Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat-Rohtlad-1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mongoolia, rohtla, mongoolias, rohtlad, gobi, kõrb, rahvastik, turism, mullad, loodusvöönd, kaevandus, geoloogia, lääneosa, kullakaevandus, veestik, pinnamood, loodusvööndile, linnastumine, koroona, rohtlates, parasvöötmes, jõed, altai, merepinna, mustmullad, vill, eluea, suremus, hispaania, mongolia, miina, härma, juhendaja, maiu, rohtlatestTohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on maailmal kahe silma vahele jäänud Mongoolia. See on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik, mille elanikke peetakse endiselt metsikuiks nagu Tsingis-khaani ajal Pindala: 1 565 000 km2 Rahvaarv: 2 569 000 Pealinn: Ulaanbaatar Keel: mongoli (riigikeel) Rahaühik: tugrik President: Natsagiyin Bagabandi Iseseisvus: 11. juuli 1921 Riigihümn: Bügd Nairamdakh Mongol Haldusjaotus: Mongoolia on jaotatud aimakkideks (kokku 18) · Arhangaj - (Tsetserleg - ) · Bajanhongor - · Bajan-Ölgij - - (Ölgij - ) · Bulgan - · Darhan - - () · Gobi Altai (Gov-Altaj) - - (Altaj - ) · Gov-Sümber - - (Tsojr - ) · Ida-Gobi (Dornogov) - (Sajnsand - ) · Idaaimakk (Dornod) - (Tsojbalsan - ) · Kesk-Gobi (Dundgov) - (Mandalgov - ) · Dzavhan - (Uliastaj - ) · Orhon - (Erdenet - ) · Sühbaatar - (Baruun-Urt - -)
SISUKORD: Üldandmed....................................................................................1 Rahvastik......................................................................................2 Poliitika.........................................................................................3 Kliima...........................................................................................4 Veestik.........................................................................................5 Mullastik, taimkate.........................................................
Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: · Jangtse- 5980 km · Huang He- 4845 km · Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: · Shanghai- 7 860 000 inimest · Peking- 7 000 000 inimest · Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 1. 2 Asend Hiina asub Euraasia mandril Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga : Mongoolia, Venemaa, Kashastan, Kõrõzstan, Tadzikistan, Afghanistaan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Myanmar, Laos, Vietnam ja Põhja-Korea. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Hiina on maailma rahvarohkeim riik. Selles riigis elab viiendik maa inimkonnast. Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et Kaart - http://www.lonelyplanet.com/maps/asia/china/map_of_china.jpg 1. 3 Kliima
............................................................................................................10 Talv .........................................................................................................................11 Suvi...........................................................................................................................11 Loodusvarad.............................................................................................................11 Rahvastik..................................................................................................................13 Rahvastiku paiknemine .....................................................................................16 Inimesed...................................................................................................................18 Linnad.....................................................................................................................
..................................................15 LISA........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni. Siberi pindala ligi 10 mln km², ulatus läänest itta üle 7000 km, põhjast lõunasse ligi 3500 km. Siberi lõunapiiriks peetakse Venemaa lõunapiiri Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga, sest termini Siber all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi, kuigi ajalooliselt kuulub selle koosseisu ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Loodusolude järgi eristatakse Siberis mitut piirkonda. Siber jaotub Lääne- ja Ida-Siberiks. Samuti eristatakse mõnikord Lõuna-Siberi mäestikke, Kirde-Siberit ja Kesk-Siberit. Tohutud lumeväljad, läbipääsmatud metsad, majesteetlikud mäed, lõputud stepid, inimtühjad
vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest. RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hi ina lipp Hiina vapp Maa ja riigid Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi valitseb
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest. Rahvastiku tihedus on 15,17 in/km2. Võrreldes naaberriikidega on see vahepealne. Tsiilis elab 23,0 in/km2, Boliivias 9,0 in/km2, Paraguay's 14,2 in/km2, Brasiilias 22 in/km2 ja Uruguay's 18,65 in/km2. Graafikul on näha Argentina rahvaarvu muutumist aastatel 1960 kuni 2010. Rahvastiku hulk on tõusnud aastate jooksul enam vähem ühtlaselt, keskmiselt 1,036% aastas, kuid viimastel aastatel on hakanud iive langema. Rahvastiku kasv on olnud üks madalamaid
TAIMESTIK Taimkattes valitsvad kõikjal 1-2 meetri pikkused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis imab endasse niiskuse ja võimaldab üle elada põuaperioodi. Hõredalt kasvavate puude lai juurestik haarab toitaineid suurelt territooriumilt. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Nii palmid kui ka kõrrelised taluvad hästi põlenguid ning suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Kuivemates savannides kaktused, piimalilled, ogedega põõsastikud Savannid on rohtlad, millest osa on täiesti ilma puudeta, osas kasvavad vaid üksikud puud ning mõnel pool leidub parkmetsalisi hõredaid puistusid. Puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Akaatsia vihmavarjukujuliselt laiuva võraga tüüpiline savannide puu Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks. Sõrmrohi kasvab kõikjal, kus piisavalt soe
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima
Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid......................................................................................................
