TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool xxxxxxxx BA I. Aasta ÜLEVAADE ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAMATEST ALLIKATEST SEOSTES EESTI KEHTIVA ÕIGUSEGA Referaat Tallinn 2012 SISUKORD I Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest seostes Eesti kehtiva õigusega", sest tihtipeale käsitletakse eesti keelses õiguskirjanduses Rooma õiguse allikaid nende algupärases ajaloolises kontekstis, seosed täna Eestis kehtiva õigusega jäävad ei ole niipalju käsitlust leidnud, seetõttu soovisin nende seoste kohta rohkem informatsiooni saada. Minu referaadis on seatud hüpoteesiks, et Rooma tähtsamate õigusallikate ja Eesti õiguse vahel esinevad seosed.
TALLINNA ÜLIKOOL Õiguseakadeemia Õigusteaduse õppekava Rooma õiguse fenomen Euroopa õiguse ajaloos Referaat Tallinn 2015 Sissejuhatus Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on Rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on need kõik Rooma õigusest tugevasti mõjutatud.Rooma õiguse mõjutused Euroopa õigusele Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse kahte aega. Üks neist on 450 eKr, mil loodi kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus iuris civilise seadustekogu,
ROOMA ÕIGUSE FENOMEN EUROOPA ÕIGUSE AJALOOS Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on rooma õigus?................................................................................................................4 2. XII tahvli seadused..................................................................................................................5 3. Corpus Iuris Civiles................................................................................................................6 4. Vulgaarõigus.....................................................................................
eksisteerib kaks paralleelset õigussüsteemi traditsiooniline ja sotsialistlik. Üldjuhul liigitatakse nad siiski sotsialistliku õiguse perekonda kuuluvaks. Õigustraditsioon (legal tradition) Inimeste teadvuses sügavalt juurdunud ja nende ajalooliselt tingitud suhtumine õiguse rolli ühiskonnas, õiguse olemusse ja poliitilisse ideoloogiasse, samuti õigussüsteemi organisatsiooni ja funktsioneerimisse. Läänelik õigustraditsioon on rajatud 4 sambale: 1. rooma eraõiguse tugev mõju 2. kanoonilise õiguse tugev mõju 3. õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel 4. õigusriigi (rule of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamine Alates 12. sajandist kujunema hakanud Lääne õigustraditsiooni olulisemad tunnusjooned: 1. Küllalt järsk ning järjest enam süvenev vahetegemine üheltpoolt mitmesuguste
saj algus – 1558) – allus paavstile, Saksa-Rooma keisrile, keeruline vertikaaltelg, kultuuride dialoog ka horisontaaltasandil, ilmalik võim, vaimulik võim, linnade raed, Hansa, põlisrahvas oma tavaõigusega Kolme isanda valitsusaeg (1558-1629) – religioonide dialoog, erinevad ilmalikud valitsejad Rootsi kuningriigi provints (1629-1710) – balti erikord, maariik, Tartu Ülikool 1632, vahetu kontakt Euroopaga, õuekohus, kohalikud juristid, õigusteadus, talupojaühiskonna traditsiooniline katkemine, kirjalik õiguskaitse (vakuraamat) Vene keisririigi koosseisus (1710-1918) – baltierikord kuni 1881, säilis vaimne side Lääne – Euroopaga, 1802 tartu ülikool oma õigusteaduskonnaga, õiguse kodifitseerimine, talurahva vabastamine pärisorjusest. Eesti omariiklus (1918-1940) – veneseadused kehtisid kuni uutega asendamiseni, balti
oleks pigem positiivne või negatiivne, samuti uuritakse Euroopa riikides kehtinud õiguskordi ja nende omavahelisi seoseid ning ius commune teket ja levikut. Viimasena käsitlen võimalust, et Euroopa liigub taas ühtse seaduse kehtestamise suunas. Rahvuslikud seadused: Üleminekufaas Igale riigile eraldi seadus On alles hiljutine korraldus, et igal riigil on eraldi seadus. Keskajal ja modernses Euroopas polnud rahvuslikke õigussüsteeme. Kehtis kirikuõigus ja ius commune, mis põhines Rooma õigusel. Ka tänapäeval võib riiklike seaduste olemasolu olla vaid üleminekufaas ning tulevikus võib kogu Euroopa olla uuesti ühendatud ühe õiguse abil. Caenegem illlustreerib kolme ,,paradoksilise näitega" õiguse rahvusvahelist iseloomu Euroopas (Caenegem 2004, lk 2) Anglo-Normanni feodaalseadus Inglise common law on tänapäeval iseloomulik vaid Inglismaale, kuid veelgi varem oli common law kasutusel Normandias. 12. sajandil valitses Inglismaad Prantsuse prints
Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas rahvakoosolek. Õigusallikateks on materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused. Vanima Rooma õiguse allikad Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks. Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagab riigi sundvõim. Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks, sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja panna. Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .........................
