Decartes'i arvates tuleb kõiges muus kahelda. Mina usun, et selles väites on tõetera sees, sest loomulikult ma võin kahelda ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle. Ent kui ma kahtlen, siis olen ma igatahes enda kahtlusest ja enda kahtlevast minast teadlik, seega kahtluse suhtes ei saa ma enam kahelda. Kui ma kahtlen, et ma kahtlen, siis see kahtlus ju tühistaks iseennast. Kahtlus on mõtlemine ja kui ma mõtlen, siis olen ma oma mõtlemisest vahetult teadlik. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemusest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on jõudnud teatavale küpsusastmele. Sellise ratsionalistide tõekspidamisega mina täielikult nõustuda ei saa.
c) teoloogilist ratsionalismi- jutlustused olid õpetlikud 6. Kes olid: · Karl M.- · Bengt Gottfried Forselius Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja. · Heinrich Stahl I eesti keele grammatika koostaja ( 1637 ), Tallinna toomkiriku õpetaja · Johan Hornung Ladinakeelse eesti keele grammatika koostaja ( 1693 ) · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli üks asutajatest · Johann Georg Eisen Ratsionalistide kirikuõpetaja, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte · August Wilhelm Hupel Literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast · Anton Thor Helle I eesti keelse Piibili tervikväljaande looja
tähtsa, isiku moraalne hinnang lähtuda üksikisiku elust võetud mõõdupuudest: ,,See on au jääda suurte iseloomude ees võlglaseks". Kant väidab, et üksiku eetiline vastutus on kõrgeim. Tähtsaim on, et iga inimene püüdleks iseseisvalt arengu suunas, kuna vaid nii on võimalik saada õnnelikuks. Areng seejuures ei pea tähendama haritust või rikkaks saamist, eeskätt on siiski tegemist niinimetatud puhta mõistuse saavutamisega. Selleni jõudmiseks kasutab Kant ratsionalistide põhiideed: ,, See, mida mu mõistus ütleb maailma kohta, see on tõde." See tähendab, et enda printsiibid peaks üles seadma oma mõistuselt lähtuvalt, kuna vaid see on tõde. Kant hakkab suhtuma kriitiliselt: ,,Kas see, mida mu mõistus ütleb on tõde ehk nii-öelda puhas mõistus?" Selleks, et teada saada, kas inimese mõistus oleks ainutõde peab leidma, kas teadmine on tulnud meelte kaudu (a posteriori) või sõltumatult igasugusest meelelisest kogemusest, mida omame vaimu
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideid. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemustest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on jõudnud teatavale küpsusastmele. Empiristide meelest ei ole olemas kogemusele eelenvaid arusaamu. Kogu teadmine on nende arvates tajule tugineva õppimise tulemus. Taju usaldatavus on aga
Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Hea pietistlik pastor pani kirikutäie rahvast nutma või õhkama, ratsionalistliku õpetaja jutlus andis aga kuulajale nii mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi,
kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis ratsionalistid seevastu kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest on tuntud Torma pastor Johann Georg Eisen, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega
4. Historism väitis, et inimmõistus on ajalooliselt määratletud ja seetõttu muutlik. Seega viimne, absoluutne tõde on saavutamatu. Kõik need suunad valmistasid ette veendumust, et maailm ei ole ratsionaalne vaid kaootiline ja juhuslik. Niisiis ei sisalda maailm ise mitte mingisugust mõtet. On vaid üksikud situatsioonid, üha uued situatsioonid, milles me elame. Kui selles absurdses maailmas üldse otsida mõtet, siis tuleks seda otsida inimese loomingulise vabaduse valdkonnast. Ratsionalistide põhiprobleemiks oli, kuidas on võimalik inimlik vabadus ratsionaalselt korrastatud ja dedermineeritud maailmas. 2 Irratsionalistide põhiprobleem on: Kuidas on vabadus võimalik mõtetutes situatsioonides. Mida tähendab vabadust, keset kaost? Kas inimene suudab veel võidelda mõtte andmise eest mõtetule või muutub ise mõtetuse ohvriks Kaasaegse eksistentsialismi ühised jooned (võrreldes Kierkegaardiga): 1. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis
Järelikult kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut vaid meenutame, mida teadsime varem. · Arusaam inimhingest, tunnetamisest, õppimisest. Kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut vaid meenutame, mida teadsime varem. 11. I. Kanti püüd likvideerida empirismi ja ratsionalismi vastuolu. Püüdis likvideerida empiirikute ja ratsionalistide vahelist vastuolu. Tunnetamine algas K arvates aistingutest. Meie meeleorganeid mõj sõltumatu mm ehk objektiivne mm ning tekitab meis aistinguid. Sõltumatu mma kohta ei saa me midagi konkreetset öelda, see on "asi iseeneses". Seda, kuidas "asi iseeneses" meile nähtub nim. K nähtumuseks e "asi meie jaoks". See on subjektiivne ja seega pole sõltumatu.Tunnetada saab vaid nähtumusi, "asjad iseeneses" on tunnetamatud. Eristas tunnetuses kahte tegurit: 1
mida ta teadis varem. Olenevalt sellest, kui palju hing suudab meenutada, tuleb temast kas filosoof, kuningas, väejuht või kuni orjani välja. Järelikult, kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid meenutame seda, mida teadsime varem. Meeldetuletamine ongi Platoni arvates tunnetamine. 11. I. Kanti püüd likvideerida empirismi ja ratsionalismi vastuolu. Kant püüdis likvideerida empiristide ja ratsionalistide vahelist vastuolu. Tunnetamine algas aistingutest. Meie meeleorganeid mõjutab sõltumatu ehk objektiivne maailm ja tekitab meis aistinguid. Sõltumatu maailma kohta, ei saa me midagi konkreetset öelda, see on asi iseeneses. Seda, kuidas asi meile iseeneses nähtub, nimetatakse ,,asi meie jaoks" see on subjektiivne ja seega pole see meie jaoks sõltumatu. Tunnetada saab vaid nähtusi, asjad iseenesest on tunnetamatud. kant eristas tunnetuses kahte tegurit:
meetoditega, mis on adekvaatsed lahenduse leidmiseks. Teaduse arengut seostab ta revolutsioonidega, mida võivad põhjustada anomaaliad, mille vastu teadlased ei suuda astuda, või paradigmade mittevastavus tegelikkusele. Need tekitavad kriisi, mis viib revolutsioonini ning see omakorda uue teooria tekkeni. Teaduse arengut võib takistada see, kui mingi teadusala takerdub ühesse paradigmasse ega jõua sealt kaugemale. Kuhni ja Lakatosi võrreldakse omavahel läbi relativismi ja ratsionalismi. Ratsionalistide silmis on olemas üks ja ainus ajatu kriteerium, mille suhtes võistlevaid teooriaid hinnata. Relativism seisneb aga kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku olemasolu, mille alusel ühte teooriat teisest paremaks pidada, eitamises. Kuhn kui relativist arvab, et paradigmasid saab valida suhteliselt vabalt ning pole ühte ja ainsat õiget, teooria heaks või halvaks määratlemine on erinev isikute ja inimrühmade puhul. Lakatos jäi ratsionalistina oma teooriale kindlaks, uskudes, et see
4.Kaasasündinud ideed ja ratsionalism: Descartes on uusaja ratsionalismi aluse panija. Ratsionalismi alusveendumus: 1.) usk, et kaheldamatu teadmise allikas on mõistus, 2.) et neil on teatud kaasasündinud ideed, teadmised. Need on need teadmised, mis ei ole tulnud elu jooksul LOCKE 1.Ratsionalismi kriitika: Locke usub, et me sünnime absoluutselt teadmatuna kõigest meist ümbritsevast, mitte mingeid kaasasündinud ideesid ei ole, vaid kõigi ideede algupära on kogemuses. Ta väidab, et ratsionalistide argumentatsioon kaasasündinud ideede kasuks on rajatud sellele, et leiduvat teatud printsiibid kas või nt vasturääkivuse lubamatuse reegel , mida üleüldiselt tõeseks ja kindlaks peetakse. Locke osutab esiteks, et tegelikult kõik inimesed nende printsiipidega siiski nõus ei ole; teiseks, isegi kui kõik nendega nõustuksid, ei tuleks neid printsiipe sellepärast veel kaasasündinud ideedeks pidada. 2.Inimtunnetuse ülesehitus Locke järgi: Tunnetuse astmed: 1