sinna elama. Tume elurikkus on see osa võimalikest liikidest, keda mingil põhjusel antud ajahetkel kohal ei ole. Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. · Suurim loodusliku taimkatte üksus, kuhu kuuluvad maa-alad, mis jäävad mingisse kindlasse kliimavöötmetesse ja/või kus esinevad teatud kindlad mullatingimused, kuid mis võivad erinevates regioonides sisaldada erinevaid liike o tundra, taiga, lehtmets, põõsastikud, rohtla, kõrb, savann, vihmamets Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. · Vihmamets kõige kõrgem temperatuur, kõige rohkem sademeid · Tundra kõige madalam temperatuur, kõige vähem sademeid · Kõrb kõige kõrgem temperatuur, kõige vähem sademeid Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. · Maismaa keskmisest suurema primaarse produktsiooniga bioomid: taiga (boreaalne mets), parasvöötme lehtmets, parasvöötme vihmamets,
Eristub kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku- Kordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tsiili pikiorg. Ranniku- Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjaosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tsiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. b) kliima Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest johtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tsiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tsiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima
.. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS.................................................
Aastane keskmine temperatuur maismaal varieerub 12°C juures ja mägisel alal põhjaosas üle 18 °C. Aastane keskmine sademetehulk maismaal on varieerub üle 3000mm ja põhjas mägisel alal alla 300mm. Aktiivsete temperatuuride summa lõuna osas jääb vahemikku 2500- 1000 ja põhja osas 1000- alla 500 . Vegetatsiooni perioodi pikkus on peamiselt terves riigis aastaaegne. Saagikuse arv aastas on üldiselt 2 korda. 8.3.Mullad Portugalis on levinud rohkem okasmetsa leetmullad. Mullad on põhiliselt liivased ja kuivad ning ka happelisemad, ning ka vulkaaniliste kivimite koostisega. Mullad on vähem viljakad ning toitainete vaesed- vajavad niisutust. Viljakad mullad on liivsavised mullad ja viljakas muda Tejo jõe ja teiste peamiste jõgede ääres. Madeira saarel on viljakam vulkaaniline muld. 8.4.Maaparandustööd Maa parandustöid tuleb teha eriti põhjaosas, kus on mägine ala- rajatakse terasspõlde,
PINNAMOOD Tsiili pinnamood on üldiselt mägine, kuigi esineb ka madalamaid kohti. Idast läände saab riigi jagada kolmeks piirkonnaks: Andide peaahelik, Ranniku- Kordiljeerid ning nende vahele jääv viljakas Tsiili pikiorg (orustik, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust). Riigi kõrgeim tipp on Ojos del Salado (6880 m). (Joonis 4). Tsiilis asub ka maailma kõrgeim aktiivne vulkaan - San Pedro (6145 m) Põhja-Tsiilis asub ligi 1000 km pikkusena maailma üks kuivemaid paiku - Atacama kõrb, mis hõlmab ligi 180 000 km² suuruse ala. Atacama kujutab endast päikese käes pleekinud kaljude ja liivaluidetega kaetud viljatut tühermaad. Riigi lõunaosa ilmestavad aga fjordid, jääliustikud, kanalid, väikesed saarekesed ja poolsaared. Nimi Kõrgus (m) Ojos del Salado 6891 Nevado Tres Cruces 6749 Llullaillaco 6739 Tres Cruces Central 6629 Incahuasi 6621 Tupungato 6570
