Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "”Toidupoe klienditeenindaja töökoht”". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müüja, kassa, klient, töötaja, teenindaja, tool, klienditeenindaja, kassiir, ülekoormus, veenid, veri, valud, lint, sisestama, triipkoodi, pais, selveri, iseteenindus, ainetöö, kassapidaja, lindil, meos, klaviatuur, terminal, aparaat, väsimus, seismine, sularaha, teenindamine, arveldamine, automaatne, asetama, selveris, anderson, kassaaparaatKLIENDITEENINDAJA TÖÖKOHT Mailis Zirk biotehnilised süsteemid III aines “Ergonoomika ja tootedisain” (TE.0892) Tartu 2014 1. Klienditeenindus Teenindus - teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu. Klienditeenindajad - müüjad, kes töötavad hulgi- ja jaemüügiga tegelevates kaubandusettevõtetes. 2 2. Klienditeenindaja ülesanded Müüja põhilised tööülesanded on: 1.kauba vastuvõtmine ja ettevalmistamine müügiks; 2.kaubaväljapanekute korrastamine ja uuendamine; 3.kauba varustamine hindadega; 4.klientide nõustamine; 5.teenindamine ja arveldamine klientidega. 3 Kassapidaja ülesanded: 1. sisestada kaup müügiprogrammi; 2. koostada kliendile arve ja arveldada kliendiga sularahas või pangakaardimaksena; 3. väljastada kliendile ostutšekk; 4
olid ka spetsiaalsed joped. Kassapidajatel tuli enne tööga alustamist, kontrollida kas tšeki lint on olemas, lisaks pidi info letist kaasa võtma ka varu linte. Igaks juhuks tuli kontrollida põhikassat, mis oli teenindusjuhi poolt valmis pandud. Kui töö ala oli puhas ja kõik valmis siis võis teenindamisega alustada. Kliente teenindades peab kindlasti kasutama elementaarset viisakust (tere, aitäh, palun, nägemiseni, head päeva, head õhtut jne..). Tööpäeva lõpus pesti kassa dessifitseerimis vahendiga puhtaks. Kassa raha tuli kokku panna, seejärel helistada turvamehele ja koos temaga info letti edasi viia, et seal raha asetada seifi. Klientide maha unustatud tooted, tuli samuti info letti viia ja seal toodete koodid ja nimetused ülesse kirjutada. 6 Seal olid ka iseteenindus kassad mida kutsutakse SelveEkspressiks.
Need sõnad on mõeldud mõtestamaks tegevussfääri ja kinnistama pidevat püüdlust muuta Maxima oma klientidele veelgi mugavamaks. (Maxima 2011) 2. UURIMISMETOODIKA 2.1 Servqual küsimustiku ja Ostumüsteeriumi lühitutvustus Teenindaja ja kliendi kogemused on ühest ja samast teeninduskogemusest sageli erinevad. Teenindajate reaalset käitumist teenindusolukorras on võimalik teada saada ainult läbi kliendikogemuse. Teeninduskvaliteedi uuringud annavadki ülevaate, mis toimub teenindaja ja kliendi vahel ehk kirjeldavad tegelikku teenindusolukorda. Teeninduskvaliteedi uurimiseks kasutatakse mystery shopping ehk ostumüsteeriumi ehk testostu meetodit, kus spetsiaalselt koolitatud ostlejad kaardistavad teeninduse erinevaid osasid kasutamise teeninduse käigus. Uuring annab juhile vastuse: mida teenindajad teevad, kuidas nad seda teevad ning millised on tema ettevõtte teeninduse tugevad küljed ja kohad, mida oleks võimalik parendada, mida kasutada teenindajate