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika,
- Transtsendentaalne dialektika käsitleb mõistust (Vernunft) Mõisteid - "Kriitika" ei tähenda mitte "kritiseerimist" hukkamõistu tähenduses vaid läbivalgustamist, piiride määratlemist. - "Puhas" mõistus tähendab teadmist, mis on sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. S.o. Teadmine mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. (Ratsionalistide sünnipärased ideed) Kogemuse tähtsus - Kõik tunnetused algavad kogemusega. Kant küsib: Kuidas me võiksime midagi mõista, kui objektid ei puudutaks meie meeli ja ei paneks meie mõistust liikuma? - Niisiis ajaliselt eelneb kogemus igasugusele tunnetusele. - Aga sellega pole veel öeldud, et iga tunnetus lähtub kogemusest. - Võib olla, et kogemus ise on millestki, mida me lisame, kokku pandud.
Too lähenemine käsitleb mõistust aktiivse, spontaanse tunnetusvõimena. Mõistagi on ka ratsionalistid seisukohal, et juhul kui sellise tunnetuse objektiks on meeleliselt tajutavad nähtused, peavad selle tulemused leidma lõppkokkvõttes kinnitust meelte andmetest. Jutt on mitte teadmise elementidest, vaid allikast. Loomulikult on loodusteaduslik teadmine empiirilise sisuga teadmine ja selles ei olnud empiristide ja ratsionalistide vahel arusaamade erinevust. Kuid on hoopis teine küsimus, kas see tähendab ka seda, et loodusteaduslik tunnetus on tuletatav vahetult ja üksnes meelte andmetest. Viimasel seisukohal olid niisiis empiristid ning niisugune seisukoht oli üsna loomulik, kuivõrd loodusteadused kasutasid ju oma peamiste teaduslike meetoditena vaatlust ning eksperimenti. Paraku ei saa inimese kui lõpliku olendi vaatlused ja eksperimendid kunagi garanteerida tunnetuse ranget üldisust ja paratamatust. Kuna
lähemal). Šoti juurtega saksa filosoof, sündis Köningsbergis, mis on tänapäeva Kaliningrad, sadulsepa peres, kus oli palju lapsi. Õpib hästi, kuid on keskpäraste võimetega, ei hiilga. Kogu elu jooksul ei reisi, jääb truuks oma kodukohale. Ta on väga täpne, tema järgi pannakse kella õigeks, ei abiellu kunagi, armastab süüa teha, inimestele meeldis tema pool külas käia. Ta oli ametifilosoof, kirjutas palju. 18. Saj filosoofia läheb lõhki, sest on vastuolu ratsionalistide ja empiristide vahel. Kant arvab juba üsna eakana, et peab sõna sekka ütlema. Ta oli 57, kui ilmus „Puhta mõistuse kriitika“, tal on ka „Otsustusvõime kriitika“ ja „Praktilise mõistuse kriitika“. Tema tunnetusteooria põhineb ratsionalismi ja empirismi kooskõlastamisel. *Das ding an sich(asi iseeneses)- nii nagu asjad tegelikult on. Selle kohta ei oska me midagi öelda, me ei saa öelda, et me tajume maailma oma viie meelega õigesti, seega pime loom valesti
ka teada, et me midagi ei tea. realism – me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. Teadmise allikas – kust teadmine pärineb? Mille kaudu me teadmise saame? Taju Mälu Intuitsioon Mõistus Sisekaemus Teiste inimeste teadaanded Selgeltnägemine, telepaatia Kas neist kõigist? Kui ei, siis miks? Klassikaline vaidlus empiristide ja ratsionalistide vahel. Empiristid ( empeiria – kogemus) - ainus teadmise allikas on kogemus. Ratsionalistid – idealistlik r. kogemus ei saa anda tõelist teadmist. Sest kogemuse objektid on muutumises. Ainus teadmise allikas on inimmõistus. Klassikaline r. me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse. Teadmise objektid Milliseid „asju“ saab ( on võimalik ) teada? Mille kohta saab olla teadmist? Väline maailm Minevik
Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis ratsionalistid seevastu kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest on tuntud Torma pastor Johann Georg Eisen, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega.
