vasallidele kodukariõiguse ning ka kõrgema kohtuvõimu. 14. saj lõpus hakati omavoliliselt vasalli maalt lahkunud talupoegi trahvima ja 15. saj ka järjekindlalt tagasi nõudma, siis algas ka talupoegade müümine maast lahus. Omandiõiguse säilitasid talupojad vaid vallasvarale, kuid sedagi hakati piirama. Sunnismaisus muutus üldiseks 16. saj I poolel, pärisorjuslik sõltuvus tugevnes käsikäes aadli positsioonide tugevnemisega märgatavalt 17. saj jooksul. Karl XI algatatud reduktsiooniga kaasnes pärisorjuse kaotamise ja talurahva olukorra parandamise taotlused, mis küll Põhjasõja ning Vene aja saabumisega suuremat vilja kandma ei hakanud. Talupoegade olukord hakkas paranema alates 1802.aastast, kui vene keisririigi valitseja Aleksander I nõudis aadlikelt talupoegade olukorda soodustavate reformide koostamist. 3 2. Reduktsioon 1676
.. kaubanduses vähenes idakaubanduse tähtsus arenes sisekaubandus e talurahvakaubandus manufaktuuride loomine (klaas, tekstiil, paber) Tartus, Viljandis, Pärnus .. käsitöös säilis tsunftikord takistati eestlaste käsitöö-alast tegevust kaotati Oleviste gild .. talurahva eluolus 1645 pärisorjuse kehtestamisega suurenesid talupoegade koormised, teotöö kuni 6 päeva, kadus rahaline rent reduktsiooniga paranes talurahva olukord riigimõisades talupoeg ei kuulunud enam mõisnikule koormised vastavalt talu suurusele vakuraamatud, kus kirjas talupoegade kohustused talupoegadel õigus kaevata mõisnik kohtusse .. aadelkonnas privileegid säilisid maa läänistati erakätesse tugev saksa aadli võim reduktsiooniga võim vähenes .. religioonis luterluse kinnistamine 17
Reduktsiooni vastased Liivimaa aadlipositsiooni juht Johann Reinhold Patkul (maanõunik), kes mõisteti mässulise tegevuse tõttu Rootsi riigivõimu poolt surma koos vara äravõtmisega, kuid kellele õnnestus põgeneda välismaale ning kellest sai Põhjamaa eel intriigide korraldaja Rootsi vastu Maapäevade tegevus allutati kindralkuberneri kontrollile Talurahva olukord 1645 kehtestati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus Reduktsiooniga aga läks suur osa mõisatest jälle riigi kätte Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine Seati sisse vakuraamatud (koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega) Liivimaal määrat siinakohtunike asemele kreisifoogtid Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud Põllumajandus 17.sajandil mõisaid üle 1000 Suur rõhk teraviljakasvatusel (eriti rukis)
· Põhja-Eesti 4 maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) moodustasid Eestimaa kubermangu · Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu (Pärnu ja Tartu maakond Eestis) · Saaremaa eriõigusega Liivimaa kubermangus (eraldi asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem) 10. Millised olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile? · Rootsi sai reduktsiooniga enda käsutusse Liivimaal 80%, Eestimaal 50% ja Saaremaal 30% maast · Riigi sissetulekud kasvasid renditulust ja provintside valitsemise kulud kaeti tuludest · Balti aadel sai mõisad rendile ja pidi osa tulust riigile loovutama · Liivimaa aadli tugev vastuseis murti aadli omavalitsuse allutamisega kindralkubernerile 11. Milles seisnes balti erikord? Miks oli sellest huvitatud Vene keskvõim, miks kohalik aadel?
1696- hiline kevad, suvised lausvihmad Hukkunuid 70-75 000 Reduktsioon: Erakätesse läinud riigimaade taasriigistamine Põhjus: Rootsi riigivõimu soov tugevdada kuningavõimu Baltikumis Selle viis läbi Karl XI J.R. Patkul- Liivimaa aadlike juht, reduktsiooni vastane Talurahva olukord: Rootsi aja algul said talupojad vabalt elukohta valida 1645 kehtestati sunnismaisus Eestimaal, 1688 Liivimaal Reduktsiooniga talupoegade olukord paranes Talupoegade kohustused määrati kindlaks ja kanti vakuraamatusse (kui seal ei olnud kirjas, siis ei pidanud talupoeg seda täitma) Talupojal oli võimalus pöörduda kuninga kohtusse Põllumajandus: Tähtsaim oli teraviljakasvatus (rukkikasvatus) Kolmeväljasüsteem Tööloom- härg Lehmi peeti vähe Talupoegade kohustused: Teotöö
kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. · Adrakohtud ja Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid, need kohtunikud olid välja valitud mõisnike hulgast. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Rootsi riigivõim ja balti aadel · Kuninga võim oli nõrk · Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti aadli privileegide sälitamisest ja suurendamisest. · Karl XI alustas reduktsiooniga oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. · Mõisnikud pidid hakkama oma maade eest maksma -> tõstsid talupoegade makse. · Riigi sissetulekud kasvasid. Paranesid haridusolud.