kaasa. Kuid ainult üks nõue oli, mida rikkusid kõik töötajad, oli see, et sisenesid WC-sse tööriietes. Ja suitsupausile ka mindi, nii et pandi ainult jope peale ja tööriided jäeti selga. Maxima Eesti Kassapidajatel olid tumedad püksid, lillakas särk ja hallikat värvi vest seljas. Tolmu ei võetud riiulitelt, kui pandi uus kaup välja. Alkoholi pudelitelt ka ei võeta tolmu ega ka alkoholi riiulilt. Alles siis võetakse pudelitelt, kui klient tuleb kassasse maksma, siis võetakse käega üle pudeli kõri tolmust puhtaks. Letiteenindajate ja saalitöötajate miinusteks oli sanitaarnõuetest mitte kinnipidamine. Riided kergelt mustaks määrdunud. Kui ka kanti botaseid tööajal vahetusjalatsina. Käidi WC-s ja suitsetamas tööriietes. Kui ka räägiti telefoniga töö ajal. 2.2. Varustatus vajalike seadmetega & Müügisaali, lao- ja abiruumide paigutuse skeem
Teenindajatel oli lihtne liikuda laudade juures ja hõlpsasti laudu korrastama. Seadmetest oli õpperestoranis: kassaaparaat, kaal ja kaupa transporditi ettenähtud kärudega. Tartu Kaubamaja Müügisaali riiulid olid paigutatud piisavalt laiade vahedega. Peaaegu igas vahes sai liikuda kaubakärudega ja roklaga. Kui ka oli ruumi selle jaoks, et kaubakäru paigutada riiuli vahesse, et klient saaks ostukäruga ka seal vahes liikuda ringi kui tal vaja on. Kui on poes hetkel tipptund e. palju rahvast on poes ,,sagimas" ringi, siis on keerulisem kaubakäruga liikuda teatud riiuli vahesse, et kaup paigaldada omale kohale riiulisse. Lao- ja abiruumid asusid kala- ja liha leti taga kui ka kulinaaria leti taga. Kui ka laoruumidesse saab puuvilja riiulite juurest ning ka piimatoodete taga olev ruum on piimatoodete jaoks mõeldud.
02.09.2010 14.00 Paide Walking Hinnang: hea teenindus. 5 2 PAIDE SÄÄSTUMARKET Olime sõbraga Paides säästumarketis, tahtsime osta energiajooki kuid pudelid olid kinnises kiles veel, mida ei oldud avatud. Nii me siis hakkasime ise seda kilet katki tegema, et energiajooki kätte saada, kuid me ei saanud sellega eriti hakkama. Müüja, kes liikus seal ringi, ning tegi oma tööd, märkas meid, ta tuli meie juurde ütles viisakalt tere, ning ütles et ma vaatasin, et te olete hädas ega saa kätte. Nii ta siis võttis selle kilenoa, ning aitas meil selle avada. Analüüs: Müüa oli väga abivalmis, sõbralik ning viisakas. Ta täitis oma tööd korrektselt, ning poes oli meeldiv viibida. Ettepanekud: ettepanekuid ei ole, sest see oli minu arvates väga hea ja korrektne teenindus.
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas.Lootsin saada ka keelepraktikat. Võtsin endale eesmärgiks saada uusi töövõtteid, saada palju informatsiooni Selveris müüdavate kaupade kohta, täiendada ja kinnitada koolist saadud teadmisi. Kuna ees seisab kutseeksam, siis
Tallinn 2014 Sisukord 1.Teeninduskultuur.........................................................................3 1.1Teeninduse kvaliteet Eestis....................................................3 1.2Miks on Eesti teeninduse kvaliteet halb?...............................4 2.Teeninduslik mõttekultuur...........................................................5 2.1Kahe mõttelaadi (mõttekultuuri) erinevused..........................5 3.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll.....................6 3.1Teenindaja roll........................................................................7 3.2Hoiakud ja nende kujundamine..............................................7 4.Klienditeeninduse seos üldise kultuuri ja inimese elukvaliteediga ....................................................................................................... 8 5.Kliendi roll, rollikäitumine, rolliootused.......................................9 6.Isiklik arvamus..................