Enamus selle perioodi kirjutisi käsitleb loodusteaduslikke probleeme. Vaadete aluseks on Newtoni füüsika. See on talle täisteaduse musternäidiseks. "Kriitika" ei tähenda mitte "kritiseerimist" hukkamõistu tähenduses vaid läbivalgustamist, piiride määratlemist. "Puhas" mõistus tähendab teadmist, mis on sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. S.o. teadmine mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. (Ratsionalistide sünnipärased ideed). Tuleb uurida, kas ei ole olemas midagi enne kogemust a priori (enne kõike). Empiiriline kogemus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud. Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest? Kaks tunnust, mis ei peta: 1. Hädavajalikkus (paratamatus) ja 2. Range üleüldisus. Analüütilised ja sünteetilised otsused Analüütiline lahtivõetav, liigendav. "Kera on ümmargune." Predikaat väljendab midagi, mis subjektis on juba olemas.
Siiski üritatakse kõrghoonete kuju vaheldusrikkamaks muuta või neid värviga elavdatud. Levib ka kõrgtehnoloogiline stiil, mis vastandub kõigele eelnevale ning kasutab ära kõiki uusi materjali (Pompidou keskus) ning kohati omad ka allegoorilist tähendust (Sidney ooperiteater täies purjes laev). Luuakse ka minimalistlikke ehitisi, mis arvestavad looduslikku ja arhitektuurilist konteksti. Euroopa ratsionalistide loomingus on geomeetrilised vormid, kuid arvestatakse loomingu sümboolse tähendusega ja ümbritseva arhitektuuriga. Esindatud on ka uusklassitsistid, mis on levinud Suurbritannias ja USAs. Dekonstruktivistid võtavad modernistliku hoone lahti ning panevad teatava nihestusega kokku. Hoone tahab mõjuda skulptuurina. Ökoloogiline arhitektuur püüab ressursside säästmiseks rakendada kõrgtehnoloogilisi võtteid või kasutada lihtsaid, odavaid ja taastuvaid materjale.
Jutlused olid õpetlikud. Hea pietislik pastor pani rahva nutma, ratsionalistlik aga andis kuulajale kasulikke näpunäiteid. Pietislik-seletasid ühiskonna hädasid, nägid väljapääsu usuvagadusse süvanemisega. August wilhelm hupel oli viljakas literaat-eesti esimene ajakiri: lühike õpetus, pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajatest. Ratsionalist- kritiseeris ühiskonna sotsiaalset korraldust esmajoones baltikuimis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistide vanem põlvkonna esindaja oli johann georg eisen-ta töötas agraarprojekte, tegeles juurviljade kuivatamisega ja propageeris talurahva seas puuviljakasvatust. Baltikuim kuulus kõige rohkem valgustusajal saksa kultuuripiirkonda. johann herder tutvustas eesti rahvaluulet euroopas saksa keele vahendusel. Pilet nr15 *talurahva õigusliku seisundi muutmine 15-16sajandil
Mõju poliitikas UK võeti 80ndatel tema ideid üle sotsiaalpoliitilise partei poolt ei võetud, hiljem võttis üle tema mõtted tööpartei, Gordon keegi? Vabaturumajandust pooldab, seega ka on õige et judge judy saab rohkem palka kui päris kohtunikud. Immanuel Kant Metafüüsika üldine füüsika, üleüldised füüsika küsimused. Kuidas meie kogemus ja tegelik maailm suhestub; reaalsus hakkab hägustuma ja oleme rohkem seotud hüperreaalsuse ja virisemisega Ratsionalistide (mõtlemine) ja empiristide (kogemus) vaheline vastuolu. Kant kaldus ratsionalistide poole, puhta mõistusega on võimalik jõuda asjade olemuseni. Samas nõustus et sõltumatatute nähtuste .... kogemuseta ei saa. Lõi sünteesi kahest Ntks musta augu tõestus ei kogenud aga ratsionaalne mõistus. Samas nägid seega natuke empiristlik ka Kirjutas - Puhta mõistuse kriitika, lugeda pigem kokkuvõtteid. Teadmine võib olla