Ta soovis riigi tulusid suurendada ning Balti provintsidest suuremat maksutulu saada. Selleks kehtestas kuningas 1680. aastal reduktsiooni. Sellega võttis riik tagasi kuninga poolt läänistatud mõisad. Uus reform puudutas ka talupoegade õiguslikku seisundit, kuid seda ainult kroonumõisates. Nii pandi paika koormiste ülempiir riigimõisa talupoegade üle ja piirati mõisnike omavoli. Sellega ei tohtinud mõisnik talupoega omavoliliselt ümber paigutada või koormata. Reduktsiooniga piiratud õigused kehtisid siiski vaid kroonumõisates, eramõisates talupoegade õiguslik olukord ei muutunud. 17. sajandil, Rootsi võimu ajal, võib kokkuvõttes märgata riigi soovi siinsete talupoegade olukorra parandamiseks. Kahjuks põrkusid need kavad vastu baltisakslate soovidega ning ka riigi enda kavadega siit suuremat maksutulu saada. Seega võib öelda, et sisuliselt talupoegade õiguslik seisund 17. sajandil märkimisväärselt ei paranenud.
Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste arv jõudsalt kasvama, kuid Suur nälg (1695-1697) pidurdas selle. Rootsi saatis kõigest hoolimata teravilja ja muud eluks vajalikku toitu Eesti aladelt välja ning tegi olukorra aina halvemaks. Suure nälja lõpuks oli hävinud ligikaudu 20% rahvastikust. See on minu meelest esimene näide sellest, et Rootsi aeg polnud sugugi hea. Eesti talupoegadel säilitati sunnismaisus ja pärisorjus. Samas vähenes mõisnike võim taupoegade üle, sest reduktsiooniga ehk mõisate riigile tagasi ostmisega läks suur osa eramõisatest Rootsile. Hakati kasutama vakuraamatut, kuhu kanti talupoegade koormised ja kohustused mõisa ees. Kuigi taulupoegadel oli õigus mõisnikud kohtusse kaevata, ei võitnud nad peaaegu kunagi, sest peale jäi mõisnike raha, mitte talupoegade õigus. Ma ei leia, et selles perspektiivis Rootsi aeg talupoegadele head tõi, peale vakuraamatute kasutuselevõttu, mis kaitses neid, sest üldisemalt ei võitnud nad midagi juurde.
Aadlikud ajasid Maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Reduktsioon on riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni alustas Karl XI 1680 aastal, kuna ta oli saanud päranduseks tühja riigikassa ning ta üritas reduktsiooniga riigi tulusid suurendada. Aadel arvustas redukstsiooni ning nad kutsusid üles ignoreedima kuninga korraldusi. Reduktsiooni kahjustusid majanduslikud huvid ning rikuti ka kehtivaid õigusi. Riigi sissetulekud kasvasid ning paranesid ka haridusolud. Reduktsiooni tagajärjena kutsusid aadlikud üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile
ajal õitsele puhkes. Kõige suurem väljaveoartikkel oli teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid ka mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Võib väita, et Rootsi aeg mõjus Eesti aladele neutraalselt, ei toimunud midagi väga halba ega ka midagi erakordselt head. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeriti Põhja- Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. 1680. aasta reduktsiooniga parandati talupoegade olukorda mõnevõrra. Seati sisse ka vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised. Talupoegade kahjuks tõlgendasid mõisnikud tihti vakuraamatutes kirjutatut oma kasuks. Esimest korda oli talupoegadel võimalus mõisnike peale ka kaevata, mida alguses agaralt tehtigi. Hiljem hakkasid mõisnikud endale lihtsalt õigust "ostma" ja kahjuks usuti tihti rohkem ka mõisnikku kui talupoega. Üldiselt saab
Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud aga väga erinevalt. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi kaasa palju olulisi muutusi. Suure osa nendest muutustest tõi endaga kaasa reduktsioon. Reduktsiooni viis läbi kuningas Karl XI, see seisnes erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisel Rootsi riigi tulude suurendamise eesmärgil. Reduktsiooniga kaasnes nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi, sest ei ole head ilma halvata ega vastupidi. Reduktsiooni positiivsete tulemuste alla võib lugeda näiteks seda, et suur osa eramõisatest läks tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt ning riigi kätte läinud mõisate talupojad vabastati pärisorjusest. Talupoegadele anti ka õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need kehtestatud seadusi rikkusid, ning nad
Mõisates oli tähtis teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Siinne teravili oli eriti nõutud, sest seda kuivatati rehielamus, kus suitsuga kadusid viljalt bakterid. Peamiselt kasvatati rukist ning otra. Tööstusettevõtted rajati peamiselt maale, sest seal oli tasuta tööjõud ning rohkem maad. Talurahva vaesus ei võimaldanud märkimisväärset varanduslikku kihistumist. Talurahvas pidid tasuma koormisi, mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Reduktsiooniga seoses märgiti üles talupoegade koormised vakuraamatusse. See ei lasknud enam mõisnikel talupoegade koormisi oma tahtmise järgi suurendada ning andis talupoegadele suurema kindluse kui kunagi varem. Talupoegadel oli sunnimaisus, millega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra kohtuvõimule,. Rootsiajal võib pidada talupoegi pärisorjadeks. Kuningas Karl XI kavatses kaotada kroonumaadelt pärisorjuse ja tegi ettepaneku ka rüütlimõisate talupojad vabastada, kuid sellest keelduti