.................4 2.1Kas alustad ise kliendiga suhtlemist?.............................................................4 2.2Kas tänad kliente ostu sooritamise eest?.......................................................5 3Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine..............................6 3.1Kas kontrollid tööl olles oma kehakeelt?.........................................................6 3.2Kas suudad luua positiivse mälujälje nii, et klient tuleks tagasi just Sinu pärast?................................................................................................................ 7 4Kuulamine- isiksust arvestava suhtlemise eriline oskus.......................................8 4.1Kas suudad klienti lõpuni kuulata?.................................................................8 4.2Kas kliendi kuulamine aitab lahendada probleeme?.......................................9 5Küsitlemisoskused
tegemata või teha see vales järjekorras, siis müük luhtub. Läbimist vajavad müügietapid: 2 1. Toote tundma õppimine – tundma tuleb õppida enda ja konkurentide toodete või teenuste omadusi ning välja selgitada, mida need omadused kasutajale pakuvad. 2. Klientide otsimine – tuleb mõelda, kust leida neid, kes ostaksid sinu toodet või teenust, sh seda, kuidas leida esimene klient. 3. Kliendile lähenemine – eesmärk on luua kiiresti side müüja ja kliendi vahele, et klient kohe alguses ei võtaks keelduvat seisukohta. 4. Vajaduste väljaselgitamine – tuleb välja selgitada, millised vajadused on kliendil rahuldamata ja millist toodet või teenust klient võiks vajada. 5. Aktiivne müük – eelmise etapi tulemustele tuginedes selgitada kliendile, kuidas sinu pakutav toode või teenus rahuldab tema vajadusi
MÜÜGIKORRALDUS 1. MIS ON MÜÜK? Müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust 2. MÜÜGIPROTSESSI ETAPID Klientide otsimine Vajaduste väljaselgitamine Aktiivne müük Vastuväidete ületamine Müügi lõpetamine Taasmügi saavutamine 3. KUS TOIMUB MÜÜK Müük toimub kliendi peas 4. MÜÜGIMEHE/MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILINE VAHEND suhtlus 5. SUHTLEMISPROTSESSI ETAPID Suhtlemispartneri tajumine Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine Suhtlemispartneri mõjutamine 6
· Kõrge risk (3) ei ole lubatav · Madal (1) ja keskmine risk (2) on lubatav. Raskuste käsitsi teisaldamise terviseriski hinnati lisaks vastavalt sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusele nr 26 ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" . Ametialaselt on teenindusjaamas esindatud teenindusjaama juhataja, teenindusjaama juhataja asetäitja (edaspidi nimetatud juhataja asetäitja) ja müüja-klienditeenindajad. Terviseriskide erinevused lähtuvalt töötaja tööülesannetest, töötamiskohast ja isikuomadustest on esitatud iga vastavat erinevust omava ohuteguri juures. Kui ei ole täpsustatud töötajaid, siis on ohutegur terviseriskiks kõigile töötajatele või ei ole see täpselt määratletav, sest riskitase sõltub täätaja teadlikust käitumisest ja ohutusnõuete täitmisest ning individuaalsest eripärast. Riskitaseme mitme esinemisvõimaluse korral on arvesse võetud maksimaalne võimalus
pean asjatult seisma ja külmetama, võtsin teekonna kaugemale, et viita aega. Mõtlesin, et ehk lastakse siinses kontoris klienti nähes ta kohe sisse. Olin esimene ning võtsin koha sisse kohe ukse juures, teenindajad olid jällegi omadel kohtadel. Saabus veel kaks naisterahvast- vanem naisterahvas (ema) koos oma täiskasvanud tütrega, suured kotid käekõrval, umbes nagu minulgi (2 suurt kotti). Neid nähes tõttas üks teenindaja kohe ust avama. Kui hakkasin neile järgnema, lükati uks minu nina ees kinni, öeldes, et avamiseni on veel 5 minutit aega. Lõpuks kui tõmmati uks teistkordselt lukust lahti, ei avatud enam ust, vaid jäeti kinni, et ma pidin ise siis juba selle lahti tegema. · Negatiivne- Teenindus oli nn. Ramsese kompleksi järgi. Ettevõtte töötajad kasutavad väga selget eetilist väärtusperspektiivi, seda mitte varjates ning hiljem isegi mitte vabandades
arved ja ostutellimused ning vastuvõtud. Ainult need tarnijate arved, mis ei suuda selle protsessiga kokkulangeda, tuleb sisestada käsitsi. Teine võimalus on elimineerida tarnija arved. Seda "invoiceless" lähenemisviisi nimetatakse ,,hinnatud maksmiseks" (ERS evaluated receipt settlement). Seega niipea, kui kätte saadud kaubad või teenused on kontrollitud, on kogu nõutav teave, mida tarnijale maksma peab, teada. See on kolme osa kokkulangevuse protsess: müüja arve saamine, aruande saatmine ja ostutellimus. ERS süsteemid täiendavad protsessi läbi õigeaegse teabe edastuse: tarnijad näevad elektrooniliselt müüjaid kui saadetised on tulemas, ja ostjad näevad elektrooniliselt kui saadetised on kätte saadud. 1.3 Kaupade ja teenuste eest tasumine Kolmanda tegevusega kaasneb heakskiit tarnija arvete maksmiseks. Tasumata arvete haru kinnitab müüja arvete maksmise. Kassapidaja vastutab makse tegemist eest.