Valgustusajastu tähtsamatest kujudest väärivad eriti märkimist Torma pastor Johann Georg Eisen (von Schwarzenberg), Laiuse pastor Heinrich Johann von Jannau, Tartu justiitsbürgermeister ja ajalooline Friedrich Konrad Gadebusch, Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel (Lisa 5), publitsist Johann Christop Petri ja publitsist ning kirjanik Garlieb Helwig Merkel (Lisa 6). Nemad ja nende mõttekaaslased esindasid pietismile oponeerivat ratsionalismi. 19. sajandi algul jätkasid ratsionalistide suunda kõige tegusamalt Lüganuse, Viru-Nigula ja Äksi pastor, eesti päritoluga Otto Wilhelm Masing ning Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenpläter (Vahtre, 2000). Neid nimesid tuntakse, sest nad on kuulsamad estofiilid. Nende liikumine väljendus aga 19. sajandi esimesel poolel eesti keele ja rahvakultuuri vastu kasvavas huvis. Rosenpläter soovis, et mitte ainult pastorid, vaid kõik eestlaste keskel elavad ja nendega kokkupuutuvad sakslased peaksid rahva keele selgeks õppima
ja 1800. aastal järgnes uus ikaldus, hulk koole jäeti seisma, talurahva laste õpetamise põhivormiks kujunes taas koduõpetus. 8. Kool ja haridusprobleemid seoses talurahvaseadustega 19.saj. I poolel Sajandi esimese poole koolielu arengut ajendasid mitmed tegurid. Nii pastoritel kui aadlil kujunes kaks suhtumist haridusse. Üks osa toetas lugemisoskuse levitamist selleks, et kindlamalt allutada talurahvas luteri usu kirikule ja õigustada Balti erikorda. Teine osa, mõjutatuna ratsionalistide ideedest, pooldas talurahvale hariduse andmist, et selle kaudu aidata kaasa rahva elujärje parandamisele. Viimaste ideede levikus on tähelepandav osa taasavatud Tartu ülikoolil ja selle esimesel rektoril G. F. Parrotil. Edasist mõju talurahva kirjaoskusele avaldas hernhuutlik liikumine. Oma kirjanduse viimisel rahva hulka hoolitsesid nad lugemisoskuse omandamise eest nii vennaste- koguduse liikmete seas kui ka väljaspool. 1802. a
võimaldab edukat praktikat. Võimaldab üldse praktikat viljeleda/praktiseerida. Nii praktiliselt kui intellektuaalselt. Asi ei takerdu, ei jookse kinni jne, vaid saab edasi kulgeda. Ühildumine reaalsusega lk 141 ülevalt! Tõde on midagi, mida valmistatakse – sünnib tegevuse käigus (lk 143). selline tõe käsitlus, mis on ühildatatv loova maailmaga, s. t. loob uut maailma. Siin läheb peamine vaidlus lahti! Ratsionalistide kriitika ja nende tagasi lükkamine(143): Tõele tuleb alistuda. Näitab meile, mida me ei saa teha. Passiivselt peab aktsepteerima tõde. Absoluutne tõde (lk 146). sobib selgitama vaadete lahkuminekut. Nende seisukoht: kui miski on tõene, siis see on absoluutselt tõene (empirism, ratsionalism). Nüüd pragmatistid ei loobu sellest mõistest, aga annavad sellel teise tõlgenduse „mingi tõde mille poole püüelda“. Absoluutne tõde on verifikatsiooni imaginaarne lõpp