• Wúwéi (rahu üle mõistuse) – valitseja on ideaalne eeskuju • Olemas ka vastaspoolus – legalism, kus peetakse vajalikuks kodifitseeritud seadusi ja karme karistusi (ülestunnistus) 4 allikat: lü ( 律 : „kodifitseeritud õigus"), ling ( 令 : „imperaatori korraldused"), ke ( 科 : „eelmistelt dünastiatelt päritud seadused") ja bi ( 比 : "pretsedendid"), õigusprofessionaalid olid õppinud filosoofiat ja kirjandust. Rooma õigus Rooma õiguse tähtsus Euroopale: on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik Rooma õiguse allikad
Ajalugu ei ole ideaalne ning Õhtumaa ajaloo vältel on ilmalikud ja vaimulikud võimukeskused pidevalt võidelnud üksteisega oma võimu suurendamise eest. Aeg-ajalt on üks või teine pool tihtipeale uskunud, et tal on õnnestunud teine võimult lõplikult minema kihutada, kuid taoline ülekaal ei ole Õhtumaal siiski kunagi osutunud püsivaks. Õigus eksisteerib iseseisvana religiooni kõrval, üldjuhul toimivad juristid ja teoloogid eraldi. Õigus ei ole Lääne kultuuris autonoomne mitte ainult usu suhtes, vaid ka poliitilise võimu valdajate suhtes, õigust iseloomustab teataval määral valitsev suhtumine võimusse. Õhtumaa juristide identiteeti on alati kuulunud teadmine allumisest eelkõige õigusele kui iseseisvale nähtusele, valitseja iga sõna ei ole koheselt õigus. Antiik-Roomas tekkinud teadmise õiguse autonoomsusest, õiguse õigustusest olla autonoomne kandis antiigist keskaega katoliku kirik
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr
arusaadavas vormis kodifitseerimise, ulatusliku üleskirjutuse idee. Õigus pidi kindlustama ja tagama vabaduse ning võrdsuse. Ta pidi olema valatud sellisesse vormi, mis oleks kättesaadav igale õiguskaaslasele: kirjutatud emakeeles ja tehtud avalikult teatavaks. XII TAHVLI ORIGINAAL KEEL Originaal keeleks on ladina keel. XII tahvli keel pole just arhailist tüüpi: see pole kindlasti säärane ladina keel, mille aeg küündib 5. sajandini ja koguni Rooma põlemisele (a. 390 e. Kr.) järgnev ajajärk oleks liiga kauge selle ladina keele vormile. Ei puudu variante ega tsiteerimisvigu iga fragmnedi kohta. Nii siis, kui oligi primitiivne seadusandlik tekst, siis peab ta järgmiste põlvede poolt väga vabalt muudetav olema. XII TAHVLI ADRESSAAT 12 tahvli adressaadiks olid Rooma kodanikud. XII TAHVLI LIIGENDUS Niipalju kui võime otsustada, kujutas XII tahvli seadused endast koodeksit
2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3 . i n s t i t u t s i o o n i l i n e – k u i v a a t a m e ü h e õ i g u s i n s t i t u u d i a j a l u g u . S a a m e s e l l e s t h e a ü l e v a a t e . N : s a k s a õigusajaloolas e kirjutatud rooma riigi ajalugu.Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1.õigusajaloo kitsamas mõttes – elkõige ohtute poolt tagatud ja valvatudobjektiivse õiguse ajaloo (era-, kriminaal- ja protsessiõiguse ajaloo). 2.põhikorra ajaloo – teiste võimukandjate jasotsiaalsete ühenduste poolt tagatud objektiivse õiguse ajaloo.Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut.Periodiseerimine pole kindel. Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale
hilisemas üleskirjutuses, seega selle sõnastus on teadmata. Üldiselt kajastab esimene tahvel kohtukohustust. Selle üheksas paragraf ütleb, et kui mõlemad pooled on kohal siis võib kohus kesta kuni päikeseloojanguni. Kostja asemele võid kohtusse ilmuda vindex kolmas isik. Seda ainult juhuk kui vindex oli hagejaga võrdsest seisusest. Teisest tahvlist on säilinud vähe, kuid see reguleerib kohtumenetlust. Säilinud on vaid kolm punkti. II. saj. p. Kr. väitis jurist Gaius, et selles oli juttu range vormiga menetlusest. Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. 4
