Referaat-Rohtlad-1 (0)

Miina Härma Gümnaasium Mihkel Keert ROHTLAD Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2020


SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 ROHTLAD..................................................................................................................................4 Mongoolia...............................................................................................................................5 Asend...................................................................................................................................5 Kliima ja veestik..................................................................................................................5 Geoloogia ja pinnamood......................................................................................................5 Loodusvööndile iseloomulikud tunnused............................................................................6 Rahvastik ja linnastumine....................................................................................................6 Mongoolia tegevusalad, eksportkaubad, sissetulekuallikad................................................7 Koroona Mongoolias...........................................................................................................7 Turism..................................................................................................................................7 Arengutase...........................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2


SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teema on rohtlad. Teema sai valitud seepärast, et ma ei tea sellest teemast kuigi palju ja see tundus huvitav ning käesoleva töö käigus on mul võimalik rohtlatest rohkem teada saada.  Samuti olen huvitatud kõigest, mis on loodusega seonduv ning soovin selles valdkonnas end  arendada ja silmaringi laiendada.  Rohtlad on tähtis osa geograafiast, sest see on üks maailma bioomidest. Teema piirkonnaks  valisin Mongoolia, mis koosneb suures osas metsastepist ning see on üks rohtlate tüüpidest.  Mongoolia kohta kirjutan kõigest olulisest: asendist, kliimast, geoloogiast ja pinnamoest,  rahvastikust ning veel teistest teemadest. 3


ROHTLAD Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad  kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed. Rohtlad esinevad kõikidel mandritel peale  Antarktise. Rohtlates elab palju taimetoidulisi loomi, kes omakorda meelitavad kohale  kiskjad. Rohtlatel on oma kindlad nimetused erinevates piirkondades. Euraasia parasvöötmes  nimetatakse neid stepiks, Ungaris pustaks, Põhja-Ameerikas preeriaks. Lõuna-Ameerikas  paiknevad rohtlad nii lähistroopikas, kus neid nimetatakse pampaks, kui ka  lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus nad kannavad nime iljaano ja kampo. 4


Mongoolia Mongoolia asukoht on kaardil tähistatud roheliselt. Asend Mongoolia asub Ida-Aasias. Mongoolia pealinn - Ulaanbaatar - asub riigi põhjaosas. Ta  piirneb põhjas Venemaa ja lõunas Hiinaga. Riigil puudub väljapääs merele. Maismaapiiri  pikkus on 8220 km. Kliima ja veestik Mongoolia kliima eripäraks on väga suur temperatuuride vaheldumine aastaaegade lõikes.  Novembrist märtsini on temperatuur alla 0°C. Jaanuaris on keskmine temperatuur -20°C ja  külmematel öödel võib see langeda isegi -40°C-ni. Külma teeb talvel raskemini talutavaks  sagedane väga tugev tuul. Tolmu- ja liivatormid on talvel ja eriti kevadel küllaltki sagedased.  Suvel tõuseb Põhja-Mongoolias temperatuur kuni 33°C-ni ja Gobi kõrbes kuni 38°C-ni.  Ulaanbaataris on aasta keskmine temperatuur -2,9°C. Põhja-Mongoolias võib aastane  sademete hulk ulatuda 350 mm-ni, kuid Lõuna-Mongoolias Gobi kõrbe aladel võib see olla  vähem kui 50 mm, kusjuures enam kui 90 % päevadest on täiesti sademeteta. Siseveekogud esinevad põhiliselt riigi põhja- ja lääneosas. Suuremad jõed on Orhon, Selenge, Argun. Ka järvi on palju, eriti lääne- ja loodeosas. Suurimad on Uvs Nuur, Hjargas Nuur, Har  Us Nuur.  Geoloogia ja pinnamood Maa põhja- ja lääneosa on valdavalt mägine ja steppiderikas, lõunaosas paikneb aga Gobi  kõrb. Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal asub ka riigi   kõrgeim punkt - Nayramadlin Orgil, mis ulatub 4374 m üle merepinna. Altaist itta jäävad  Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900-1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas  laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. 5


