Lugemisraskused ei ole põhjustatud madalast intelligentsusest, psühholoogilistest, emotsionaalsetest ega sotsiaalsetest põhjustest. Lugemisraskusega inimestel on täheldatav mitteverbaalsete soorituste oluliselt parem tase võrreldes verbaalsete sooritustega. Tihti on sellised inimesed andekad ja produktiivsed mõnel teisel alal ning seetõttu on otstarbekas käsitleda lugemisraskust teistlaadi mõtlemis- ja õppimisviisina. Lugemisraskus on püsiv ning kestab läbi elu. (Lukonenok 2009) Ühtset düsleksia tekkemehhanismi pole siiani suudetud selgitada. Välja tuuakse kolm levinumat teooriat (Mere 2007 järgi): · Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. · Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Ühtlasi ei liigu info normaalselt
6 Lugemishäirete põhjustajana on toodud esile nii pärilikke kui ka keskkonnategureid. Kuigi kaksikute uuringute tulemused osutavad tugevale geneetilisele mõjule, on düsleksia siiski hulgiteguriline häire, mida mõjutavad nii geenid kui ka keskkond. (Pruulman, 2010) Düsgraafia esinemine koos teiste häiretega Lugemisraskus on kompleksne nähtus. Sageli käivad sellega koos ka kirjutamis- ning arvutamisraskus, võivad kaasneda ka emotsionaalsed ja käitumishäired, tähelepanu- ja aktiivsushäire, motoorika- ning koordinatsiooniraskused. On selge, et mida rohkem häireid või raskusi lapsel on, seda keerulisem on tal õppimisega toime tulla ning eluga hakkama saada. (Lukanenok, 2008) Enamasti ei taba lugemisraskus last ootamatult. Üks kindlamaid lugemisoskuse ennustajaid on suulise kõne tase varases eas
Mõiste düsleksia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast-DYS (eesliitena rike, häire) ja LEXIS (sõna, kõne). Inglise keeles kasutatakse mõistet düsleksia nii lugemis kui ka kirjutamispuude tähistamiseks. Eesti keeles on kirjutamispuudel oma nimetus- düsgraafia, kuid praktikas vaadeldakse neid koos. (Maila) Düsleksia sünonüümidna kasutatakse mõisteid: · Sõnapimedus · Primaarne lugemisvõimetus · Spetsiifiline arengudüsleksia · Spetsiifiline lugemisraskus Levinumad definitsioonid: · Spetsiifiline lugemishäire on spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse häirumine, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. · Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus võivad olla puudulikud.
õnnetusi ning pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib kergesti distsipliininõuete vastu. Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega. Teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud. Reeglina esineb tal mõtlemisprotsesside kahjustust ning teistest lastest sagedamini kehalise ja kõne arengu häireid. Sageli kaasnevad lugemisraskus ja muud õpihäired. (7) 4. Diagnoosimine/ ravivõimalused Hüperaktiivsuse diagnoosib lastepsühhiaater koostöös teiste erialaspetsialistidega, uurides last põhjalikult, sest paljud lapseeas esinevad psüühikahäired sarnanevad hüperaktiivsusega. Haigusega on tegemist sellisel juhul, kui sümptomid on tugevad, kestavad kaua, esinevad mitmes keskkonnas (nt kool, kodu, sõpruskond), halvendavad tegutsemisvõimet ja põhjustavad lapsele muid probleeme. (Jegorova, Veisson 2009).
Frustratsiooni-enesehinnagu mudel. Madalad akadeemilised saavutused. Kaasneb enesehinnagu langus. Ärritunud. Kaasneb probleemne käitumine. Koolist väljalangemine. Lugemishäire ja käitumishäire vaheline seos? Need on omavahel seotud. Küsimus on selles, millise algusega need on seotud: 1) Aeglane lugemaõppimine -> pettumus -> KH (käitumishäire). 2) KV (käitumiskäire) -> keskendumisraskus - > lugemisraskus Pole vahet kumma algusega on tegemist. Kõige olulisem on saavutada koolis kohe alguses võrdne lugemisoskus. Siis jääb ära võrdlusmoment, et ma ei oska nii hästi kui teised. Sageli on esimeses klassis probleemid seotud lugemisoskusega ollakse nt maha jäänud. ERINEVAD LAPSED JA KÄITUMINE KOOLIS Noorukite probleemid Käitumine jaguneb kahte gruppi: 1) eksternaliseeritud väljapoole suunatud (alakontrollitud) või
lapsed teevad tööd, et sellega toime tulla. 5.-6. klassist lähevad tekstid spetsiifilisemaks, ainespetsiifiliseks, tulevad keerulised tekstid, võib lapsel põhiprobleemiks olla metatunnetuslik raskus, ta ei suuda jälgida, millest on aru saanud, kus tekivad probleemid, selle tõttu on hädas ka siis, kui tehniline lugemine on paigas ja tavatekstiga ka väga suuri probleeme pole, kui last on toetatud ja aidatud vastavalt, siis niisugustest raskemate tekstide mõistmisega on nad ikka hädas. Lugemisraskus on midagi sellist, mis lapsi segab kogu nende kooliea vältel. 8. Spetsiifiline kirjutamishäire. Häire olemus ja väljendumine. Õigekirja või käekirja probleemid- enamasti mõlemad esindatud. - tähtede ärajätmine, asendamine, segistamine, lisamine. Nt sõna koer – jäetakse mõni täht kirjutamata, asendatakse neid tähti. Segistamine – sõnade sees on tähtede järjekord vale. Lisamine