Haigla info telefonile saab helistada iga kell Emosse saab minna igal ajal ja iga kell Haigla juures on ka piisavalt suur parkla, kuhu saab oma auto parkida Esmamulje on haiglast hea, sest see on seest puhas ja suur. 6 Paide kaubakeskus, halb teenindus Käisin Paide kaubamajas, olin seal, et isale jõulukinki vaadata. Läksin siis vaatama poes müüdavaid kaupu ning märkasin, et müüja käis mul pidevalt järgi ning lõpuks küsis ülbe olekuga, mida te otsite. Ma vastasin, et täpselt veel ei tea, peale seda ei lõpetanud ta siiski seda järgikäimist, ta enam küll ei küsinud midagi aga pidevalt jälgis mind ja käis siiski järgi nagu tahaksin midagi poest varastada. Väga ebamugav on käija poes, kui keegi koguaeg jälgib sind nagu mingit kurjategijat, see tekitab tahtmise ruttu poest ära minna. Analüüs:
ostude puhul tagasisidet valikute puhul, isikliku müügi puhul on tagasiside kohene 3. Müügitegevuse ajalooline areng konsultatiivne müük (1950. aastate teine pool kuni 1970. aastate lõpp) - kõigepealt selgitati välja kliendi seisund ja sellega seonduvad probleemid. Kliendi “surnuksrääkimine” asendati kahepoolse suhtlemisega, kus müügivestlusest võtsid võrdselt osa nii ostja kui müüja .Müüja ülesandeks oli pakkuda parimaid lahendusi. Nõudis põhjalikku ettevalmistust strateegiline müük (80. aastate keskel) – Hakati tegelema strateegiliste planeeringutega. Strateegia väljatöötamine tähendas müügi puhul selliste küsimuste lahendamist nagu: “Kellele tooteid esitleda?”, “Millal seda teha?”, “Missuguseid esitlusvõimalusi kasutada?”, “Kuidas konkreetseid tooteid siduda klientide
Ntx tööstusettevõtte oma transpordiettevõte. Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine 3 tüüpi väärtus- 1. Tootmine - vormi kasulikkus. ). Puudutab toote füüsilisi omadusi ja nendest tulenevaid kasutusvõimalusi. 2. Logistika - aja ja koha kasulikkus. Suurendab pakkumuse väärtust läbi ligiduse ja tehingu toimumise aja sobivuse. 3. Turundus - omamise kasulikkus. Muud eelised, mida klient tehingust võib saavutada võrreldes konkurentidega. Kulu eelis- – Ettevõte vähendab konkurentidega võrreldes kauba tootmise kulusid. Loomulikult tuleb selle strateegia kasutamisel jälgida, et turustatavate kaupade omadused on konkurentidega võrreldes võrdväärsed. Vastasel korral peab ettevõte oma kaupade hindu alandama ja kaotab seega võidetud kulueelise. Kulueelistusstrateegiat saab kasutada turul, kus on suhteliselt vähe konkurente.