1668 avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitseikorralduse, mis samuti määras talupojad pärisorjuslikku seisundisse 17, saj keskel- toimus kohaliku talurahva lõplik pärisorjastamine. 1680 keskel- Rootsis nn suur reduktsioon, mille eesmärk oli Eestis, Liivimaal ja saaremal kõik mõisnikele antud maad riigile tagasi võtta. Loodi reduktsioonikomisjon, mõisnike võõim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Reduktsioon vabastas talupojad pärisorjusest. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik made hindamine ja kaardistamine, mida tegid adramaarevisjonid.politseilisi ülesandeid hakkasid riigi määratud ametnikud- kresifoogtid. 1696 kehtestati Liivimaal majandusreglement, millega: ei tohtinud suurendada talupoegade koormisi, ei tohtind talupoega väljatõsta ja maad mõisastada, tuli aboteo üle arvestust pidada, piirati kodukari õigust kuni kolme paari vitsteni, anti talupojale õigus esitada kaebusi.
välja kuulutamata. 3) Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Säilusid Saaremaa, Liivimaa, Eestimaa rüütelkonnad. Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütli nimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege. Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol). Et võita baltisaksa aadlike poolehoidu, viis Peeter I läbi restitutsiooni reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Mida positiivset ja mida negatiivset oli Balti erikorras? + - * Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära. * Suruti maha eestlaste õigused. * Välistas Vene kolonisatsiooni. * Baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes.
Rootsi aeg Eestis: Aadelkonna suhted keskvõimuga Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest, seega autonoomia (sõltumatus) oli võrdlemisi täielik. Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele. Hiljem (1680. aastast) seoses mõisade reduktsiooniga kaotati autonoomia peaaegu täielikult (see säilis vaid linnades ja Saare- ning Muhumaa aladele). Keskvõimu organitena Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja (hiljem nim. kuberneriks). Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt (privileeg). Aadel püüdis seda privileegi kasutult enesele kiskuda. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur (asendas kuberneri tema äraolekul).
1645. aastal fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja- Eestis Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna, Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast.1668.a. avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitsei korralduse, mis samuti toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud talurahva olukorda. Hiljem läks reduktsiooniga suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte ja see vähendas mõisnikke võimu talupoegade üle. Võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse ka vakuraamatud, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi talupoegade suhtes. Esimest korda oli talupoegadel õigus mõisnike peale kaevata ja kohtus oma õiguste eest seista. Tihti usuti aga rohkem mõisnikke kui talupoegi.
Eestlastest talupoegade jaoks oli riigikassa suurenemine kohati kasulik, sest sellega kasvasid ka hariduse-ja kirikuolude parandamiseks mõeldud toetused. Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel ei muutnud oluliselt siinset talupoegade olukorda. Võrreldes Rootsi ja Soome omadega, oli siinsete abiliste seisukord kehv. Valitsus tunnistas talupoegi endiselt kui pärisorje, kuid mõisnikel kadus luba pidada nende üle kohut, neid surnuks peksta või tappa. Seoses 1680nda aasta reduktsiooniga toimus ka talupoegade eluolude paranemine. Kuninga talupojad ehk kroonutalupojad said nüüdsest võimaluse omandada haridust kohalikus kirikuhoones või asuda sõjaväeteenistusse. Neil oli võimalus avardada oma silmaringi maailmast ja said nüüdsest avaldada rohkem enda mõtteid ja arvamusi. Alates 1593. aastast oli Rootsi riigi ametlikuks riigiusuks luterlus. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine või mõni muu karistus
Manufaktuur – suurtööstus 3. Eesti ala kolme kuninga ajal •Poola ala –Liivimaa hertsogkond –3 presidentkonda •1583 Tartus jesuiitide gümnaasium •1584 andis Stefan Batory Valgale linnaõiguse •Rootsi võim Eestimaal - Eestimaa hertsogkond - 7 linnuselääni 4. Eesti ala Rootsi ajal •Eesti ala minek Rootsi võimu alla - Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel - Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel - Oliva rahu Poolaga •1680 alustas Karl XI reduktsiooniga - mõisamaade taasriigistamine • Talupoja elu Enne redukstiooni: Pärast redukstiooni: • Pärisorjus • Osa talupoegi kroonumaadel •Sunnismaisus säilib • Eramõisades vakuraamatud •Koormised kasvavad • Kaebeõigus mõisniku peale •Talupoja koormised - teotöö - mõisavoor - loonusrent jt. •Linnade areng
Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt. Võib väita, et reduktsiion vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse vakuraamatud, mille tõttu mõisavalitsejate kuritarvitused olid piiratumad. Talurahvakultuur sõilitas oma ilme ja muutus aeglaselt. Hakati pruukima ohtralt õlut ja viina ning nende turustamisekas rajati ohtralt kõrtse. Ka tubakas hakkas meil levima, kuigi polnud veel eriti populaarne
seevastu talurahva hariduse arengut, samuti see periood oli kergem kaupmeestele ja käsitöölistele. 3) Talurahva õigusliku olukorra muutumine: 1645.a fikseeriti Oxenstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Clas Totti maapolitseikorraldus: kõik pärisorjade järeltulijad on pärisorjad, mujalt tulnud üksikjalad, vabadikud ja sulased muutusid pärisorjadeks esimese lapse sünniga. Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Majandusliku olukorra muutumine: talupojal teotööd (rakmetegu, jalategu). Kohustused: osalemine ajujahil, raharent, loonusandam, mõisavoor. Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes
Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju, 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Olulised muutused toimusid ka vaimuelus, Rootsi riik hakkas tutvustama aktiivselt Luterluse põhitõdesid, Tartusse asutati Tartu ülikool ja talupoegade jaoks asutati talurahva koolid. Talupoegade jaoks üks tähtsamaid muutuseid oli see, et 1645.aastal pärisorjus ja sunnismaisus kehtestati nüüd juriidiliselt. 1680. aasta reduktsiooniga talupoegade olukord parandati mõnevõrra. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Nüüd tekkis talupoegadel õigus kaevata mõisniku peale, mida alguses agaralt tehtigi, kuid mõisnik hakkas oma õigust ,,ostma". Talupoeg pidi tasuta mõisas töötama teatud arv päevi nädalas. Teotöö ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele
Eramõisad- aadlik määras, nagu enne ja riigimõisad. Seati sisse vakuraamatud riigimõisades. Sinna kanti talupoegade fikseeritud koormised, tähtis oli see,et vorme ei saanud aadlik tõsta, vaid kuningas sai neid muuta. Lisaks sellele oli oluline ka see, et fikseeriti vastavalt talude suurusele ja kandevõimele. Enne oli maksud kõigil samasuurused, kuid nüüd sõltus suurusest ja maksuvõimest. See oli talupoegadele meeltmööda. Reduktsiooniga ei kadunud siiski pärisorjus, kuigi talupojad mõnes kohas seda mõtlesid. "vana hea rootsi aeg" vakuraamatud ka üheks põhjuseks. Vee ajal likvideeriti ja uuesti kogu võim aadlikele. 1696 anti välja rootsi riigi poolt seadus, mis oli talupoegade olukorra kergendamiseks Liivima majandusreglement. Need olid ka seadused feodaali võimu piiramiseks
Igapäevaküsimusi lahendas rüütelkonna pealik e maamarssal. Nad rajasid koole, kogusid makse, hoolitseis teede jms eest. Balti aadli (Kristiina oli jaganud palju Vene võim vajas aadlike toetust, läbisaamine maid)Privileegid oli järjest seega alustati restitutsiooniga, st võimudega: suurenev aadelkonna võim. Rootsi ajal riigistatud mõisate privileegid ja Reduktsiooniga kaotati tagastamine, lisaks vanad õigused piirangud Eestimaalt 54% maadest, talupoegade üle. 1721 Balti erikord. saaremaal 30% aadlike Lisaks eraldas siinne erikord selle maadest, Liivimaal 4/5, seal poolest venemaad ennast, et siin ajati kõige rohkem, sest Johann, asju saksa keeles, oli luteri usk, Reinhold Patkul hakkas selle tollipiir. Säilisid eelised
Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju. Erinevalt rootsi talurahvast , kes oli vaba, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi Rootsile, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Nendele talupoegadele, kes töötasid Rootsi poolt ülevõetavas mõisas, tähendas see vabanemist pärisorjusest, sest siis nad oli nimetatud üksnes kuninga alamateks. Seati sisse ka vakuraamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustuse mõisa vastu. Koormiste fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi ja esimest korda oli talupoegadel võimalus mõisnike peale ka kaevata
sajandi esimesel poolel pääseda välja suremis ohust? Kuna eestisse hakkas sisse rändama palju võõraid rahvaid, kes omandasid kiirelt uue keele ja kombed. Mida tähendab sunnismaisus? Et talupoeg koos oma maaga kuulus aadlikule/omanikule, ning nad ei tohtinud elukohta vahetada. Miks ühinesid Balti aadlikud rüütelkondadesse? Et mitte oma võimu kaotada. Mis oli mõisate reduktsiooni eesmärk? Et mõisnukud jäid oma mõisadesse kui nad pidi osa oma maast riigile tagastama. Kuidas muutus reduktsiooniga talupoegade õiguslik seisund? Talupoeg võis mõisnikku kohtusse kaevata. Miks toetasid Rootsi võimud talurahvakoolide loomist? Et õpetada talurahvas lugema ja kirjutama ning teha neile selgeks usu põhitõed. Mis põhjustas venemaal segaduste aja? Kuna seal olid mitmed näljahädad, erakordne pakane. Mille poolest erines Vale-Dmitri varasematest Venemaa valitsejatest? kuna ta oli isehakanud valitseja. Kuidas sai alguse romanovite dünastia?
