Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat teismelistest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teismelise, campbell, grant, enesehinnang, teismeline, murdeea, puberteedi, murdeiga, puberteet, ebakindlus, koemets, elango, kadedus, kaaslast, psühholoogia, iseseisvumine, olukordades, armastad, nooruki, armastada, otsima, psühholoogilised, usaldav, uutes, kasvatusest, logos, sinisukk, otsime, moodustuda, eakaaslaste, üksindus, vanemlik, enesesSissejuhatus Noorukiiga on arenguperiood üleminekul lapseeast täiskasvanu ikka. Noorukiiga saab jagada varaseks, (keskmiseks) ja hiliseks noorukieaks. (Kraav&Kõiv, 1998). Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Noorukiiga seostatakse peamiselt sotsiokultuuriliste muutustega inimeste elus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad kui murdeea, muutused jätkuvad teistes arenguvaldkondades: sotsiaalsuses, intellektuaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskavasvanule omane küpsus. Elus esineb erinevaid kriitilisi perioode, mil tuleb meil omaks võtta uusi teadmisis ja oskusi, et jõuda järgmisele eluetapile edasi. Noorukiiga on seotud identiteedikriisiga. Noorukieas esitame endale küsimusi: kes ma olen, mida tahan elult saavutada, kes ma olen
.........................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ...............................................7 3. SEKSUAALSUS .......................................................................9 KOKKUVÕTE..................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................12 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda lühike ülevaade muutustest, mis toimuvad lapsega, kes jõuab teismelise ikka. Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just sellel ajal kujuneb välja õige minapilt ja suhted nii omasooliste kui ka vastassugupoolega. Tähtsaks saavad ka seksuaalsed suhted. Lühiülevaates on räägitud nii tüdrukute kui ka poiste sekundaarsete sugutunnuste kujunemisest kui ka suhetest vanemate ja ka eakaaslastega. Samas on ära seletatud, kuidas murdeealine avastab nii enda seksuaalsust kui ka hakkab tajuma tõmmet kas siis vastas või
täiskasvanu erinevaid rolle. Sellepärast võtab tema püüe enesekonstitueerumise järele pahatihti agressiivseid ja stiihilisi vorme. Ta pürgib ahnelt mingi eeskuju, ideaali poole, tahab ennast ja oma omadusi maksimaalselt avaldada. Ent murdeealine noor ei mõista veel ideaali ja tegelikkuse vahekorra keerukust ning vastuolulisust. Ta idealiseerib hõlpsasti ümbritsevaid inimesi ja suhteid, kuid pettub neis kiiresti, kui näeb, et nad ei vasta tema ootuste ideaalidele. Murdeiga on kompleksne protsess, mis toimub komplekses maailmas. Intellektuaalselt vaadatuna, on murdeiga pigem selginemise (endas selgusele jõudmise) periood kui dramaatiline kasvamine. Murdeeas hakkab indiviid otsima oma identiteeti, ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena. Ta märkab oma individuaalseid kaasasündinud iseloomujooni, tulevikus aimatavaid sihte ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal
TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega
esinevad erinevates olukordades, kui laps kasvab sümptomid muutuvad. Teismeeas võivad tähelepanu puudulikkuse sümptomid võimenduda ja hüperaktiivsuse sümptomid väheneda, võivad ägeneda kõik ATH sümptomid. Kui ATH on jäänud tähelepanuta, siis võivad selle all kannataval lapsel või noorel halveneda õppimistulemused ja suhted eakaaslaste, õpetajate ja perekonnaga, tal võib välja kujuneda madal enesehinnang. Kõik see tekitab toimetulekuraskusi hilisemas elus. Samuti on leitud, et ATH-ga noored kalduvad enam tarvitama narkootikume ning rikkuma seadust. Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi - vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Selline käitumine kinnistab lapses süütunde. Siit viib aga otsetee mitmesuguste psühholoogiliste komplekside juurde. 1.7.6 "Peamine on distantsi hoida." Teine äärmus vanemlikus lähenemisviisis on liigne vaoshoitus. Sellised vanemad ei avalda lapsele oma tõelisi tundeid -- nad ei näita avalikult välja oma armastust. Pigem kannavad nad rangete vanemate maski. Väliselt näivad nad karmid, kuna aga nende sisemuses valitseb alati allasurutud ärevus ning ebakindlus, siis läbi selle petliku eesriide tungib välja ärritunud olek. Suuremaks saades õpivad lapsed tundma neid ,,veealuseid voolusid" ning käituvad täpselt samuti. Kui te ei taha, et teie lapsest kasvaks silmakirjateener, loobuge kunstlikust distantsist enda ja tema vahel. 1.7.7 Järjekindlusetus On päris selge, et oleme kõik inimesed, kelle tegevused ei vasta mitte alati loogikale. Mis aga puutub kasvatusse, siis siin võib selline ebaloogilisus teha ,,karuteene"
vaimsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed muutused toimuvad noorukiea etapil? Samuti saab vastuse küsimusele: kuidas need muutused edasist elu mõjutavad ja kas üldse mõjutavad. Antud teemat on oluline käsitleda, sest noorukieal on tähtis roll täiskasvanuea kujunemisel. Uurimine aitab mõista, millised muutused võivad sel eluperioodil toimuda. Samuti võib selle teema käsitlemine aidata noorukiiga kergemini läbida. Referaat muudab selgemaks piiri murdeea ja noorukiea vahel. Samuti saab selgemaks noorukiea muutumine täiskasvanueaks. Kuna noorukiiga algab ja lõpeb inimestel erinevatel aegadel, siis on hea teada, millised tunnused seda perioodi iseloomustavad. Iseloomulikud tunnused võivad aidata mõnel noorel tähtsatele elumuutvatele küsimustele vastata. Näiteks, miks tunnen end tihti üksikuna või miks toimuvad sellised muutused minu elus? Seega on noorukiea uurimine tähtis.
Vaimne areng: 1. naiivne realism 2. tunnetab reaalset maailma-kuid samas liiga usaldab ennast 3. tõuseb värvi ja ruumi taju 4. mälu on muutunud paremaks 5. aja taju muutub reaalsemaks 6. toimubüleminek mehhaniliselt mälult mõtlevale mälule 7. emotsioonid. Mäletab seda, mis on emotsionaalselt mõjutatud 8. areneb hulga ja arvu taju mõistetest: Harva kasutatakse üldmõistet. Sageli ebaselged ja labiilsed Muutus tuleb mõistete osas puberteedi eas On miks küsimuste aeg .´Laps leiutab oma küsimustele ise vastused Kainiku suhted kaasinimestega: täiskavanule hakkab eelistama oma eakaaslasi kambaea algus on 8-9 a.-st, moodustamine kindla valikuga, kambad on mängulised, salapärased, kambaiga on kuni 16-ne aastani, reeglina ei ole kambad suured, poiste omad on tüdrukutele suletud kõrgelt hinnatud AUSTUS KÕIGE SUUREM PATT ON KAMBAS-- R EETMINE TEISMEIGA
Mis vanus ja nii edasi. Nõustaja sõnavara peab jääma korrektseks, ei tohi kasutada slängi, kuid tähtis on, et sõnavara oleks mõistetav. Aga sõnavara pärast ei tohi last või noort halvustada, vaid peaks juhtima tähelepanu, kuidas teisiti saaks öelda (kuid ei saa seda teha dialoogis, sest see katkestab tema jutustuse). Seksuaalkasvatuse põhimõtted Algklassides on seksuaalsusega seotud teemad sõprus ja isiklik hügieen. 4-6 klass on murdeea muutused, suhted ja sõprus, armastus 7-9 klass on suhted, suguhaigused, rasestumisvastased meetodid, seksuaalsus Keskkool on suhted, suguhaigused, rasestumisvastased vahendid, seksuaalsus, identiteet, enesemääratlemine. Kuidas? Näiteks tehaks ajurünnakuid, rühmatöid, vestlusi, videod, grupimängud, näitlikud materjalid jm. Teismeliseiga. On kolme komponendi mõju: bioloogia, individuaalsed psühholoogilised tegurid, keskkond. Kas murdeea arengukriis on elu juurde kuuluv
SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE ESIMENE LOENG Reproduktiivtervis- Täieliku vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Kuidas saaks vähendada abielulahutus, et abielud töötaksid? Kuidas saaks noori õpetada, et see oleks võimalikult läbimõeldud (teismeliste rasedus)? Reproduktiivtervise indikaatorid- on näitajad, mille järgi hinnatakse elanike reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema. Noortega rääkides tuua emotsioon sisse, et nad mõtleksid laiemalt. Ei tohi tekitada hirme, blokke. Blo
Kui teil on õnnestunud talle õiged käitumisreeglid hästi selgeks õpetada ja teda õiges suunas kujundada, ei tohiks õigete sõprade ja tegevuste valik mingeid probleeme valmistada - loodetavasti esindavad nad samasuguseid standardeid. 15 Teismeline/ nooruk Nüüd on käes aeg, mil teil tuleb tõsiselt kaaluda ja läbi mõelda, mis teie pere puhul toimib ja mis mitte. Austage oma teismelise võimet ise otsuseid langetada, olgu siis tegu koolitöö või kohtamise määramisega. Kuid peate jõudma järeldusele, kui palju vabadust olete nõus oma teismelisele andma, sellel eluperioodil võetakse palju riske ning vanemad peaksid paika panema väga kindlad kodused reeglid ja ootused. Oma ootustes olge järjekindel. Kodused reeglid pole sellepärast veel muutunud, et teil teismeline majas on. Rohkem kui kunagi varem tuleb teil last kui isiksust austada. Jätke talle ruumi.