Lisamüük crossell 19 Kokkuvõte 20 1 Sissejuhatus Müügitöö on kahtlemata kõige huvitavam, mitmekülgsem, emotsionaalsem, arendavam ja universaalsem amet maailmas. Müügiga puutume oma töös kokku igapäevaselt, aga ka eraelus. Me kõik müüme midagi: tööjõudu, tooteid, teenuseid, ideid, oskusi, kultuuri, heaolu. Müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust. Suhtluse müüjapoolne eesmärk on toote esitlemine ja mahamüümine. Olenemata sellest, kui kaua keegi meist on müüki teinud, leidub alati ruumi arenguks ning võimalusi enda täiendamiseks. Kõige tähtsam on omandada baasoskused, millega 90% müükidest ka ära tehakse. Ülejäänud 10% alla kuulub improvisatsioon ja isikupära. Müügi puhul on ka tähtis katsetada
kasutamise käigus, rikutakse kogu aeg nende omavahelisi proportsioone. Tulemitegurite kombinatsioon on kaubandusettevõtte juhtimise tulemus. Kombineerimise tulemusena saadakse vastavad tulemid: kaubakäive, kasum, turuosa jmt. Tulemitegurite hindade alusel kujunevad välja kaubandusettevõtte kulud. Tulemitegurite kombinatsiooni võib iseloomustada ka teatud mõõdikutega, nt. · äripind või müügipind ühe töötaja kohta. Näitab teenindamise kvaliteeti. · kaubavaru ühe ruutmeetri müügipinna kohta ja ühe töötaja kohta. Esimest võib pidada oluliseks, teist väheoluliseks näitajaks. · käiberentaablus: kasumi suhe käibesse. See seostab omavahel kaks kõige olulisemat tulemusnäitajat. · kapitalirentaablus: kasumi suhe kapitali. Arvestades kapitali kui erilise tulemiteguri staatust ja sisu on see näitaja suure üldistusjõuga kaubandusettevõtte jaoks
tähtsaks osaks loeti jaotust. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Eesmärk oli, et laod oleks käepärased (ükskõik, kui palju see maksma läheb). Laos pidi kõiki tooteid olema piisavalt ja ladu pidi kliendile võimalikult lähedal olema. Tekkis ladudevõrgu arendamise kampaania. Firmadel olid valmistoodangu laod ja sinna lattu pandi siis selline toodang, mida arvati, et klient kõige rohkem soovib. Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel. Selle point on siis see, et toode läheb hankimisel, tootmisel või jaotusel järgmisesse staadiumisse mitte tellimuse või nõudluse, vaid selle järgi, kuidas ta eelmises staadiumis valmis sai. See tähendas, et tooteid pidi müüma suurte kogustega, et täita kõik kliendi laod, et kliendil tekiks kohustus müüa. 4
Lepingu sõlmimise lihtsus Ofert pakkumine lepingu sõlmimiseks tehtud kindlale adressaadile olema piisavalt selge (minimaalselt kaup ja selle hind või nende määramise viis) olema oferendile siduv Aktsept adressaadi nõusolev vastus Leping on sõlmitud hetkel, kui aktsept jõuab oferendi kätte. Ekspordilepingu sõlmimine 1.Müüja reklaam potentsiaalsetele ostjatele 2.Ostja päring algab läbirääkimise 3. Müüja konkreetne müügipakkumine Pro Forma arve kujul 4. Läbirääkimised aktsept ja lepingu sõlmimine või kontraofert 5. Uued läbirääkimised uus pakkumine või tellimuse kinnitus Lepingu sõlmimine Lepingu sisuline keerukus avaldub Tegelikult on väliskaubandustehing mitme erineva lepingu konglomeraat Väliskaubandustehing on kõrgendatud riski kogum Dokumendirohkus on eripära Lepingute konglomeraat Väliskaubandustehing on lepingute sümfoonia,
Ka teenused ei ole midagi uut. Tõsi, uued tehnoloogilised lahendused pakuvad üha rohkem võimalusi uute kaupade ja teenuste loomiseks, andmete ja info töötlemiseks ning teevad need inimestele kättesaadavamaks kui see varem võimalik oli. Infotehnoloogia areng Uueks tuleb aga pidada seda, et tekkinud on ja üha kasvab vajadus informatsiooni, teadmiste, kaupade ja teenuste kasutamiseks klientidele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Kuna tänapäeva ühiskonnas on iga inimene klient (vt joonis 1.1), siis võiks eeltoodule lisada inimestele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Igal tööl on oma eripära ja eesmärgid, kuid kõikidest primaarsem ja üllam on orienteeritus inimestele. Kui tekiks vajadus kaasaja ühiskonnale ühe katusnimetuse panemiseks, mille alla mahuks olulisem, mis seda ühiskonda iseloomustab, siis sobiks selleks ilmselt teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusele selle kõige avaramas tähenduses. Võib öelda, et me elame