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia
4. Mida tähendab empirism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Tunnetusteoreetiline õpetus, mis peab kogemust ainsaks tõese tunnetuse aluseks on empirism. Empirism väidab, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Esindajaks inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626 5. Mida tähendab ratsionalism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Tunnetusteoreetiline õpetus, mis peab mõistust ainsaks tõese tunnetuse aluseks on ratsionalism. Rene Descartes. 6. Kes filosoofidest moodustavad ratsionalistide triaadi? René Descartes, Benedictus Spinoza ja Gottfried WilhelmLeibniz. 7. Kes mõtles välja utilitarismi? Jeremy Bentham. 8. Kes rajas sotsialismi? Karl Marx 9. Mida tähendab positivism ja kes selle lõi? August Comte. Positivism tunnistab tõeliste teadmiste ainsaks allikaks empiirilised teadused ja eitab filosoofia tunnetuslikku väärtust. 10. Mida tähendab pragmatism ja kes selle lõi? Tunnistab vaid teadmiste praktilisi resultaate. William James (1842-1910) ja John Dewey (1859- 1952)
asutamisele ning korraldamisele. Kõige enam leidis hariduspüüe vastukaja pastorite hulgas, kes oma tööalaste sidemete tõttu olid suuremas läbikäimises rahvaga ja kaudselt vastutasid kihelkonna koolielu eest. Nii pastoritel kui aadlil kujunes kaks suhtumist haridusse. Üks osa toetas lugemisoskuse levitamist selleks, et kindlamalt allutada talurahvas luteri usu kirikule ja õigustada kehtivat Balti erikorda. Teine osa, mõjutatuna ratsionalistide ideest, pooldas talurahvale hariduse andmist, et selle kaudu aidata kaasa rahva elujärje parandamisele. Viimaste ideede levikus ja juurdumises kuulus tähelepandav osa taasavatud Tartu ülikoolile ja selle esimesele rektorile G. F. Parrotile. Sajandi esimese poole koolielu arengut ajendasid teisedki tegurid. Edasist mõju talurahva kirjaoskusele avaldas hernhuutlik liikumine, mis hoolitses lugemisoskuse pmandamise nii vennastekoguduse liikmete seas kui ka väljaspool. 1802
3. Oksoloogia ehk väärtusõpetus 3. Mida tähendab "metafüüsika" ja kes selle mõiste võttis kasutusele? olemist käsitlevad probleemid, teisalt ka spekulatiivne õpetus kogemusvälisest tegelikkusest. Kreeklane R.Andronikos 4. Mida tähendab empirism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Empirism- tunnetamine kogemuse läbi. 5. Mida tähendab ratsionalism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Ratsionalism tunnetamine mõistuse kaudu 6. Kes filosoofidest moodustavad ratsionalistide triaadi? René Descartes, Benedictus Spinoza ja Gottfried WilhelmLeibniz. 7. Kes mõtles välja utilitarismi? Jeremy Bentham (utilitarims- tunnistab teo kasulikkuse kõlbuse kriteeriumiks) 8. Kes rajas sotsialismi? Karl Marx 3 9. Mida tähendab positivism ja kes selle lõi? Positivism tunnistab tunnistab tõeliste teadmiste ainsaks allikaks empiirilised teadused ja eitab filosoofia tunnetuslikku väärtust A.Comte 10. Mida tähendab pragmatism ja kes selle lõi?