( J.Maddison. 2009 ) Kui lapse vajadustele ei vastata või kui vastamine on ebajärjekindel, ei kujune lapsel kogemust positiivsest vastasmõjust. Need lapsed, kelle varane lapsepõlv rajaneb turvalisel kiindumussuhtel, on edaspidi vähem kartlikud ja vähem vaenulikud omasuguste suhtes. Kartlikel lastel ( neil, kes on pidanud oma elus kogema, et maailma ei saa usaldada, et iial ei või kindel olla, kas nende hädasignaalile reageeritakse) on üldjuhul madal enesehinnang. ( J.Maddison. 2009 ) 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus Emad on laste jaoks lähedasemad ning veedavad nendega rohkem aega. Ema hoolitseb, rahustab, toidab, on seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Ta on olulisel kohal lapse arengu toetajana, suhete hoidmisel ja tundelisel suhtlemisel lapsega.(J.Madisson,2009). Isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid virgestavaid tegemisi.
materiaalseteks, sotsiaalseteks, moraalseteks ja emotsionaalseteks. Esimesteks põhivajadusteks on inimese eksistentsiks vajalik õhk, vesi, toit, uni, peavari, puhkus, soojus. Samuti liikumine ja spontaanne eneseväjenduse vajadus. Need vajadused on inimesele kaasasündinud ja saadavad teda kogu elu. Teiseks: ohutus, turvalisus, tervis, stabiilsus, kindlus, rahu... Kolmandaks: isiku ja lähema keskkonna vastastikune aksepteerimine, tähelepanu, sõprus, ilu... Neljandaks: kuuluvus, enesehinnang, aneseaustus, enesekindlus, kiindumus, armastus, tunnustus, uudishimu, vastutus ja ühisvastutus... Viiendaks: eneseteostus, looming, vabadus, tõde, õigus, täiuslikkus... Kahe esimese astme vajadused sõltuvad materiaalsetest võimalustest, kolmas ja neljas ühiskondlikust korrast ja ümbritsevast keskkonnast. Viimane aste toetub inimese enda vastutustunnetusele ja moraalile. Lapse arengus aktualiseeruvad vajadused samas järjekorras:
Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt
..........................................................................................................6 5. DEPRESSIOONI RAVI.....................................................................................................8 6. KOKKUVÕTE.................................................................................................................10 7. KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................11 2. SISSEJUHATUS Teismelise iga mõjub raskelt nii lapsele, vanematele kui ka õpetajatele. Kuigi halb läbisaamine vanemate ja õpetajatega, enese tuppa lukustamine ja tujukus võivad puberteedieas tunduda normaalsetena, peaksid lapsevanemad siiski pöörama tähelepanu teatud ilmingutele, mis võivad viidata depressioonile. Selles konkreetses referaadis tahangi keskenduda just depressioonile, kuna tänapäeval on see noorte seas äärmiselt aktuaalne probleem. Minu eesmärgiks on välja tuua
toime pandud isiku poolt, kes on vastutav lapse heaolu eest (Barnett, Manly & Ciccetti 1993; loengumaterjalid). Väärkoheldud lapsed peavad maailma ohtlikuks paigaks lisaks füüsilistele kahjustustele ja vaimsetele või intellektuaalsetele häiretele, mis võivad tekkida väärkohtlemise tagajärjel, puudub sellistel lastel üldjuhul usaldus täiskasvanutesse, nad on endassetõmbunud ning neil on madal enesehinnang. Lapse normaalseks arenguks on vaja tal turvalist keskkonda ja hoolivaid lähedasi, nende puudumisel aga võivad lapseeas kogetud negatiivsed sündmused mõjutada tema kogu edasist elu. Väärkohtlemise tõttu võib ohus olla lapse loomulik ja eakohane areng. R. Soonetsi (1997) sõnul saab lapsele suunatud vägivalda liigitada neljaks emotsionaalseks, psühholoogiliseks ehk vaimseks, füüsiliseks ning seksuaalseks. Iga