kreeditoridele. Kui juhtida debitoorset võlga efektiivselt, siis ei ole võib-olla tarvidust võtta arvelduskrediiti. Samas peab arvestama, et oma ostjatele tuleb tavaliselt pakkuda hiljem maksmise võimalust vastasel juhul lähevad kliendid sellise ettevõtte juurde, kes seda pakub. Iga ettevõte peaks välja töötama oma krediidimüügi tingimused. Krediidimüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab kauba (teenuse) eest b päeva jooksul, saab ta allahindlust a%, ning kui klient ei võta pakutud allahindlust vastu, saab ta täiendava võimalusena viivitada kauba (teenuse) eest maksmisega veel kuni päevani c. Loobumiskulu määr on kulumäär, mis tekib, kui kaupa müüv või teenust osutav ettevõte loobub hinnaalanduse pakkumisest ning tal tuleb debitoorse võlgnevuse laekumist kauem oodata. Seda saab leida järgmise valemiga (lihtintressimäära metoodika):
päts.ee kust saab tellimusi ka läbi e- poe, pakutakse ka toidu kohaletoimetamist. Isiklikuks eesmärgiks püstitasin ma endale selle, et praktika käigus ennast võimalikult palju arendada, õppida ja koguda uusi teadmisi selles valdkonnas. Firma struktuur JUHT Raamatupidaja Vahetusevanem Peakokk (2) 2 Klienditeenindaja d Kokk (4) Abitööline(2) Personali koosseisu lühitutvustus Vilde Kaubandus OÜ-s on töölepingu alusel tööl 14 inimest. Nendest kuni 30-ne aastaseid on 5, 30- 39 aastaseid töötajaid on 3, 40- 49 aastaseid on kõige enam, neid on 6. Ainult üks tööaja on isikutunnistuse järgi rahvuselt ukrainlane, ülejäänud töötajad on kõik Eesti isikutunnistusega inimesed
11) Veondus 12) Infoedastus, infosüsteemid 13) Finantsvoogude juhtimine Mikro- ja makrosüsteemid logistikas Makro: Riigid, EU, NATO, OPEC Mikro: Ettevõtte tasand(seesmised ja et. Vahelised), vallad, linnad, tööstusharudevahelised, reg, ühendused. Klienditeenindus logistikas Kõik toimingud, mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja või logistateenuse tarnija vahel(tellimuste töötlemine, laotoimingud, laokorraldus, arveldamine ja reklamatsioonide käsitlemine). Pretentsioon on kaebus, reklamatsioon rahaga seotud kaebus. Klienditeeninduses on teenindamise objektid materjalivoo vahendajad tootmisettevõtted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted ja tarbijad. Klienditeenindus kui äritegevuse funktsioon Klienditeeninduse all mõistetakse: 1
Õigused on: moraalinormid, mis on kinnitatud seadustega või kehtestatud kohtuotsusega TEENINDAV MÜÜK JA MÜÜV TEENINDUS Teenindav müük - pikaajaliste suhete üles ehitatud müük, kus olulisel kohal on kliendi kasu esitledes ja kliendsõbralikke müügi- ja teenindustehnikaid kasutades pikaajalise rahuloleva kliendisuhte loomine ja müügijärgne teenindamine Kliendisuhete stiil erineb olenevalt: piirkonnast toote/teenuse eripärast klientide arvust klienditeenindaja pädevusest ettevõtte strateegiast teenuste hulgast inimtüübist (sangviinik, koleerik, melanhoolik, flegmaatik, vingviinik) emotsionaalsest tasakaalust Nendest tegevustest tulenevalt on kliendisuhe kas: agressiivne passiivne teenindav Klienditeenindajad Eestis: tootekeskne toote esitleja (nt alkoholi poes viina valikut loetlev) toote ekspert (nt arvutikaupade poes erialases terminoloogias esinev müüja) enesekeskne
kakskümmend tundi praktika aruande koostamiseks. Praktika juhendajaks oli AS PERE müügipunktide vanem-müüja, Svetlana Kukina, kes tegeleb kõikide töödega, mida tuleb teha müügipunktides tellimustest kuni müügipunktide korrashoiuni. Minu valik, jääda praktikale samasse ettevõttesse, kus töötan, tulenes sellest, et töö kõrvalt oleks olnud raske valida mõnda teist ettevõtet, kus saaks süvendada oma õpitud teooriat. Olen AS Peres täiskohaga töötaja, mis eeldab keskmiselt 160 tundi töötamist ühes kuus, seega oli võimalus, et teisedki töötajad saavad kasu minu õpitud teooriast kui teen praktika oma töökohas. Praktika programmis on ette nähtud, et saaksin süvendada ja kinnistada müügikorralduslikes teemades omandatud teadmisi ja oskusi praktilises töös. Omandada süsteemseid tööharjumusi, individuaalseid ja meeskonnatöö kogemusi. Kujundada õiged kutse- ja erialased hoiakud, väärtushinnangud ning tundma