Tsiili paiknemine piirkondade ja ümberasuvate linnade suhtes. Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tsiilis. Lõuna- Tsiilis on ainult mõned üksikud suuremad linnad. Põhja-Tsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses. 3 Geograafiline asend. Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul, ühes otsas jäämäed ja teises otsas maailma kõige kuivem kõrb. Vahepeale jääb suur kogus mitmekesisust: vulkaanid, indiaanlased, veinide tehased, parasvöötme metsased-mäed järvesilmadega, vana kuulus sadam Valparaíso, Vaikse ookeani rannad, ja metsiku loodusega inimtühi Tsiili Patagoonia. Tsiili piirneb põhjas. Lõuna-Tsiilit võiks kutsuda ka fjordide, kanalite, poolsaarte, vulkaanide ja saarte labürindiks. Põhjas paiknevas Atacama kõrbes leidub palju erinevad mineraale. Keskosas on ka parimad põlluharimise tingimused
raudtee- ja meretranspordil. Seine jõgi on pikim ning se on ka tähsaim siseveetee. Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport. Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada kaupa välisriikidesse. Suurimad sadamad on Marseille, Nice ja Brest. Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Prantsusmaal on on 55 lennujaama. TURISM Prantsusmaa on tuntud turismimaa. See on tingitud ilusast loodusest, huvitavast ajaloost, paljudest vaatamisväärsustest. Prantsusmaa peamised vaatamisväärsused on Pariis, seal asuvad Louvre, Picasso muuseum, Rodini muuseum, Pompidou-nimeline kultuurikeskus. Eiffeli torn on Pariisi kõige tuntum ehitis, linna sümbol. Versaille loss ka üks tuntuimaid ajaloolisi ehitisi. Kõige rohkem külastatakse Pariisis asuvat Eiffeli torni. Arengueeldusteks on
ning Gaza tsooniga. Pikim kaugus põhjast lõunasse on 1 024 kilomeetrit, idast läände 1 240 kilomeetrit. Egiptuse looduslikud piirid koosnevad enam kui 2900 kilomeetrist rannajoonest, muu hulgas Vahemeri, Suezi väin, Aqaba väin ja Punane meri. 3 Looduslikud tingimused Pinnamood üldiselt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Liibüa kõrb, mis alaneb aeglaselt lõunast põhja. Lavamaad katab põhimõtteliselt liiva ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küündib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu-133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest ja lõpeb Etbai ahelikuga ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
hüdroelektrijaamades. Tööstusharudest on tähtsaimad tekstiili- ja rõiva- ning toiduainetööstus. Kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. Haritavat maad on 33,2% territooriumist. Kasvatatakse tubakat, puuvilla, teravilja, õlipuud, suhkrupeeti, tsitruseid ja kaunvilju. 2003.a. Tigrisele ja Eufratile ehitatud paisud võimaldavad niisutada üle 50 000km2maad. Peetakse ka palju kariloomi, kuid nende tootlikkus on väike. 2009.a. oli töötuse määr 12,5%. Tähtis tuluallikas on ka turism, mida toetavad ilusad supelrannad, loodusmälestised, antiiksed paigad jne. SKT-st põllumajandus 11,9%, tööstus 23,7% ja teenindus 64,4% (2005). Rootsi Rootsi kuningriik asub Põhja-Euroopas. Maapiir on tal Soome ja Norraga. Rootsi pindala on 440 672 km2 ja rahvaarv 9 256 347 inimest (2009.a.). Pealinn on 1 260 700 elanikuga Stockholm. Rootsi on jagatud 21 lääniks, riigikeeleks rootsi keel ja rahaühikuks rootsi kroon.
· Lindt&Sprüngli (sokolaad) · Glencore (tarbekaup ja tooraine) · Logitech (erinevad arvutikaubad) · Sandoz (ravimid) · Novartis (ravimid) Logitech Victorinox Sandoz Nestlé Rolex Swatch Group Novartis Omega SA Lindt&Sprüngli Rahvastik 1. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Sveitsis elab 7,6 miljonit inimest. Selle põhjal võib Sveitsi liigitada keskmiste, kuid pindalalt pigem väikeste riikide hulka. 2. Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. 1960-2003 suurenes rahvaarv 2 007 900 inimese võrra, valdavalt sisserände tõttu.