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning
...15 2 Sissejuhatus Otsustasin valida allikaanalüüsiks XII tahvli seadused, sest mind paelus kontrast XII tahvli seaduste ja tänapäeva õiguse vahel. Soovisin heita pilku Vana-Rooma kodanike mõttemaailma ja ühiskonda, et teada saada, milline õigus oli nende arvates sellel ajal õiglane ja hästi argumenteeritud. Kirjutatud töö põhineb suures osas Meyer'i teosel ,,Legitimacy and Law in the Roman World: Tabulae in Roman Belief and Practice." Autor on käsitlenud teoses tervet kultuuri seaduse ümber ning näitlikult põhjendanud, miks kasutatakse tahvlitel kindlat kirjutamisviisi. Töö käigus leidsin, et mitmeti on XII tahvli seaduste põhimõtted tänapäevase õigusega sarnased juba kaheteistkümne tahvli seadused eristasid jumalikku ja sekulaarset õigust, keel oli mõistetav ja kättesaadav kogu rahvale ning üritati kaitsta ühiskonda andes inimestele kindlad õigused ja kohustused. Mõningane
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...
käsitlevad õppejõud omakorda täiendasid või lisasid õpetades juurde omapoolse nägemuse. Samuti iseloomustas ülikooli kindlaks määratud akadeemiline programm, mis kestis teatud arvu aastaid ja samamoodi saadi õpitu eest õpingute lõppedes akadeemiline kraad nagu tänapäevastes ülikoolideski. Esimesed keskaegsed ülikoolid Teadlased vaidlevad siiamaani, milline võiks olla kõige esimene ülikool. Üldiselt võistlevad omavahel Itaalia ülikoolid Salernos ja Bolognas. Bologna ülikool asutati 11. sajandil ning seal õpetati esimesena ka õigusteadust, mis meelitas üliõpilasi üle kogu Euroopa. Välisriikidest tulnud üliõpilastelt nõuti aga suuremaid makse, toit maksis rohkem ning seadused olid karmimad. (Havlidis 2015) 12. sajandi lõpul moodustasid nimetatud Bologna ülikooli õigusteadust õppivad välistudengid ühingu, mille eesmärgiks oli pakkuda kaitset nimetatud kohalike ebaõiglaste tavade ja õiguse eest
Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu,
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Evert Alba XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: Maie Ruus Tallinn 2011 Sissejuhatus Rooma ühiskonda on nimetatud õigusühiskonnaks tulenevalt sellest, et 451. - 450. a. sai valatud vana e tavaõigus uude vormi ius scriptum ( kirjalik vorm ). XII tahvli seadused on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis, millest on säilinud tänaseni üksikud fragmendid, kuid see pani aluse õiguse arengule, mis levis üle maailma. XII tahvli seadused olid au sees ja seda kummardati
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Anastasia Resetnikova Essee Kuidas mõtlesid rooma juristid ja mida me oleme rooma juristidelt üle võtnud Aines: AKJ6329.YK Euroopa õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: Peeter Järvelaid Tallinn 2018 ,,Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust , mis Rooma kui linn-riigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õiguse süsteemiks." 1 Just Vanas-Roomas ilmus jurisprudents. Kuna Rooma õigussüsteem kujunes
Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)