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1
Püüame siinkohal anda mõned mõistete seletused. "Kriitika" ei tähenda mitte tänapäeva tähenduses "kritiseerimist", hukkamõistu mõttes vaid läbivalgustamist, ülekatsumist, piiride määratlemist. "Puhas" mõistus peab tähendama teadmist, mis ei saabu meelte kaudu, vaid on sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. See on teadmine, mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. See teadmine on ratsionalistide sünnipärased ideed. Kõik tunnetused algavad kogemusega. Selle empiristide lause paneb Kant algusesse. Kuidas me võiksime midagi mõista, kui objektid ei puudutaks meie meeli ja ei paneks meie mõistust liikuma? Ajaliselt eelneb kogemus igasugusele tunnetusele. Aga sellega pole veel öeldud, et iga tunnetus lähtub kogemusest. Võib ju ka olla, et see, mida meie nimetame kogemuseks, on juba ise midagi kokkupandut, kokkupandud väljastpoolt tulevatest
Kogu Euroopa ulatuses Prantsuse valgustus. Prantsuse valgustus oli katoliku kiriku vastu väga kriitiline, Saksa valgustus aga mitte. Valgustus Balti provintsides levis eelkõige Saksa variandis. Valgustusliikumine Baltimaades hakkas levima eelkõige vaimuliku seisuse kaudu. Hakkas levima usuliikumise vormis. Teoloogiline ratsionalism on õpetus, mis väitis, et usku peab juhtima mõistus, kõik peab lähtuma mõistusest. Religiooni tähendus väga olulisel määral muutus, ratsionalistide jaoks on religioon midagi muud kui varasemate põlvkondade jaoks. Religioon on moraaliõpetus, mis on mõistuspäraselt hea ja mis halb. Igapäevased nõuanded läksid ka jutlustesse. Teoloogiline ratsionalism hakkas levima 18.saj teisel poolel, sajandivahetuseks oli muutunud valdavaks, tooniandvaks suunaks luteri vaimulikkonna seas. Haridus- ja kultuurielu 18. sajandil ja 19. sajandi algul Sisuliselt kaks kultuuri – baltisaksa kultuur ja talurahva kultuur. Eesti kultuur oli sel
arhitektuurikontorit Jyväskyläs ja Turus ning hiljem, kuni surmani, Helsingis. 20. aastatel oli soome arhitektidele suureks eeskujuks rootsi arhitekt Gunnar Asplund, kelle mõjutusel on oma varasemad projektid loonud Alvar Aalto. Nende aastate lõpul hakkasid Soomes juurduma "Bauhausi" ja Le Corbusier' ideed ning kasvavad majandusraskused sundisid noort riiki täie tähelepanuga suhtuma ratsionalistide lootustandvatesse lubadustesse saavutada minimaalsete vahenditega maksimaalseid tulemusi. Funktsionalistliku perioodi arengut soome arhitektuuris seostatakse näitusega, mis oli pühendatud Turu linna 700. aastapäevale (1929) ning mille paviljonid ehitati Alvar Aalto ja Erik Bryggmani projektide järgi. Samal aastal lõpetati Aalto esimese funktsionalistliku hoone, ajalehe Turun Sanomat 6korruselise toimetusmaja ehitus.
-) Filosoofias püütakse mõista asjade olemust, visates ära kõik teisejärgulised detailid. * Filosoofia tegeleb praktiliselt kõigega, kuid omal viisil. -) Moraali filosoofia tegeleb küsimusega, mis on hea? -) Ajaloo filosoofia kas ajalugu kui teadus on üldse olemas? * Gnoseoloogia/epistemioloogia tunnetusteooria (tegeleb mõistusega, mitte tunnetega) -) Subjekt see, kes tunnetab. -) Objekt ümbritsev. *) Ratsionalistide arust on mõistus olulisem. *) Empirismide arust on kogemus olulisem. *) Skeptikute arust me ei saa milleski kindlad olla, mida tunneme. * Metafüüsika ehk ontoloogilised probleemid ehk filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. -) Ontoloogiline probleem: Miks midagi on? Miks ei ole mitte midagi? -) Küsimuste hulka kuulub ka see: Kas on vaid üks alge või mitu? Mileetose ehk Joonia koolkond