Kui riigi keskmine on 10-15? C, siis lõunaosas ulatub keskmine temperatuur 20?C ning põhjaosas 3-5?C. Riigi põhjaosas ületab keskmine temperatuur nulli üldse vaid paaril kuul aastas. Ka sademed jaotuvad väga ebaühtlaselt. Kui kõige niiskemal alal - Vaikse ookeani rannikul sajab 2400-2700 mm ning Atlandi rannikul 1000-1400 mm aastas, siis riigi põhjaosas on sademete hulk alla 400 mm aastas. Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Enamik riigist paikneb okasmetsade vööndis, kuid Atlandi ookeani rannikul esineb ka segametsasid ning Ontario järve lähistel on säilinud lehtmetsagi. Iseloomulik lehtpuu on punane vaher, mille leht on Kanada rahvussümboliks olnud juba 18. sajandist alates. Levinumad okaspuud on must ja kanada kuusk, ameerika lehis, ebatsuuga, hiidelpuu ning palsaminulg. Palsaminulg on laialdaselt levinud Põhja-Ameerika ida ning eriti kirde osas. Üldse kasvab mets
Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
................................. 11 4.2.3.Tootmine........................................................................................... 12 4.2.4.Metsamajandus.................................................................................12 4.3. Tööstus................................................................................................... 13 4.4. Transport................................................................................................ 14 4.5. Turism..................................................................................................... 15 Kokkuvõte......................................................................................................... 17 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 18 Sissejuhatus Andide rahvad on erilised, sest elavad kõrgetes mägedes, kus ilmselgelt pole tingimused eluks kõige lihtsamad
mere Aqaba lahega. Kogu Jordaania territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond (‘Ammān), Lõunapiirkond (Al-‘Aqabah sadam), Põhjapiirkond (Irbid) ja Idapiirkond (Azraq). Maismaapiiri pikkus on 1635 km, merepiiri on ainult 26 km. Looduslikud tingimused ● Reljeef on lääneosas tasandikuline, moodustudes Jordani jõe orust, mis on Aafrika Suure Riftioru osa. Maa keskosa on mägine. Idapool on tegemist ulatusliku kõrbe alaga. Suurim neist on Süüria kõrb. ● Surnumere ümbrus paikneb allpool merepinda, sealne alamik asub kõrgusel – 408 m. See on maailma kõige madalam paik. ● Kõrgeim mäetipp on Jabal Ram 1734 m üle merepinna. ● Jordaanias esineb maavärinaid. Kliima ● Kliima on enamasti kõrbekliima, mis valitseb ligikaudu kolmel neljandikul Jordaaniast. ● On väga kuiv ja kuum. Tihti esineb põuda, liiva- ja tolmutormisid. ● Läänes on kuum ja kuiv suvi, soe ja niiske talv,
Storsjøen Øyeren 84,74 (Rendalen) 309 Randsfjorden 7,31 84,48 või Blåsjø 80,5269 Totak 306 Nisser 7,19 Tabel 1 Suurimad järved RAHVASTIK Norra rahvaarv 1.01.2009 seisuga on 4 799 300, kasvades aastas 0,57% võrra. Peamiseks selle põhjusteks on elu paranemine ja immigrantide sisseränne. Rahvastiku keskmine tihedus on12 inimest/ km. Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt, umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Selle põhjuseks on Norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Umbes 1/2 rahvastikust elab idaosas, peamiselt Oslo fjordi ümbruses, umbes 80% rahvastikust paikneb mere lähedal. 73% rahvastikust elab linnades. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Oma lae
vallutanud Sir Edmund Hillary. Uusmeremaalane Edmund Hillary ja Nepali serpa Tenzing Norgay jõudsid teadaolevalt esimestena 8850 meetri kõrguse Dzomolungma tippu 29. mail 1953. aastal. Hillary oli siis 33- ja Norgay 34aastane. Haldusjaotus Nepal on jaotatud 14 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad 75 maakonnaks. Ringkonnad on rühmitatud viieks arenduspiirkonnaks. RAHVASTIK Rahvastiku keskmine tihedus on 172in/km2, rahvastik ja asulastik on koondunud peamiselt Teraisse (48%) ja keskmäestikualale (44%), kus on viljakaimad mullad ja maaviljeluseks sobiv pinnamood. Nepalis on 36 linna ja umbes 4000küla. Kuigi viimasel 20-30 aastal on linnastumine kiirenenud elab linnades 15% rahvastikust kuid näiteks 1971 aastal elas linnades ainult 4%. Linnarahvastik on kasvanud eelkõige Katmandus ja sellega ühist linnastatud moodustavates Patanis
