suurenemisega, mõistae suurenemisega on seotud linnade suurenemine. Talupojad põgenesid linna ja raad ei tahtnud neid välja anda, kuna vajati tööjõudu ja musta töö tegijaid. Tallinnas olid olemas agulid, aga need ei olnud Lõuna pool , vaid mere ääres (Kalamaja). 16 saj 16 saj algus tõis kaasa, eelkõige euroopas muutused. 1517 Lutheri põhimõtted, algas usupuhastus ehk reformatsioon. Algasid suured muudatused, mis ka Vana-Liivimaale jõudsid. 1522-1523 jõudsid need Vana-Liivimaale. Esmalt Tartusse ja Tlna, need kujunesid keskusteks. Euroopast evangelistid, kes hakkasid seda jutustama. Siin, keegi nime Luther ei teadnud ja luterlusest seega rääkida ei saa. Toimusid pigem reformatsioonist tulenevad muudatused. Evangelistid olid suhteliselt rahumeelsed, aga mida rohkem pooldajaid nad said, seda radikaalsemaks nad läksid
Nendes pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud. Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomhärradeks said tihti kohalike aadliperekondade pojad, aga ka linlaste järeltulijad, viimastele andis toomhärrana tegutsedes väga palju juurde ülikooliharidus, sest toomhärrad koos piiskoppidega moodustasidki keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi. Toomkirikute juures tegutses ka toomkool, mida juhatas üks toomhärradest – skolastik. Kuna Eestisse asusid ka dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud, mil olid ka kloostrid, siis oma laiaulatusliku ühiskondliku tegevuse tõttu polnud neil keeruline ka jumalasõna kuulutada ja sel viisil inimeste haritust tõsta. Ordumungad muutusid omamoodi rahvaõpetajateks. 1 Läänemerel kasutati palju hollandi keelt (tollal nimetati seda rohkem flaami keeleks)
nägi. 1511. aastal, mil ta Roomat külastas rabas see teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud palverädurid kõrvuti vohava patueluga, kusjuures paavstid näitasid eeskuju. See kõik häiris teda ja ta otsustas selle kõigile teatavaks teha. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga. Reformatsioon 31. oktoober 1517 toimus sündmus, mis tõi Martin Lutheri tähelepanu keskpunkti. Ta naelutas Wittenbergi ülikooli kiriku uksele oma 95 teesi. Seda võib lugeda esimseks kutseks võitlusesse. Lutheri tugevaks toetajaks saii Saksi kuurvürst Friedrich Tark. 1522. aastal sündis Wartburgis seitsme kuuga Uue Testamendi saksakeelne tõlge. Vana Testamendi tõlkimise lõpetas ta aastaks 1536. Tema saksakeelne piibel pani aluse tänapäeva saksa kirjakeelele jamõjutas tugevasti paljusid teisigi keeli, sealhulgas ja eesti kirjakeelt.
maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng, Henry VIII, Konflikt paavstivõimuga, Reformatsioon, Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal,
Maarahva harimiseks asutati koole, lugemise õpetamiseks anti välja aabitsaid. Enne kui jõuti Piibli täieliku eestikeelse tõlkeni, ilmus mitu kirikukäsiraamatut ning ka Uue Testamendi tõlkeid. Ajaloolistel põhjustel kujunes eestlaste alal kaks kirjakeelt: põhjaeesti (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajajaks oli baltisaksa vaimulik Heinrich Stahl. Tema peateos, neljaosaline saksa- ja eestikeelne ,,Käsi- ja koduraamat..." (16321638) sisaldab Lutheri väikest katekismust, kirikulaulude kogu, evangeeliume ja epistleid. Stahl andis välja ka esimese eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde" (1637). Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius oma katekismuseväljaande ning kirikukäsiraamatuga ,,Evangeeliumid ja epistlid kõigiks pühapäevadeks terve aasta kohta" (mõlemad 1632). 2 17
Ühine oli ka suur osa pulma- ja jõulukombestikust, külvinädalate lugemine ja hingedeaeg (Estonica, 2010). Rahvakultuuri arenguloos võib selgesti eristada kolme perioodi. Esinene oluline periood oli meie esivanemate kujunemisloos 13.sajandi võõrvallutused, mille tagajärjel läks muistne maarahvas pikkadeks sajanditeks võõraste mõjuvõimu alla. Teine märkimisväärne ajajärk ulatus 16.sajandisse: reformatsioon, mis pani aluse kirjakeele tekkele ja kultuuri edenemisele. Kolmas periood on 19.sajand teine pool, mil meie traditsioonilisest talurahvaühiskonnast hakkas ajapikku kujunema uuemaaegne ühiskond. Mina käsitlen oma referaadis enamasti esimese ja teise nimetatud ajajärgu mõjutusi. Siinkohal toon välja, et tollaaegsest talurahvakultuurist on üsnagi vähe teada ning talupoegade elu kirjeldus 16-17.sajandil on suuresti kirja pandud väheste allikate ja oletuste põhjal.
Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Vastav mõiste tekkis LääneEuroopa rahvuskirjanduste järjest elavnevas suhtlemises 19.saj algul. Esimesene kasut. Seda mõistest J.W.Goethe. Ajaline orienteerumine: esimesed katsetused 13. sajand, esimene eesti raamat 1535, Tln gümnaasium, vanim aabits 1575, TÜ asutamine 1632, esimene eestikeelne grammatika 1637, Õpetatud Eesti Selts 1838, Põhjasõda 1700-1721, reformatsioon 1523 Eestis, Taani hindamisraamat XIII sajand, eestikeelne Piibel 1739, L. H. Kroonika XIII sajandi alguses, WK katekismus 1535, esimene eestikeelne ajakiri 1766, Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842, Kullamaa käsikiri 1524 Ristiusk ja Eesti Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