mõisa vastu 1743. a liikumine keelati keeld tühistati osaliselt 1764. a, täielik tegevusvabadus saadi tagasi 1817. a ratsionalism jõudis siia koos valgustusideedega rõhutati mõistust ja loogilist mõtlemist levis pastorite seas, kes pidasid pietismi võltsvagaduseks selleks, et ühiskonda parandada tuleb tegeleda sotsiaalsete probleemidega, rahvast harida jne (valgustajad Hupel, Merkel, Schwarzenberg jt) ratsionalistide tegevuses oluline rahvavalgustuslik tegevus andsid välja põllumajanduslikke käsiraamatuid ja tegelesid rahvaharidusega Usuvahetusliikumine: 1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus ametlikuks riigiusuks sai kreekakatoliku õigeusk, luterlus muutus vaid üheks lubatud sektiks 1845. a levisid rahva seas kuuldused, et kes lähevad keisriusku, vabastatakse teoorjusest ja saavad maad usku vahetas: Saaremaal 30%, LõunaEestis 17% 19
läbi teinud loomulikke muutusi, ja sellest tingitud sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. kõrvalekaldumisi liikide algpiltidest." 19 S.o. Teadmine mida omame vaimu sünnipärase · Kuidas on metafüüsika võimalik? loomuse ja struktuuri tõttu. (Ratsionalistide · Selle selgitamine ongi "Puhta mõistuse kriitika" kui sünnipärased ideed) erilise teaduse ülesanne. · Kogemuse tähtsus · Transtsendentaalne · Kõik tunnetused algavad kogemusega. Kant küsib: · Transtsendentaalseks nimetab I.Kant "igasugust Kuidas me võiksime midagi mõista, kui objektid ei tunnetust, mis ei tegele mitte objektidega, vaid
pelgaks moraaliõpetuseks. Saksa valgustus aga polnud kirikuvastane, vastupidi. Saksa protestantlikud vaimulikud olid ka valgustuse kandjateks). Nii ka balti aladel, valgustatusest mõjutatud ratsionalism levis alates 18 sajandist. Võib öelda, et 18-19 saj vahetusest suurem osa pastoritest olid ratsionalistid- See tähendas seda, et nagu igas muus eluvaldkonnas, nii ka usus peab kõige aluseks olema ratsionaalne mõistus/mõtlemine. On öeldud, et ratsionalistide töö tulemusena usk muutus moraaliõpetuseks (lunastused ja asjad jäid tahaplaanile). 11. Haridus- ja kultuurielu 18. sajandil ja 19. sajandi algul. Rahvaharidus. Eestikeelne Piibel. Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjandus. Kirjastamine ja trükikojad. Baltisaksa valgustusajastuvaimuelu. Eestikeelse ajakirjanduse algus Talurahva kultuur rajanes pmst kohalikule kultuurile, talurahva aastasadade pikkused traditsioonid. Peamine välismõju oli kristlus (rooma katoliiklus) ja altes 17
baasuskumus või ta on õigustatud seeläbi, et ta on järeldatu baasuskumustest.Baasuskumusi on kahte liiki: (1) Empiirilised - need, mis on kogemuslikud uskumused või need, mis on otseselt õigustatud seeläbi, et subjektil on vastav kogemus(2) Aprioorsed iseenesest õigustatud tõed, aksioomid. Fundatsionalism on kooskõlas nii ratsionalismi kui empirismiga. Empiristide järgi põhinevad meie teadmised kogemusel, ratsionalistide järgi on vundamendiks mõistuse tõed. 80. Locke ja skeptitsism Kas Locke'il õnnestub vältida skeptitsismi? Kuivõrd kogemuslikud tõendid ei ole tõsikindlad, siis kas leidub juhiseid selle kohta, millistele tõenditele me peaksime toetuma? Locke'i järgi on meie kogemused tahtmatud ning eri meeled on omavahel kooskõlas. See võib kinnitada, et konkreetne kogemus on usaldusväärne, aga ei näita seda kõigi kogemuste kohta korraga
innustades neid reageerima üksteise artiklitele ning genereerima vastuargumente. Lühidalt vastab laiale teemaderingile keskendunud Vastus sellele esmapilgul lihtsale küsimusele on paraku teadusajakiri oma formaadilt kõige paremini kriitiliste ratsionalistide mitmetasandiline. Mõistagi huvitab Eesti uurijat ja üliõpilast eel kõige ettekujutusele teaduse arengu loogikast, selle avatusest ning selle materjali rakenduslikkus Eestis, kuid raamatu lähemal lugemisel universaalsusest. selgub, et samalaadne küsimus võiks tekkida ka saksa lugejal (ja Lähiajaloo piiritlemine 1990. aastaga on põhjendatud asja-
annaabi.ee 