tõttu kahjustatud isikul on võimalik leping eksimuse alusel tühistada TsÜS § 92-le tuginedes ja nõuda TsÜS § 101 lõike 1 alusel enda asetamist olukorda, kus ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks sõlmitud. Alternatiivina on võimalik nõuda lepingu täitmist koos teatamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisega VÕS § 14 lõike 2 kaudu VÕS § 115 alusel. Kaupleja teavitamiskohustusega liitub teabe hankimise kohustus nende asjaolude osas, mida kaupleja või teda esindav müüja ise ei tea, kuid mida on tarbijal õigus teada. Selleks peab müüja vajadusel ise hankima tarbija jaoks olulise teabe, võttes ühendust tootjaga või muu pädeva isikuga. Kaupleja peab vajalikku teavet andma ka siis, kui ostja seda ise otseselt ei küsi. Selleks peab kaupleja asjaolusid hindama tarbija positsioonilt vaadates. Krediidiasutus peab enne arvelduskrediidilepingu sõlmimist teavitama tarbijat: 1) krediidi ülempiirist
See sõltub suuresti elanike sissetulekutest, samuti ka omandiõigusest, kapitalist jne. Kokkuvõttes oleneb see hindadest. 3) kuidas tahetakse toodetud kaubad ja teenused ühiskonna liikmete vahel jaotada. Mida toota selle otsustab firma tulenevalt turust, kuid seda võib mõjutada ka valitsus. Käsumajanduses otsustab selle üle ainult valitsus. Turumajanduse olemus Turumajandus on see, kus ost ja müük lahendatakse turul, kus ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Et nende vahel ei oleks isikut, kes ütleks, kellele müüa ja kellelt osta. Põhiliselt ei sekku turul toimuvasse ka riik. Turumajandus siis tähendab majandusviisi, kus ettevõtjate ja tarbijate suhted kujunevad vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorral. Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid vahendab hind (hinnamehhanism) turult saadud signaalide kaudu. Selle
Õpimapp Klienditeenindus Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. Erinevad kliendirühmad Klientide rühmitamine võimaldab toote või teenuse pakkujal: · täpselt määratleda "oma" kliente, nende vajadusi, soove, ootusi · õigeaegselt kohaneda muutustega klientide nõudluses (vajadustes, ootustes, soovides) · pakkuda oma kliendirühmade vajadusi ja soove rahuldavaid tooteid / teenuseid (sealhulgas tugi-, lisa- ja täiendteenuseid) · arendada tooteid / teenuseid vastavalt oma kliendirühmade vajaduste
Klienditeenindus Kõik toimingud , mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja ja või logistikateenuse tarnija vahel: tellimuste töötlemine, laotoimingud, veokorraldus, arveldamine, reklamatsioonide käsitlemine jne. Klienditeeninduses on teenindamise objektid materjalivoo vahendajad – tootmisettevõtted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted ja tarbijad. Kliente võivad kaubanduslikult ja logistiliselt teenindada nii tootmisettevõtted kui tarneahela vahendajad. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult tarbijale, vaid ka
· Klientide teenidamine toimub kassas ning müügisaalis. Müügisaalis saavad kliendid teenindajatelt kaupade kohta informatsiooni küsida. Edukas müük eeldab võimalikult täiusliku informatsiooni kogumist ostja kohta, tema probleemide väljaselgitamisest, toote seostamist konkreetse probleemiga, ostja veenmist, et toode suudab antud probleemi lahendada ja lõpuks- ostujärgse rahulolu garanteerimist, mis moodustab eduka äritegevuse aluse. · Klienditeenindaja rolliks on konkurentsis püsida, võita uusi kliente ning kinnistada olemasolevaid. Kuid seda ei saa enam pelgalt rikka kaubavaliku ja soodsa asukohaga. Edu võtmeks on kujunenud teeninduse kvaliteet ja efektiivsus. See kujutab endast tipptasemel klienditeenindajat- tema hoiakuid, oskusi ja teadmisi ning praktilisi kogemusi. Teenindushoiak saab aluse teenindusmõttelaadist! · Teenindusmõttelaadi olulisemateks tunnusjoonteks teenindamisel on:
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
annaabi.ee 
