või omandavad selle puudulikult, ei omanda täielikku lugemisoskust kunagi. Puudulikult omandatud akadeemilised põhioskused kujutavad endast tõsist ohtu hilisemale edasijõudmisele koolis ja tööelus ning sotsialiseerumisele laiemalt. Sellepärast, on vaja rohkem uurida spetsiifilised lugemis- ja kirjutamisraskused. Põhjamaadega võrreldes pole Eestis düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Eesti koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Meie ühiskonnas peetakse lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund. UNESCO andmetel on 10% täiskasvanutest düsleksia. (Lukanenok, Kasper 2004)
tähenduses kasutatakse mõisteid sõnapimedus, samuti spetsiifilised lugemisraskused. Eestis jagatakse kirjaliku kõne alaseid raskused traditsiooniliselt düsleksiaks, mis väljendub ainult lugemisraskustes, sel ajal kui kirjutamisraskusi nimetatakse düsgraafiaks. Inglisekeelses erialakirjanduses kasutatakse düsleksiat sageli sünonüümina raskuste kogumile- spetsiifilistele õpiraskustele, harva eristatakse lugemis- ja kirjutamisraskusi eeldades, et enamasti kaasneb lugemisraskustele ka kirjutamisraskus . Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise ja mõistmise raskusi. Kirjutuspuuetena - häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi kirjutamisel. Lapse eakohaselt arenenud kõne on lugema-kirjutama õppimise põhiline eeldus. Düsleksia puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal.
ei ole. Düsleksia (mida kasutatakse laiemas mõistes lugemis- ning kirjutamisraskuste tähistamiseks) põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004) Põhjamaadega võrreldes pole meil düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Meie koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Oleme harjunud pidama lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund. UNESCO andmetel on 10% täiskasvanutest düsleksia. (Lukanenok, Kasper 2004) Käesolev referaat käsitleb düsleksiat kahes osas. Esimene osa kirjeldab düsleksiat
korraldamisel palju. Otsus, kuidas last arendada ja õpetada, tuleb teha võimalikult kohe, kui on avastatud raskused. Lähtuda tuleb lapse arengu tasemest ning arvestada tema individuaalseid iseärasusi, st tugevatele külgedele toetudes arendada nõrgemaid. (Lukanenok, 2008) Soome kogemus Põhjamaadega võrreldes pole meil düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Meie koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos.. (Lukanenok, 2008) Turus asuva rootsikeelse Cygnæus algkooli eripedagoog Ann-Sofie Selin ja endine direktor Pehr-Olof Rönnholm tutvustasid oma kooli kogemust düsleksiaga õpilastega tegelemisel. Pea 500 õpilasega kooli eesmärk on õpilasekeskne haridus, oluliseks peetakse autentset hindamist, õpetajate pädevust. Koolis on töötatud välja nn turvalisusvõrk, mille abil on lihtne
Sellepärast on vaja rohkem uurida spetsiifilisi lugemis- ja kirjutamisraskusi. Töö hüpoteesiks seadsin,et paljudel meie kooli algklasside õpilastel on raskused lugemis-ja kirjutamisoskuse omandamisel. Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, kui paljudel algklasside õpilastel on raskusi lugemise ja kirjutamisega ning kuidas neid lapsi koolis toetatakse. Töö kooseb kahest osast, teoreetiline ning praktiline osa. Uurimistöö esimene peatükk annab üldise ülevaate, mis on lugemis-ja kirjutamisraskus, düsleksia ajalugu, nende tunnused ning millest tulenevad. Teiseks peatükiks on uuring, kus kasutan juhendaja poolt antud andmeid, arvutan välja protsendid, uurin saadud tulemusi ning analüüsin neid. Töö koostasin kasutades erinevaid elektroonilisi allikaid. 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused Lugemis-ja kirjutamisraskused ilmnevad tavaliselt esimesel kooliastmel. Neist paljudel püsib
annaabi.ee 
