ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Elupaigaks leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini.
Piim ja leib on siilide jaoks ka liiga pehme toit ja vähene närimine mõjub siilide hammastele halvasti. Seega ei tohiks kunagi pakkuda siilidele piima ega leiba! Siilidele võiks anda hoopis muna, vürtsitamata loomseid toidujäätmeid, juustu, eelkõige aga kassi või koeratoitu. Kindlasti tuleks asetada siilide jaoks välja ka anum puhta veega.Et talve üle elada peab, siili kehakaal olema umbes 600 grammi. Suve jooksul kogub ta paksu nahaaluse rasvakihi. Elupaik Elutseb Euraasia parasvöötme sega ja lehtmetsades ning stepis. Siilid on peamiselt öise eluviisiga, kuid on mõnikord aktiivsed ka päeval, eriti pärast kerget vihmasadu. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku metsaservi, leht ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib.
puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Toitumine Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. Sigimine Poegib 1 ...2 korda aastas, jooksuaeg kohe peale talveunest ärkamist. Esimene pesakond maikuus, teine juulis- augustis. On paaritumisvõimeline kogu suve. Poegade arv 2...10, tavaliselt 5...7. 1.Koht ökosüsteemis 2.Ohutus ja kaitse 1. 2. Looduslikeks Siili elupaiku ohustab vaenlasteks linnastumine ja kassikakk ja rebane, transport. Igal aastal toob kasu hukkub maanteedel
territooriume, kus on kerge jälgida saakloomi ja vaenlasi. Isasloom on peaaegu valget värvi, väheste tähnidega, emaslind on kirjum. Lumekakk toitub Arktikas peamiselt hiirelaadsetest - lemmingutest . Muudes kohtades tarbib ta valgejäneseid, kärpasi ja linde. Arktilises suves on kogu aeg päev, talvel on kogu aeg külm ja pime. Selle eest kaitseb teda hästi paks sulekiht. Karmil talvel on väga vähe söödavat. Sügiseti koguvad lumekakud endale paksu rasvakihi, et talve üle elada . Lumekakk saab olla söömata 40 päeva, lennates võimalikult vähe , et energiat kokku hoida. Isane lumekakk viibib kividel või nõlvakutel ja toob kuuldavale rea kumedaid huikeid, nii "märgistab " ta oma territooriumi . Hõredas arktilises õhus on ta pulmalaul kuulda 10 km kaugusele. Nii isased kui emased kaitsevad oma territooriumi ja astuvad isegi võitlusesse. Pesad tehakse maapinnale lohkudesse. Lumekakud saavad suguküpseks 2. eluaastal
ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel
kahjurihävitajad. Eesti külmas kliimas lendab öösiti suhteliselt vähe putukaid ning needki on aktiivsed vaid soojal aastaajal. Seetõttu rändavad nelja nahkhiireliigi esindajad talveks lõuna poole, ülejäänud seitse liiki aga veedavad külma aja taliuinakus. Selleks varjuvad nad püsiva õhutemperatuuriga niisketesse koobastesse või keldritesse. Talveuni kestab oktoobrist aprillini ja nahkhiired elavad sellal suve jooksul kogunenud rasvakihi arvel. Talvituvate nahkhiirte kehatemperatuur ei ületa kuigivõrd ümbritseva keskkonna oma ning ainevahetus on neil väga aeglane. Ärkamisel kehatemperatuur tõuseb ja varuained kasutatakse kiiresti ära. Seetõttu on talvine ärkamine nahkhiirtele ohtlik ja neid ei tohi talvitumispaikades häirida Nahkhiired ei suuda kiirete inimtekkeliste muutustega kuigi edukalt kohaneda ja nii vähendavad nende arvukust talvitumiskohtade või
Elupaik-leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Eluviis-tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. · Saarma, kopra ja ondatra ökonissi võrdlus. Saarmas-Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe.