Ayacucho- suurim regioon lõuna-Peruus ja mis on ka nimeks selle regiooni pealinnale.Kõige rohkem terrorismi all kannatanud regioone. Máncora- nimeks linnale kui ka rannakuurortile loode-Peruus.Sama nime ka regioon. Mancora on Talara regiooni pealinn. Huaraz-linn, mis on Ancash regiooni pealinn ja seal linnas asub ka valitsus. Peamine majandustegevus linnas on põllumajandus ja turism. Cuzco- linn, mis asub kagu-Peruus. See on ka Cuzco regiooni pealinn. See linn kuulub UNESCO maailmapärandisse, kuna on ajalooline linn ning see linn oli Inkade Impeerimi pealinn 13.-16. saj, siis Hispaania vallutas selle. Lima- Suurim linn Peruus ning ühtlasi ka pealinn. Sealt avaneb vaade Vaiksele ookeanile. Suuruselt kolmas linn Ameriikas. Seal asub üks vanimaid ja
..........................................7 3.2. Soome majanduse tugevad küljed ........................................................................8 3.3. Soome majanduse nõrgad küljed ..........................................................................8 3.4. Soome kuuluvus organisatsioonidesse .................................................................8 3.5. Soome tuntumad rahvusvahelised firmad .............................................................9 4. RAHVASTIK .............................................................................................................10 4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus ............................................................10 4.2. Rahvastiku iseloomustus .....................................................................................12 5. LINNASTUMINE.......................................................................................................13 5.1
Türgi (Türkiye) Hanna-Maria Ulm 11 A Riigi üldiseloomustus · Riigi lühend : TUR · Riigi kaart : http://www.countrywatch.com/pdfs/TR_cntymap.pdf · Pealinn : Ankara · Pindala : 783562 km2 · Riigikeel: türgi · Rahvaarv: 70586256 (2007) · Rahvastiku tihedus : 90,0 in/km2 · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Rahaühik : Türgi liir · Ajavöönd : Ida-Euroopa aeg · (http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm leidsin riigi lühendi ( 28. jaanuaril) · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrgi leidsin vajalikud andmed riigi kohta (rahvaarv,pindala rahaühik jne ,28. jaanuaril) · Flags Of The World http://flagspot.net/flags/ leidsin riigi lipu ja vapi http://www.ngw.nl (28 jaanuar) Riigi arengutase · Ri
1. Atika 2. Kesk-Kreeka3. Kesk-Makedoonia 4. Kreeta 5. Ida-Makedoonia ja Traakia 6. Ípeiros 7. Joonia saared 8. Põhja-Egeus 9. Peloponnesos 10. Lõuna-Egeus 11. Tessaalia 12. Lääne-Kreeka 13. Lääne-Makedoonia Kreeka on osa Euroopa suurregioonist. Nii nagu Euroopatki, iseloomustab Kreekat nelja aastaajaga kliima, hea viljakuse ja haritavusega mullad, soodustades põllumajanduse arendamist. Loodusvarad on mitmekesised, mis soodustavad kiiret tööstuse arengut, kuid intensiivse tootmise tõttu hakkavad enamus maavarad otsa saama. Põllud annavad aastas ühe saagi. Kreeka on heaolu riik, mida tõestavad paljud näitajad: suhteliselt kõrge keskmine eluiga, tervishoiu laialdane areng, kõrge SKT. Geograafiliselt soodsal asukohal ja arenenud riigina on ühinenud mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega, olulisemad neist :
jaapani muinasjuttudes. 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Jaapan on kõrgeelutasemega heaolu riik 2.1 Arengutaseme iseloomustamine 2.1.1 Elanikearv Jaapanis elab 126 772 000 inimest. Jaapan on rahvaarvu suuruse poolset üheksas riik Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. 2.1.2. Rahvaarvu kasv Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1
annaabi.ee 