abikäsi( sulased ja tüdrukud). Talude kasvu pidurdas mõisate arvukuse ja mõisamajanduse osatähtsuse kiire kasv. Kuna mõisapõlde tuli juurde, kasvas ka teoorjus. Teonorm oli talvel 6 päeva nädalas ja suvel 12 päeva nädalas. Mõis nõudis abitegu vastavalt oma äranägemisele suuremateks põllutöödeks( külviks, sõnnikuveoks jne). Korraldati ka mõisatalguid. Kui mõis redutseeriti, kuulutati kõik mõisa talupojad kuninga talupoegadeks ehk kroonutalopoegadeks. Reduktsiooniga paranes talupoegade majanduslik olukord.Talupoegi hakati kaasama maa hindamisele. Koormiste määrad pandi kirja vakuraamatus. 4) Linnad ja kaubandus- linnade majanduslik areng, linnarahvastik, kaubandus 17. saj oli Eestis 10 linna. Uued linnad olid Valga ja Kuressaare. Vähenes linnavalitsuste ehk raadide iseseisvus, suurenes sõltuvus riigivõimust. Linnad kaotasid õiguse iseseisvale müntimisele ning majandustegevusele. Olid kodanikud ja mittekodanikud
4. Säilisid rüütelkonnad Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse - baltisaksa aadlike nimekirjad, kuhu ei kantud vene aadlikke ja saksamaalt tulnud uusi aadlikke. Täielikke poliitilisi õigusi omasid vaid aadlimatriklitesse kantud aadlikud (nt. õigus osaleda maapäeval, õigus omada rüütlimõisaid). Et võita baltiaadli poolehoidu viis Peeter I läbi restitutsiooni - reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Mida positiivset ja mida negatiivset oli balti erikorras? Positiivne Negatiivne · Säilitas siinne kultuur · Eestlaste õiguste piiramine, allasurumine · Tugevnesid kaubasidemed Lääne- · Eestlased pärisorjastati taas
takistusi, sest vabu maid oli küllalt. Rootsi aja lõpuks olid sündivuse tõus ja parem elujärg neljakordistanud Eesti alade rahvaarvu. Talurahva olukord muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeriti kirjalikult sunnimaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud talurahva olukorda. Hiljem läks reduktsiooniga suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte ja see vähendas mõisnikke võimu talupoegade üle. Võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse ka vakuraamatud, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi talupoegade suhtes. Esimest korda oli talupoegadel õigus mõisnike peale kaevata ja kohtus oma õiguste eest seista. Tihti usuti aga rohkem mõisnikke kui talupoegi. Talupoegade olukord muutus
BALTI ERIKORRA PLUSSID JA MIINUSED +Tõkkeks venemaa ja baltikumi vahel +Aitas säilitada siinse maa kultuuriomapära, välistas kolonisatsiooni, võimaldas tihedamaid sidemeid lääne-euroopaga, tagas kiirema arengu võrreldes muu venemaaga. +säilis linnade omavalitsus -Suruti maha eestlaste õigused -baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes, eestlasi hoiti oma valitsusorganitest eemal. Et võita Balti aadli poolehoidu, viis Peeter I läbi restutsiooni, see tähendab reduktsiooniga(mõisate riigistamine) äravõetud maade tagastamist endistele omanikele. Balti erikord kehtis kuni 1783 aastani.