b) moodustab rasvkoe; c) moodustab vere; d) moodustab kõhrkoe. 6. Leia sobivad vasted ja ühenda joontega. Epiteelkude - Palju rakuvaheainet. Sidekude - Vähe rakuvaheaintet. 7. Täida tabel. · Koe ülesanne: Tugiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Transpordiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Kaitseülesanne · Näide: Epiteelkude. 8. Miks talveunne jääv karu kogub endale sügisel naha alla paksu rasvakihi? Et tal talvel külm ei hakkaks ning - et ta surnuks ei nälgiks. 9. Inimese skelett on luustunud. Nimeta loomi, kelle skelett koosneb kõhrest? Kõhrkala ja haikala. 10. Lihaskude Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: Silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. Kirjuta iga lihaskoe nimetus ja täida tabel! · Lihaskude: Vöötlihaskude · Asukoht: Skeletti lihastes · Alluvus tahtele: Alluv sinu tahtele.
kaks geenikomplekti saavad kokku) 19. suunav valik uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile uute tunnustega isendid. Kujunevad uued ja täiustuvad vanad kohastumused. (nt veeimetajatel voolujoonelise kehakuju tekkimine) 20. suguline valik sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. (nt isase paabulinnu saba) 21. kohanemine elu jooksul toimuv reageerimine keskkonnatingimustele. (nt. kassi rasvakihi tekkimine talve saabudes) 22. hoiatusvärvus värvus, mis annab märku, et isend on ohtlik. (nt lepatriinu punane-must värvus hoiatab, et isend on ebameeldiva maitsega). 23. kohastumus vt. adaptsioon. 24. ristumisbarjäär vt. bioloogiline isolatsioon 25. liigiteke uue liigi evolutsiooniline teke olemasolevast. (nt sümpatriline liigiteke, hübriid- liigiteke) (hübriidid tavaliselt kas hukkuvad või jäävad viljatuks, nt muul) II Too näiteid 1
mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Türoksiin. Kõhunääre: hormoon insuliin reguleerib glükoosi hulka veres. Kui toodab insuliini liiga vähe siis tekib diabeet. Neerupealised: hormoon adrenaliin kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Sugunäärmed: mõjutavad soost sõltumata tunnuste arengut: mehel habeme kasvamist, naisel rindade arengut ja nahaaluse rasvakihi kujunemist. Naise munasarjad toodavad munarakke ja östrogeeni. Mehe munandid toodavad seemnerakke ja testosterooni 4. Närvisüsteemi ehitus ja ülesanded. Vastus: KNS: Peaaju ja seljaaju Peaaju: juhib organismi talitlust, talletab infot: ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsused, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele.
vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel.
mürgised bakterid võivad seetõttu sattuda toidu sisse. Malmpannid Malmpann on väga raske .Sobib just enamjaolt praadimiseks , mitte kastmete jne tegemiseks. Liha praadimiseks sobib hästi raske valatud malmpann, mis tagab tänu massiivsele põhjale ühtlase ja püsiva temperatuurijaotuse. Kasutus ja hooldus Malmpanni ei tohi pesta nõudepesuvahendiga või muu sellisega , vaid sooja veega ainult, sest muidu pesed malmpannil oleva rasvakihi maha . Pesta ja kuivatada kohe peale kasutamist. Valmis toitu pannil hoida ei tohi, muidu läheb pann rooste ja rikub toidu ka ära. Pann tuleb määrida searasvaga kokku ja siis kärsatada pliidil või ahjus. Kuivale lapile tuleb raputada veidi jämesoola ja hõõruda sellega pann üle , ka siis ei lähe malmpann roostesse. Profipannid Profipanne kasutatakse enamjaolt toiduainete kuumtöötlemiseks , röstimiseks ,
suureneb Elanikkond vananeb Lihaskaduvus on 2040%l neil, kes on 80 aastased ja vanemad Pea kõik, kes on vanadekodus, põevad seda haigust Enamus haigestunuid on naised Kuidas see haigus avastatakse? Sarkopeeniat põdev inimene jõuab arsti juurde enamasti seetõttu, et tunneb tasakaaluhäireid Hea välimus ei tähenda, et oled terve Enamasti kaasneb haigusega kaalukaotus Kuid nõrgad lihased võivad jääda rasvakihi alla, mistõttu võidakse sarkopeenia avastada alles reiest tehtud magnetpildi abil Kes võivad haigestuda? Teadlased ei ole suutnud avastada, kellel ja kuidas sarkopeenia täpselt areneb Sarkopeenia ilmnemist täheldatakse alates neljakümnendatest eluaastatest See kiireneb oluliselt alates 75. eluaastast Oht haigestuda on ka kehaliselt aktiivsetel indiviididel Sarkopeenia massilist esinemist võib