Buliimia (bulimia nervosa) on sündroom ,mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidupaksuks tegevat mõju kaotada oksendamise ,lahtistite söömise, või muul moel.Buliimia on tänapäeva moodsa ühiskonna epideemiaÜhiskonnas levinud arvamuse kohaselt on paksus haiguse ja inetuse, kõhnus aga tervise, edu ja ilu sümbol. Seetõttu kasvab hirmuäratava kiirusega noorte arv, kelle enesehinnang sõltub vaid ühest näitajast: kehakaalust.Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt.Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse, ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim
KAAGEVERE GÜMNAASIUM 7. klass Tõnu Tõukemõnu ENESEHINNANG JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja H.Gaza Sektor Kaagevere 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Enesehinnang ja käitumine 3-6 1.1. Enesehinnang 3-4 1.2. Käitumine 4-6 2. Enesehinnangu kujunemine 6-7 2.1. Peretüüp ja enesehinnang 6-7 3. Uuringud enesehinnangust 7-8 Kokkuvõte 9 Lisa 9 Kasutatud materjalid 10 2 SISSEJUHATUS Otsustasin kirjutada referaadi sellest, mis on enesehinnang ja kuidas see mõjutab käitumist. Esimene peatükk räägib üldiselt, mis on enesehinnang ja mis käitumine. Teine peatükk sellest, kuidas
faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt. Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks
võimalus ka on. "Kindlasti ei ole koolid lapseootel õpilastega kogu aeg nii sõbralikud olnud suhtumine on aastatega inimlikumaks muutunud, leiab Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi endine õppealajuhataja Helda Venderström. Samuti lähevad arvatavasti ka praegu lapse saanud tüdrukud sageli õhtukooli on raske öelda, kas omal soovil või kooli survel, lisab ta" (Eesti Päevaleht, 2007). 3.4. Söömishäired Katil oli nooremana probleeme söömishäiretega, kuna ta enesehinnang oli väga madal ja vanemad ei pannud tema jõupingutusi tähele. "Noh, kõik algas sellest, et kolisime siia. Kodus oli kõik hea ja tore, aga Eestis ei leidnud ma uusi sõpru ja olin väga üksik. Ma ei olnud paks, lihtsalt trulla, aga klassikaaslased narrisid mind sellepärast. Ka iluvõimlemisega ei saanud ma siin jätkata, sest vanemad ei otsinud trenni ja ise ma ei osanud. No siis passisingi enamasti kodus, pugisin ja õppisin
· Maccoby (1980) imik otsib lähedust esmase hooldajaga distress esmasest hooldajast lahutamisel rõõmustamine taaskohtumisel hooldaja reaktsiooni otsimine Jagatud tähelepanu · Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977) · Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema pilku · Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 varase sõnavara arengu indikaator) · Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt lapse pilgu suund (7k) lapse tegevus (10k) tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k) Seotus · Sigmund Freud lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele · John Bowlby (1969) "söögilaua-armastuse" teooria vastu emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus Bowlby seotusteooria
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Poistel, kes on kasvanud teadmises, et jõud ja mõistus kuuluvad mehe soorolli põhitunnuste hulka, tuleb ühtäkki kogeda tüdrukute selget üleolekut nii füüsilise jõus kui ka õppimiskiiruses. Seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilaste seas 1997. aastal Eestis läbi viidud uuringu järgi kurtis närvilise elu üle nelikümmend protsenti tüdrukutest, ent koguni seitsekümmend kuus protsenti poistest. Hingeliselt on poiste katsumusteaeg pikem kui nende kehaline puberteet. See algab juba siis, kui jõuab kätte tüdrukute puberteet. Hiljem kõik muutub. Tüdruk ei kasva pärast menstruatsiooni algust tavaliselt enam üle viie sentimeetri, ent samavanusel poisil on veel küllalt ruumi nii pikkuse kui ka kehamassi suurenemiseks. Täiskasvanud mehed on keskmiselt kaksteist sentimeetrit pikemad kui naised. Aga ka poisiti tekivad tol perioodil väga suured erinevused