päris hästi väljatöötatud. Rootsi ajal aga kehtisid mõisatele Rootsi seadused. Tol ajal tehti ka Liivimaa majandusreglement, mis kehtis ainult kronumõisatele. Nimelt piirati kodukari õigust, keelati talupoegade võõrandamine, peremeeste karistamise õigust. Lisaks viidi majanduskohustused kooskõlla reaalusega, talude pärimisõigus kehetstati ja kõigil oli õigus kaevata mõisnike peale. Kui 1680. aastal tuli troonile Karl XI, kes sai päranduseks tühja riigikassa, alustas reduktsiooniga ehk erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisega, siis hakkas tasapisi kogu valitsemiskord muutuma absolutistlikuks. Tol ajal anti talupoegadele õigusi juurde, kuid mõisnikke selline korraldus ei toetanud ning nad hakkasid kuningale vastu. Mässu juhtis Johann Reinhold Patkul, kes hiljem anti kohtu alla süüdistatuna kuninga reetmise eest. Peale seda kaotati Liivimaal peaageu kõik aadliomavalistused ning Karl XI suutis 17. sajandi lõpuks oma võimu maksma panna
Puudutatakse teemasid, mis olid 18. sajandil päevakajalised. Maa ja omandi küsimus kerkis seoses Vene võimu kehtestumisega Eesti alal. Kuid see teema oli ka varem poleemikat tekitanud. Vene riik hakkas läbiviima restitutsiooni- mõisate tagastamist omanikele. Selleks otstarbeks loodi 1721. aasta oktoobris restitutsioonikomisjon (Laur, M 2000, lk 123). See tõi kaasa probleeme omandiõigust tõendavate materjalidega. Rootsi ajal, seoses reduktsiooniga, oli eramõisavaldus kokkukuivanud, kuid restitutsiooniga see taastus. Maksukorraldus jäi oma põhimõttelt samasuguseks kuni asehalduskorra kehtestamiseni, mil keskvõim maksusüsteemi sekkus. Riigikassa suurendamiseks kasutati ka erakorralisi makse. Lisaks kahele eelpool mainitud teemale sisaldab monograafia teine osa veel pärisorjuse reguleerimist, kaubandust ja politseikoraldust. Eriti tugevalt tõusis esile pärisorjuse teema. Peale Põhjasõda oli siinse talupoja elu väga vilets
kenasti riigikassat. Sellega seoses hakati pidama maksude üle maksmise üle vakuraamatut, kuhu oli kirjutatud pere suurus, maa suurus ja maksmised. Selle tekkimine tegi ka talupoja elu kergemaks ja mõisnik ei saanud teda enam nii plaju käsutada. Seda allikat võib ka nimetada ka iga perekonna sugupuu allikana, tänu millele võid teada saada, kust su esivanemad pärilt on, mis on mingis mõttes tähtis praegusele ajastule. Reduktsiooniga tekkis 1694 uus haldusjaotuse, kus tõmmati umbes joon läti ja eesti rahvuse vahele, millest sai alguse umbkaudne tänapäevane riigipiir, kuid läti piir asus tänapäevasest piirist rohkem põhja pool, kui seni. Kui algselt oli talupoegadel Rootsi ajal raske, sest nende koormusi suurendati, siis tasapisi muudatustega nende olukord leevenes. Hakati riigitalupoegi vabastama pätisorjusest, reduktsiooniag seoses leevenes mõisniku võim talupoja peale mingil määral, talupoegi hakati
1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel. See lõpetas II Põhjasõja. Ruhnu saar läks Rootsile. 1681 Karl XI kaotas Liivimaal reduktsiooniga riigistatud mõistats pärisorjuse. 1684 asutati Forseliuse seminar. Talurahva harimiseks. 1686 võeti vastu uus kirikuseadus. Esimene piibli- ehk keelekonverents. Anti välja Virginiuste poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament. 1688 Forselius upub Stockholmist Eestisse sõites. Liivimaal hakatakse riigistama ka neid aadlike mõisaid, mis kuulusid neile enne Rootsi valitsusaega. 1700 Algas Põhjasõda. toimus Narva lahing Rootsi ja Vene vägede vahel. Rootsi võitis ja
Nad lähendasid ka luteri usku rahvale. 1739 ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge Anton Thor Helle poolt. Talurahva olukord Poola aeg: Kuna pärast Liivi sõda oli majandus langenud, siis püüti talupoegadelt võtta, mis võtta andis. Talupojad olid ikka pärisorjad. Jesuiitide gümnaasiumis ja seminaris õppis ka eestlasi. Rootsi aeg: 1645 fikseeriti sunnismaisus ja toonitati pärisorjuslikku seisundit. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Algas põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille järel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest
Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. Vene ajal 1737. aastal sõnastati aga Roseni deklaratsioon , mis oli talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Seal oli kirjas, et siinne talupoeg on pärisori ja senised õigused kaotati. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Metsa üle oli aadlikel seaduse järgi rohkem õigust kui talurahval. Pärast Põhjasõda taastati Eestis pärisorjus kõikjal. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Mõisnikud võisid talupoegi osta, müüa, vahetada ja pärandada
Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö- rakmetegu (oma vahenditega), abitegu (suuremate hooajatööde puhul), jalategu (ilma vahenditeta) ja osaleti mõisavooris. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Talupojad pidid loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse.
meessoost kui naissoost näitlejad 12. Selgita: mõis, aadlimatrikkel, restitutsioon, pearahamaks, pärisori, valgustussajand. mõis majanduslik üksus, mille juurse kuulusid põllumaad koos talupoegadega, heinamaad, mets, majapidamishooned, kariloomad, mõisa omaniku või rentniku eluase aadlimatrikkel nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (õigus osaled maapäevadel, omada rüütlimõisaid) restitutsioon reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele pearahamaks asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed pärisori talupoeg, kes kuulus mõisnikule, pidi tema heaks tegema teotööd ja maksma andamit, teda võis müüa maast lahus ning ta oli sunnismaine. valgustussajand 18.sajand...
Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asja ajamine ja tolli piir. Säilisid Saare-, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. Balti-Saksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse – nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (nt õigus omada rüütlimõisat, osaleda maapäeval). Et võita balti aadli poolehoidu, viis Peeter I läbi restitutsiooni – reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. - + Eestlastel puudus võimalus oma maa Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga saatused kaasa rääkida. ja tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sisekubermangudega võrreldes. Baltisakslased said piiramatu võimu Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära,
Eesti-Läti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir läks pisut põhja poolt, jättes näiteks Valga koos ümbrusega Läti piiridesse. Talurahva olukord: Reduktsioon muutis talurahva olukorda. Erinevalt rootsi talupoegadest, kes olid vabad ja esindatud Riigipäevas, säilis siin ikka veel pärisorjus. Mõisapõldude suurenemisega suurenes ka teokoormised, mis tegelikult sõltusid mõisniku suvast. 3 Reduktsiooniga läksid paljud mõisad riigi kätte. Sellepärast vähenes ka mõisnike mõjuvõim talupoegade üle. Mõisate ülevõtmiseajal koguti talupojad kokku ja teatati neile, et nad on nüüdsest alates vaid kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes ka maade hindamine ja kaardistamine, mille järel määrati talupoegade mõiskoormised vastavalt talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Redutseeritud mõisates võeti kasutusele vakuraamatud,
Palju tühjaks jäänud maid ja segaduses valdussuhetes. Mõisavõrgu väljakujunemine tingis vajaduse mõisate vaheliste piiride määratlemiseks, kusjuures ühe mõisa külade vahel võis olla piir hajus. Algas mõisate maavalduse kaardistamine. Vaidluskohtades koostati täpseid piirikaarte, millega märgiti lineaarne piir koos ümbritseva alaga, täiendatud kirjeldustega. Suuremaulatuslikud kaardistamised seoses mõisate reduktsiooniga. 1 Muutused maasuhetes. Esimeseks reformiks Eesti alal võiks pidada mõisate reduktsiooni Rootsi ajal. Tagastati kõik läänid endistele baltisakslastele, tagastati endiselt lääniõigusena, mitte pärisomandina. Oluline murrang 1793.Katariina II muutis kõik läänimõisad täieõiguslikuks eraomanikeks, tekib mõisate maaomandiks (maaomand tänapäevases mõistes). Radikaalne
Kaitseklapp-ette nähtud, et kaitsta torustikku purunemise eest.Töö printsiip:Taldrik on surutud sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade,kui rõhk torustikus ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb.Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge, taldriku tõstmisel tekkiv kere ja taldriku vahele pilu rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku
Esialgu säilis talupoegadel küll omandiõigus vallasvarale, kuid 16. sajandi algusest piiras seda peale feodaalkoormiste ka mõisnike ostueesõigus, samuti eirati talupoegade pärimisõigust. Samal ajal muudeti sunnismaisus üldiseks. Liivi sõja ja Rootsi-Poola sõja tulemusel läksid Eesti alad Rootsile. 1671. aastal anti välja maapolitseikorralduse seadus, mis suurendas veelgi mõisnike õigusi. Seoses Rootsi ajal toimunud mõisate reduktsiooniga määras Rootsi riigivõim kindlaks riigimõisate talupoegade koormised. 1681. aastal andis Rootsi kuningas Karl XI välja edikti Liivimaale ja Eestimaale kroonumõisate talupoegade senise staatuse muutmiseks, kuulutades kroonumõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast pärisorjusest priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil
Kitsenesid õigused talupoegade üle, neilt võeti ära õigus rääkida kaasa maa valitsemises. b) majanduslik seisund - kahanesid talupoegade teokoormised, suur osa eramõisasid läks tagasi riigi kätte, mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Tulud vähenesid, sest osa rahast tuli riigile maksta. c) poliitiline seisund - Riigivõim ei lubanud talupegade ülemäärast koormamist, reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Politseilisi ülesandeid hakkasid täitma riigi poolt määratud ametnikud - kreisifoogtid. Tänu Patkuli tegevusele aallutati aadelkond kubernerile ning kaotati rüütelkonna maanõukogu. 4. Võrdle riigimõisa rentnikku ja pärusaadlikku peamisi õigusi ja kohustusi riigivõimu suhtes. Rentnik pidi riigile mõisa kasutamise eest renti maksma, pärusaadlik seda tegema ei pidanud. 5