Madalaim koht riigis on Hoh Nuur s.o 518 m üle merepinna.  Loodusvööndile iseloomulikud tunnused Mongoolia peamine loodusvöönd on metsastepivöönd, see on ülemineku loodusvöönd  põhjapoolkera parasvöötmes, kus vahelduvad metsa ja rohtla alad.  Metsastepivöötmele on iseloomulik külm lumerikas talv ja soe suhteliselt niiske suvi. Aastane sademete hulk tasandikel on 400–1000 mm. Suvel sajab rohkesti. Suure auramise tõttu mullad kuivavad läbi ja taimed närbuvad. Lumikate püsib kaua. Jõgedel on kevadine suurvesi ja suvine madalvesi, kui väikesed jõed kuivavad. On hästi palju  väikseid suletud nõgusid, mis on mõnikord soolase veega täidetud.  Mullakate on kirev, peamised mullatüübid on mets-hallmullad leetumise tunnustega,  leostunud ja leetunud mustmullad, preeriate niidu-mustmullad. Kontinentaalse kliimaga  piirkondades on levinud soolakute mullad. Metsastepi muldadele on iseloomulik suur  huumusesisaldus, taimede jäänuste aeglane mineralisatsioon ja püsiv struktuur. Nende suur  looduslik viljakus on soodustanud maaharimise levimist. Piiramatu maaharimine on  põhjustanud paljudes piirkondades mulla vee- ja tuuleerosiooni.  Looduslikus taimestikus vahelduvad väikesed metsasalud ja rohtlate alad. Mongoolias  kasvavad peamiselt kask, haab, lehis ja mänd. Looduslik rohutaimestik on säilinud peamiselt  looduskaitsealadel. Sellele on iseloomulik suur liikide arv (kuni 70–80 liiki m² kohta),  rohkesti on kõrrelisi ja segarohtu. Tüüpilised kõrrelised on karukellad, aruheinad, kastikud ja  haguheinad. Loomastikust suure osa moodustavad väikesed närilised ning putukad. Esineb nii metsale kui  ka rohtlale omaseid loomi. Mongoolia metsastepis on tavaliselt hamstrid ja suslikud.  Rahvastik ja linnastumine Mongoolia rahvastiku tihedus on väga madal (2,06 in/km2). Mongoolia on üks kõige  hõredamalt asustatud riike maailmas. Peaaegu 40 % Mongoolia elanikest elab pealinnas  Ulaanbaataris. Linnades elab umbes 68,5 % kogu rahvastikust, sellega on linnastumise tase  keskmiselt suur. Suurema rahvaarvuga linnad on Ulaanbaatar (1 221 000), Erdenet (87 000),  Darhan (75 000). Erdenet asub Mongoolia põhjaosas Bürengij ahelikus, Ulaanbaatar  põhjaosas. 6


Mongoolia tegevusalad, eksportkaubad, sissetulekuallikad Metsastepis, kus sademeid on veidi rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill,  maapähkel. Kaug-Ida kuuma suvega metsastepis kasvab isegi puuvill. Rohtlate kuivemad  piirkonnad sobivad hästi karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja  lambaid. Tegeletakse põlluharimisega, karjakasvatamisega ning kaevandus-, metalli- ja  mineraalitööstusega, mis on riigi peamised sissetulekuallikad. Mongoolia majandusele on kaevandamine oluline. Mongoolia on üks 29-st ressursirikkast  arenguriigist.. Vase- ja kivisöe maardlate uurimine annab märkimisväärset lisatulu. Süsi, vask  ja kuld on peamised Mongoolias kaevandatud varud. Ulaanbaatarist umbes 110 kilomeetrit  põhja pool asuvad mitmed kullakaevandused, näiteks Boroo kullakaevandus ja Gatsuurti  kullakaevandus. Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kašmiir, vill,  loomanahad, värvilised metallid. Koroona Mongoolias Covid-19 nakatunute arvu poolest on Mongoolia maailmas 173. kohal, seega on ta selles  järjestuses tagapool neist riikidest, mis on pindala poolest väga suured. Riigis on kehtestatud  ranged piirangud, piiratud on akadeemilist tegevust, rakendatud on liikumispiirangud.  Registreeritud nakatumisi on käesoleval aastal kokku 888, nendest paranenud on 384. Kuna  riik on hõredalt asustatud, on seal juhtumeid suhteliselt vähe. Päevas registreeritakse paar  nakatumisjuhtu või mitte ühtegi.  Turism Kõige otstarbekam oleks Mongooliasse minna lennukiga. Eestist Mongooliasse on 5156  kilomeetrit, mis lennukiga võtaks umbes natuke vähem, kui 6 tundi, et sinna jõuda.  Mongoolia pole nii tuntud turismi poolest ning seda nii palju ei külastata võrreldes mõne muu riigiga NAGU näiteks Prantsusmaa või Hispaaniaga. Hiina turistid moodustavad umbes  36.4% välisturistide koguarvust, olles alates jaanuarist igakuiselt juhtpositsioonil. Turismi arengueeldused Mongoolias on üsna head. Saab avastada Mongoolia-Mandžuuria  rohumaad ehk rohtlat ja Gobi kõrbe. Seal on arvukalt oma ilu poolest tuntud mägesid, kauneid jõgesid ja järvesid. Turistidele pakutakse erinevaid tegevusi nagu näiteks  matkamist,   linnuvaatlusi, ratsutamist, parvematkamist, mägirattasõitu ja mootorrattamatku. Peaaegu kõik  turismiplaanid hõlmavad Gobi kõrbe, kus saab näha arvukalt kohalikke loomaliike. Gobi  kõrbe populaarsemate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad ka kivistunud dinosauruse luud ja  7