täiskasvanuga ning tajuda last vaenuliku ja kiuslikuna, projitseerides lapsele need enda isiksuseomadused, millest ta soovib vabaneda. Seega näeb vanem last oma probleemide põhjusena ning laps muutub patuoinaks, kelle vastu suunatakse viha (Rosental ja Tilk 1999, 22). Psühhopatoloogiline mudel tugineb uurimistulemustele, mille kohaselt väärkohtlevatel emadel on võrreldes mitteväärkohtlevatega sagedamini järgmisi probleeme: lapse väär tajumine, madal enesehinnang, ebakompetentsustunne, sotsiaalne isolatsioon, empaatia puudumine, abieluprobleemid, depressioon, suitsidiaalsus, nõrk enesekontroll, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine (Browne 1988,19). Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt ei kuulu sotsiaalsed muutujad lapse väärkohtlemise skeemi. Psühhopatoloogilise mudeli peamine puudus on selles, et ta ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid põhjusi, mis võivad viia vägivaldsete interaktsioonideni perekonnas (ibid).
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
.184 Harrastused.............................................................................................................189 NOORUS 12/13 – 20/25 AASTAT.......................................................194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid.......................................................................................................196 Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga......................................................................196 Füüsiline areng...................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
Vanemad peavad olema valmis, et jagada muresid ja rõõme ja kurbust, mida kooliaastad endaga kaasa toovad. Kui vanemad suudavad oma tõekspidamisi ja kasvatust vanaviisi järgida ka kõige keerukamal ajal, siis võivad nad endaga rahul olla, sest tänu neile on maailm ühe eduka ja õnneliku inimese võrra rikkam. 4 Kui laps on juba vanem saabub kõigi vanemate n.ö lemmikaeg - murdeiga ehk puberteet. Üks keerulisemaid etappe inimese elus ja samuti ka lapsevanemate elus. Lapsele on see sotsiaalselt tähtsamaid aegu. On tekkinud oma sõprusringkond ning nede käitumist matkitakse. Hormoonid hakkavad möllama, laps hakkab füüsiliselt arenema. Tüdrukutel arenevad rinnad, tekib esimene menstruatsioon ja karvakasv kiireneb. Ka poistel tekib karvakasv, hääl hakkab murduma, füüsilised muutused on lihastiku teke ning õlgade laiemaks muutumine ning pikkust tuleb ka juurde
Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsündinu: Ajaline laps sünnib 37.-42. rasedusnädalal
miks mõnede inimeste elu muutus peale lõikust ja nad said alaväärsuskompleksist lahti, kuid teise jaoks ei muutnud lõikus midagi. Minapilt kontrollib täpselt seda, mida ma saan ja ei saa teha. Kui ma näed end teistest alaväärsemana, nõrgemana, ebakindlamana ... siis minu minapilt kindlustab selle, et selliseks ma ka jään. Minapildil on tõepoolest tohutu jõud. Kui ma tunnen end ebakindlana, sest oman "vale" uskumust, siis minapilt tagab selle, et minu ebakindlus säilib. Nii nagu minapilt hoiab minus ebakindlust, omab ta ka väga olulist rolli eesmärkide saavutamisel, mida ma endale sead. Iga eesmärk, mille ma endale võtan, peab olema kooskõlas minu sisemise minapildiga, sest just minapilt kontrollib seda, mida ma saavutan. Dr. Maxwell Maltz selgitab minapilti järgmiselt: "Minapilt kontrollib mida sa suudad ja mida sa ei suuda saavutada, mis on sinu jaoks kerge ja mis on raske, isegi seda, kuidas teised sinusse suhtuvad.
annaabi.ee 