ROOMA ÕIGUS JA JURIIDILINE HARIDUS Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast eriline tähtsus: seda nii õiguse ajaloo, teataval määral õiguse teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest seisukohast. Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868-1920) ütlus, et rooma õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Sünnikohaks väike kogukond(linnriik) Rooma, mis asetses keset Apenniini poolsaart. Rooma sattus kreeka kultuuri mõju alla, sest see oli rooma omast kõrgem. See mõju avaldus ka õiguse alal. Vana natsionaalne Rooma õigus polnud enam suuteline arusaadavalt kõiki neid uusi suhteid reguleerima. (Rooma astus kaubandussuhetesse teiste rahvastega). Uus õigussüsteem polnud enam puhtnatsionaalse sisuga, vaid muutunud teatavas mõttes universaalseks
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Robert Paal ROOMA ÕIGUSAJALOO ERINEVAD PERIODISEERINGUD Referaat Juhendaja: Maie Ruus Tartu 2015 Sisukor 1.Sissejuhatus...............
Seetõttu on oluline koht VT tõlgetel. Heebrea keele kasutamine aktiviseerus 20.saj koos sionistliku liikumisega. Õigusajaloolaste arvates oli tegemist erinevatel aegadel kirjapandud tavaõiguse normidega, mida iseloomusta religiooni ja õiguse suur seotus. Pika tekkeloo tõttu on erinevad õigusnormid segunenud ning pole teada, kas need on ka reaalselt kehtinud. 9.2. Diasporaa õigus Diasporaa kasvas tunduvalt pärast 2. saj. toimunud Rooma vastase ülestõusu mahasurumist ning juutide väljasaatmist. Kujunesid uued asualad Rooma riigi ida- ja lääne osas, tähelepanuväärne osa vange asustati ümber Hispaania ning Doonau ja Reini provintsidesse. 10. Vana Testamendi väline õigusajalugu 10.1. Vana Testamendi tekkelugu Kirja hakati seda panema u 1000 a e.Kr, aga varasemad lood oli enne seda. Kirjapanek lõppes u 100 a e.Kr. Algul kirjutati heebrea keeles, hiljem aramea keeles.
.........................................15 Õigusteaduse õpetamise viisid...........................................................16 KOKKUVÕTE..............................................................................16 KASUTATUD ALLIKAD..............................................................17 SISSEJUHATUS Juba antiikajal oli võimalik omandada kõrgharidust, kuid puudusid kõrgkoolid ehk ülikoolid. Kõrgharidust oli siis võimalik omandada filosoofide, kõnemeeste, juristide või poliitikute käe all. Enamasti oli antiikajal võimalik kõrgharidust omandada neid isikuid vaadates ja kuulates. Esimesed Ülikoolid tekkisid keskajal umbes 11 sajandil Euroopas. Tegelikult enne termini studium generale loomist, mis tähendab ülikooli, olid koolid, mis pakkusid kõrgemat haridust juba loodud. Seda ajalist perioodi on nimetatud ka eel-renesanssiks. Ülikool oli asutus, mis pakkus kõrgemat haridust ja mille staatuse oli kinnitanud kõrgeim autoriteet nagu näiteks paavst
Jurist - kokkuvõte raamatust ,,Vana-Rooma inimene" (A. Giardiana (koost.). AS BIT, 2004) Õiguse (ius) tundmist peeti Vana-Roomas püsivust ning harjutamist nõudvaks intellektuaalseks valdkonnaks. Tänapäevalgi hinnatakse pea tuhandeaastast tööd, mida roomlased arhailisest Rooma vabariigist kuni 12 tahvli seaduste ning Justinianuse Corpus Iuris Civilis'eni tegid. Rooma juristid ei olnud ainult õpetlased ega targad, vaid sajandite vältel ise ka selle õiguse loojad, kusjuures nad said väga hästi aru, et tegemist on pidevalt muutuvate selgitustega. Õigusteaduse kuldajal (2 saj. lõpp eKr 3. saj esimesed kümnendid pKr) olid nad lausa Rooma loojad, aidates kokku panna Gaiuse ,,Institutsioone". Selle sama pika perioodi vältel saab vaadelda ka juristide sotsiaalse positsiooni ning mõjuvõimu muutumist. Selle järgi saab juristide tüüpe jagada neljaks.
Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike). Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus. Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)
suhtumisega. Ja kui isikud rikuvad reegleid, mille järgi elab suguvõsa ja ei saa jumalatega seda lepitada, tuleb nende üle kohut mõista. Ei ole ainult ajalooline, vaid on ka mingis osas täna säilinud. Karistamine on jumalatega suhete klaarimine, seega preester ja kohtunik on paralleelsed. Eliiti saab kuuluda teenete, vapruse eest ja sünniga. Kuningad enne ristiusu vastuvõtmist omasid väga palju vastutusi II Peatükk. Rooma õigus 1.Miski pole vabariigist vanem – Nulla umquam res publica maior Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokkupuutumise lugu Roomaga- Rooma kui impeeriumi ja kirikuga. Rooma muutus talupoegade asulast maailma keskpunktiks, kuid jäi nii samasuguseks. Rooma asutati Romuluse ja Remuluse poolt, asutamismuistend. Romulus korraldas jumalateenistuse ja andis uuele linnale seadused.
Ja kui isikud rikuvad reegleid, mille järgi elab suguvõsa ja ei saa jumalatega seda lepitada, tuleb nende üle kohut mõista. Ei ole ainult ajalooline, vaid on ka mingis osas täna säilinud. Karistamine on jumalatega suhete klaarimine, seega preester ja kohtunik on paralleelsed. Eliiti saab kuuluda teenete, vapruse eest ja sünniga. Kuningad enne ristiusu vastuvõtmist omasid väga palju vastutusi II Peatükk. Rooma õigus 1.Miski pole vabariigist vanem – Nulla umquam res publica maior Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokkupuutumise lugu Roomaga- Rooma kui impeeriumi ja kirikuga. Rooma muutus talupoegade asulast maailma keskpunktiks, kuid jäi nii samasuguseks. Rooma asutati Romuluse ja Remuluse poolt, asutamismuistend. Romulus korraldas jumalateenistuse ja andis uuele linnale seadused
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut PEREKONNA- JA ABIELUÕIGUSLIKUD SUHTED ROOMA PEREKONNAS Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 1. Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus............................................................................................................................
Õiguse subjektiks loeti inimest kes usutunnistuse järgi kuulus selle religiooni juurde, samas selles ühiskonnas küsiti ilmaliku õiguse järele. Kirik kõige võimsama institutsiooni lubas enda korrareeglite kõrvale ilmalike korrareeglite tekkimise. Kirik ei näinud riigis mitte võistlejat, vaid toetajat. Korda tuli ühiskonda juurde. Corpus Iuris Civilis. See sisaldas endas nii avaliku kui eraõiguse norme. Tema esimene osa on õiguse tundmaõppimise õpik. See oli rooma õigusteaduse suur saavutus. See polnud juhuslikult kokku sattunud normid, vaid süstemaatiline õigusnormide kogumik, mis korrastas ühiskonna elu kõiki valdkondi. Rooma õiguse esimene ülevõtmine on seotud nimega keiser Barbarossa, kuid see ebaõnnestus. Teine katse võtta üle rooma õigust õnnestus – tänu sellele et seda üritati tundma õppida, mitte ei üritatud mehaaniliselt inimestele peale sundida. Üritati tabada ratsionaalne tuum, luua sild
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS SISUKORD 1. Sisukord............................................................................ 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