arengut d) Kõrvakilpnäärmed nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks e) Neerupealised hormoon adrenaliin kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s. o. ohule reageerimiseks f) Kõhunääre hormoon insuliin reguleerib glükoosi hulka veres g) Sugunäärmed suguhormoonid mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut: mehel habeme kasvamist, naisel rindade arengut ja nahaaluse rasvakihi kujunemist Sisenõrenäärmete tegevus on tihedalt omavahel seotud ja koos reguleerivad nad kõiki organisme elutähtsaid protsesse. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS Närvisüsteemi ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii väliskeskkonnast kui ka organismist enesest ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõii elundite talitlust. NÄRVISÜSTEEMI JAGUNEMINE a) peaajust ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem
Enamik mullaorganisme on ka puhkeolekus. Kui enamik organisme on puhkeolekus, siis ka bakterid, seened, pisikesed ussid, lestad, vetikad, hooghärnalised jm. mikroorganismid on sunnitud saama osa puhkeolekust. Sügavamas kihis tegutseb mullamutt. Paljud putukad elavad talve üle nukkudena. Mõned maapeal tegutsevad loomad poevad talveks peitu. Näiteks hiired ja uruhiired, nad ei ela talve üle nii nagu karu, et sööb sügisel endale paksu rasvakihi ja elab sellega terve talve üle. Hiired on sügisel valmis kogunud natuke taimeseemneid ja nad söövad ka taimede maa-aluseid osi. Üheaastased taimed elavad talve mullas üle seemnetena või juurtepungadena. Mitmeaastased taimed elavad talve üle juurtena või pungadena. Mugulad ja sibula tärkavad kevadel pungadest, suvel koguvad juurtesse, mugulaisse või sibulaisse varuaineid. Taimedele on väga oluline, et maad kataks lumi. Lume all on maatemperatuur -5°C.
Lisaks pikkuskasvule toimub kehaga muudki nähtavat: puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneb nahaalune rasvkude, mis loob naisele iseloomulikud ümarad kehavormid. Uued kehavormid on küll kindel märk peatsest täiskasvanuks saamisest, kuid samas võib vahel tunduda, et "kõigil on just minu kehaga asja" - tähelepanu võib algul olla üksjagu ebamugav. See, milliseks kujunevad sinu kehavormid, oleneb jällegi sellest, millised geenid oled oma vanematelt saanud. Kujutlused, et rasvakihi paksenemine toimub ebainimliku kiirusega, ja valitsev "kõhn" iluideaal tekitavad tüdrukutes sageli soovi võimalikult vähe süüa. Siin peaks arvestama asjaoluga, et menstruatsioonitsükli toimumiseks ja reguleerumiseks vajab keha rasvu ja ülemäärane või kiire kaalukaotus võib menstruatsioonitsükli korralikult segi ajada. Karvakate Juuksed ja rohkem või vähem kehakarvu on omane juba vastsündinule. Murdeea saabumise
nad 18.sajandi keskpaigast. Seep koosneb aluselise ühendiga seotud rasvadest ja õlidest. Tükiseepides on aluseliseks ühendiks naatriumhüdroksiid, vedelseepides kaaliumhüdroksiid. Seepidel on head puhastavad omadused, kuid kahjuks ka mitmed mittesoovitavad kõrvaltoimed. Seebi negatiivsed omadused: · aluselisuse tõttu ärritab tundlikku nahka, mis on tavaliselt happeline · võib liigse kasutamisega eemaldada nahka kaitsva lipiidkihi (rasvakihi); võib tekkida nahaärritus · naha happelisuse vähendamise tõttu võib soodustada seenja bakteriaalsete infektsioonide teket · kareda veega (kõrge kaltsiumisisaldusega vesi) reageerides vähenevad puhastavad omadused · jätab nahale karbonaatsoolade jääke, mis ärritavad nahka · säilitamisel omadused nõrgenevad Sünteetilised seebivabad pesemisvahendid Sünteetilisi pesemisvahendeid hakati tootma 1950
4. Mullastik õhuke mullakiht ja vähe viljakas 5. Taimestik peamised taimed on samblad, samblikud ja puhmastaimed. Lõuna pool on taimkate tihedam kui põhja pool. Niiskemates kohtades kasvavad samblad, kuivemates samblikud. Tundras on palju soid. 6. Loomastik vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel loomadel on suur ja kompaktne keha, paks karvkate, mis talvel on hele, suvel tume. Suvel koguvad naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad toituvad suvel tundras, talvel metsavööndis. Põhilised loomad: põhjapõder, lemming, hülged. 7. Inimesed peamised tegevusalad on veeimetajad küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine. Tundra elanikud: eskimod, saamid ehk laplased. JÄÄVÖÖND 1. Kliimavööde arktiline, antarktiline kliimavööde 2. Kliima suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima.