1697a. Oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000. 1695- 1697a. Oli suur näljahäda! 14.Selgita reduktsiooni mõistet ja kes selle teostajaks oli ja mis eesmärki see täitma pidi? Reduktsioon on erakätesse antud maade tagasi võtmine, selle eesmärgiks oli täita tühja riigikassat. Selle teostajaks oli Rootsi valitsus eesotsas kuningas Karl XI-ga. 15.Kes oli J.R. Patkul? Liivimaa aadlipositsiooni juht, maanõunik. 16.Millised muutused kaasnesid reduktsiooniga talupoegade elus? * 1645a. Kehtestati Põhja- Eestis sunnimaisus ja pärisorjus. * Koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega. * Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad oli ülekohut teinud või seadusi rikkunud. 17.Mis iseloomustas Rootsi ajal Eesti põllumajandust ja millised olid talupoegade kohustused (rakmetegu, jalategu, mõisavoor) ? * 17. sajandil oli mõisaid üle 1000. Suur rõhk oli teraviljakasvatusel (eriti rukkis). Tööloomadest
riik sõdib palju, sest on kasvanud suureks riigiks riigil kehv olukord kuna on oma maaalad aadlikele laiali jaganud jõutakse tõdemusele, et mingi osa maast tuleb tagasi võtta, et taastada maksud riigile põhja eestis võetakse tagasi valdused ainult rootsi ajal jagatud, lõuna eestis ka poola ajal jagatud maad forselius hakkab tegutsema 84ndal aastal, rajab kooli mis tegutseb 2 aastat. lõuna eestisse täiendav rahastus hariduse edendamiseks tuleb sellest, et liivimaal reduktsiooniga võetakse ära rohkem valdusi ja neile tuleb rohkem raha põhja eestis puudutas reduktsioon vähem valdusi ja sealne haridus lonkab, kuna ei saa nii palju materiaalset katet selleks pärimisõigus reduktsiooni järel kitseneb, otsene järeltulija või lesk saab ainult pärida maad, kaugem sugulane mitte Valdused renditakse endistele omanikele Mõisniku alluvusest kuninga alluvusse kui varasem eralvaldus läheb riigi valdusesse, lähevad kuninga ehk riigi alluvusse ka talupojad
29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, Eesti- ja Liivimaa aadlist sai tsaarivõimu mõjukas tugi. Halduslik korraldus. Põhja- Eesti koos Hiiumaaga > Eestimaa kubermang Lõuna- Eesti + Saaremaa > Liivimaa kubermang Setumaa jäi endiselt Pihkva kubermangu koosseisu Narva lülitati Peterburi kubermangu koosseisu Kubermangu kõrgemaks haldusorganiks oli Kubermanguvalitsus.
rüütlike hulgast.Rüütelkonna pealik tegeles igapäevaliste probleemide lahendamisegal Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talu- poegade ja teiste mitteaadlike süüasju.Raskemad kuritööd ja aadlike kohtuasjad lahen- dati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Poliitilisi ülesandeid täitsid eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud.Karl XI alustas reduktsiooniga- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. Hakati nõudma mõisnikelt renti. Sellega paranesid haridusolud.Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Kui venemaa oli võimul, andis ta mõisad mõisnikele tagasi, et saada heakskiitu ja toetust.1762.a tõusis võimule Katariina II, kes tegi palju muudatusi. Piirati nii rüütelkondade kui linnade omavalitsust. Rüütelkondade kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused.
bastion - viisnurkne mullast kuhjatud astanguline kaitseehitis, mille muldkeha hoidsid koos müürid. Bastionide kõrgeimale astangule paigutati suurtükid, millest oli võimalik tuld anda mitmes suunas. maamiilits - kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil; Napoleoni sõdade ajal talupoegadest moodustatud väesalgad Vene vägedes. restitutsioon - taastamine. Eestis on toimunud mitmeid restitutsioone. N Põhjasõja ajal andsid Vene võimud reduktsiooniga äravõetud mõisad nende endistele omanikele tagasi. 20. augustil 1991. a. taastati restitutsiooni alusel Eesti Vabariik. Balti erikord - balti aadli kohalik omavalitsus Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaal 1710-1917. A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine.
10 võõrrahva liikmeid Lisaks soomlastele ja lätlastele oli veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). 1) rakmetegu (oma vahenditega) 2) abitegu ( suuremate hooajatööde puhul) 3) jalategu ( ilma vahenditeta) 4) osaleti mõisavooris. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel
o Liivimaa aadlipositsioonijuht Johann Reinhold Patkul (maanõunik), kes mõisteti mässulise tegevuse tõttu Rootsi riigivõimu poolt surma koos vara äravõtmisega, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale ning kellest sai Põhjasõja eel intriigide korraldaja Rootsi vastu o Maapäevade tegevus allutati kindralkuberneri kontrollile · Talurahva olukord o 1645. a kehtestati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus o Reduktsiooniga aga läks suur osa mõisatest jälle riigi kätte, millega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes. (Talupoeg kuninga alam) o Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine o Seati sisse vakuraamatud (koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega) o Liivimaal määrati sillakohtunike asemele kreisifoogtid. Talupoegade anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad neile ülekohtud teinud või seadusi
annaabi.ee 