munad. Kuigi Mongoolia on suhteliselt ohutu reisisihtkoht, on soovitatav siiski olla  ettevaatlik. Väärisasjad on mõistlik jätta hotelli, soovitav oleks vältida kõrvaltänavaid ning  pimedas mitte ringi liikuda. Takso on ohutuim liiklusvahend ja on ka suhteliselt odav.  Arengutase Mongoolias on oodatav eluiga keskmiselt 69, meestel 64,7 ja naistel 73,5. Mongoolia  sarnaneb selle koha pealt Eestiga, meeste ja naiste oodatava eluea vahe on pea kümme aastat.  Keskmise eluea tõstmiseks tuleks alustuseks meeste oodatavat eluiga tõsta. Mongoolias  rahavaarv kasvab tänu jätkuvalt kõrgele sündimusele, samas kui suremus on aastate jooksul  madalamaks muutunud, loomulik iive on seal positiivne. Imikusuremus Mongoolias on väga  kõrge, 1000 inimese kohta sureb umbes 23 imikut. Rahvaarvu kasvu vähendab pisut  negatiivne rändesaldo. Oodatav eluiga on areneva riigi kohta juba üpris kõrge. Inimesi, kes  elavad AIDS-iga on Mongoolias umbes 500, mis paigutab riigi maailmas 160. kohale. Sama  palju AIDSi juhtumeid on näiteks ka Maltal, võrdluseks võib tuua näiteks arenenud Euroopa  riigid, nagu Prantsusmaa ja Hispaania, kus AIDSiga elavate inimeste hulk on üle 130000.  Mongoolias ei ole AIDS eriliseks probleemiks.  Maailmapanga ametlikel andmetel oli Mongoolia sisemajanduse kogutoodang (SKP) 2019.  aastal 13,85 miljardit USA dollarit. Mongoolia SKP väärtus moodustab 0,01 protsenti  maailmamajandusest.  IAI ehk inimarenguindeks Mongoolias on 0,735, mis on 92. kohal. Mongoolia SKP dekaadi jooksul 8


KASUTATUD ALLIKAD 1. https://reisi.guru/riik/Mongoolia     (10.12.2020) 2. https://miksike.ee/documents/main/referaadid/rohtlad.htm     3. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm     4. https://slideplayer.ee/slide/15556660/     5. https://en.wikipedia.org/wiki/Mongolia#Climate     6. https://www.visitmongolia.com/     7. https://et.wikipedia.org/wiki/Mongoolia     8. https://www.estravel.ee/blog/mongoolia-ja-monda/     9. https://et.wikipedia.org/wiki/Ulaanbaatar     10. https://et.wikipedia.org/wiki/Metsastepiv%C3%B6%C3%B6nd     11. https://et.wikipedia.org/wiki/Rohtla       9

Document Outline

• SISUKORD
• SISSEJUHATUS
• ROHTLAD
  • Mongoolia
    • Asend
    • Kliima ja veestik
    • Geoloogia ja pinnamood
    • Loodusvööndile iseloomulikud tunnused
    • Rahvastik ja linnastumine
    • Mongoolia tegevusalad, eksportkaubad, sissetulekuallikad
    • Koroona Mongoolias
    • Turism
    • Arengutase
• KASUTATUD ALLIKAD