SIDEKUDE Iseloomustus: rakud paiknevad hajusalt ja rakkude vahel on rohkesti rakuvaheainet. Sidekude ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks. Ehitus: palju rakuvaheainet, rakke on suhteliselt vähe ning need paiknevad üksikult. Ülesanded: kaitseb (veri ja rasvkude), toestab (luu-ja kõhrekude), tagab elastsuse, seob lihaseid luudega (kõõluseid), transpordib aineid (veri). ● Rasvkude - selle koe rakud on võimelised endasse rasva koguma. Moodustavad nahaaluse rasvakihi, mis kaitseb siseelundeid, vähendab organismi soojakadusid ja talletab varuaineid. ● Luu-ja kõhrkoe moodustavad haralise kujuga luukoe rakud, mille rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid, täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. ● Veri on vedel sidekude, mille rakuvaheaineks on vereplasma. 1) punalibled ehk erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2)
Linnud ajastavad oma rände nii, et kohale jõudes ootaks ees piisav toidulaud. Paljud noorlinnud õpivad esimesel lennul ka vanalindudelt. Linnud on ilmselt juba sündides kaasa saanud teadmise, millal ja kuhu lennata see on neil lihtsalt geenides. Joonis 2. Matsalu rahvuspark. Lindude ränne. Rändele tuleb minna õigel ajal, tervena ja täis kõhuga. Kõige olulisem on söömine ja rasvakihi kasvatamine. Nälginud ja nõrgad linnud suure tõenäosusega rännet üle ei ela. Seepärast võib väiksemate lindude kehakaal enne rännet isegi kaks korda suureneda. Enamik rändlinde ei suuda kogu maad korraga läbida ning peavad vahepeal puhkama ja toituma. Peatused kestavad mõnest päevast mitme nädala või kuuni. 6 ÜKSI VÕI PARVES?
kroonikad, Kiviaeg §2 Pulli asula: u7500a. eKr/asus Pärnu jõe ääres/Sindi lähedal Kunda Lammasmägi: Pullist mõnevõrra hilisem/saarel Kunda järvel Arheoloogiline kultuur: ühelaadsete leidudega muististe rühma/tegevusalade, eluviiside sarnasuse alusel/vb ka etnilise ühtekuuluvuse põhjal, nimetatakse ... Kunda kultuur (mesoliitikum,kalapüük, küttimine/elupaigad vee ääres,tulekivist/kvartsist tööriistad(nooleotsad,kõõvitsad(loomanahalt rasvakihi kaapimisel, luu- ja puitpinna tasandamisel), uuritsad.pistikterad, uuritsad(sarvede töötlemisel ja tükeldamisel),kivikirved(väiksemaid nim. talbadeks), ahing(kalapüüdmisel),jäätuur(jäässe augu lõhkumisel),algelised võrgud, luust konksud( ka kalapüüdes),harpuunid(suuremate veeloomade küttimisel) Kammkeraamika kultuur u.2500a. eKr/paremini valmistatud savinõude tüüp/kaunistatud kammitaolise esemega/seostatakse uute hõimude
modellidel, baleriididel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksiat põdevad inimesed on enda suhtes väga nõudlikud, ülitundliku mõttelaadiga, tihti kinnisideedega. Levinud 13-20aastaste naiste seas. Enamasti on need inimesed tegelikult normaalsed ja saleda kehaehitusega inimesed. Nad söövad väga vähe toitu, toit sisaldab minimaalseid kaloreid, teevad palju sporti ja oksendavad vabatahtlikult pärast sööki. Anoreksia kahjustab kehalist arengut ja tervist. Rasvakihi puudumine soodustab haigestumist külmetushaigustesse, nahk on kuiv ja tundlik, juuksed tuhmid ja haprad, vererõhk langeb, kiire väsimus, jalad jahedad ja sinakad, luud haprad, kõhukinnisus, naised viljatud. Need võivad olla anoreksia tagajärjed. 7 Buliimia Esineb peamiselt 15-30aastastel naistel. Peetakse tüüpiliseks naiste isikuhäirete avaldumisvormiks. Salajased õgimishood, kus süüakse ära normaalsest kuni 30 korda rohkem toitu. Süüakse aplalt ja suure kalorlusega toitu
Matmisviis: · Maasse kaevatud hauad · Maetud selili sirgasendis · Osaliselt kividega aketud · Üle puistatud ookri e punamulla kihiga · Haudades on palju ripatseid pmst looma hammastest · Kaasa pandud tööriistu. Tööriistad: · Valmistatud kivist lust ja sarvest ning ka puust. · Tulekivi-kasutati lõikamistöödeks ja ka kvarstitükke. · Kõõvitsad-terava servaga pikerguse või ümara kujuga tööriistad, kasutati loomnahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu- ja puitesemete pinna tasandamiseks jne. · Uuritsad-esileulatuva tugeva nukiga-töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. · Pistikteralised tööriistad-väikesed teravad kivilaastud, mis kinnitati spetsiaalse kitiga luueseme serva õõnestatud soone sisse. · Tulekivist toksiti välja nooleotsi. · Kivikirved-(kristalsetest kivimitest)-olid ebakorrapärased ja konarliste pindadega ning lihvitud vaid teraosalt
See kude töötab rütmiliselt kuni organismi surmani. Sidekude - rakud paiknevad hajusalt ja rakkude vahel on rohkesti rakuvaheainet. Sidekude ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks. Rakud paiknevad üksikult rakuvaheaine vahel. Sidekoe ülesanded: kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid ja ühendab kõik koed ühtseks tervikuks. Rasvkude on selline sidekoe liik, mille rakud on võimelised endasse rasva koguma. Rasvrakud moodustavad nahaaluse rasvakihi, mis kaitseb siseelundeid, vähendab organismi soojakadusid ja talletab varuaineid. Luu-ja kõhrkoe moodustavad haralise kujuga luukoe rakud. Elastne kõhrkude ja kõva luu kude täidavad tugi ja kaitsefunktsiooni. Veri on vedel sidekude. Veres on kolme tüüpi rakke: Punalibled transpordivad hapnikku. Valgelibled on tuumaga rakud ja kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. Vereliistakud on ilma tuumata rakud ja panevad vajadusel vere hüübima. Rakud saavad oma tooraine keskkonnast
röövkalad ja konkureerivad toidu ja elupaikade pärast, samas kui haug on suurem ja tema toiduis on võimaluse korral ka ahvenad. Taimtoidulisus Põder külastab toiduotsinguil rabasaari, kus kasvavad kõrrelised, mis on põdrale toiduks. 5 Karud, kes on suured segatoidulise imetajad, kes sügiseti koguvad endale paksu nahaaluse rasvakihi ja selle pärast vajab ta suurel hulgal marju, nende otsingul sattub ta tihti rabadess ja sööb seal jõhvikaid. Jänes külastab tihti toiduotsingutel rabasaari, kes toitub puukoorest(nt. kask), kõrrelistest ja teistest rabades kasvavatest taimedest. Lehetäi elutseb kõikjal, kus leidub söögiks kõlblikke taimi, sealjuures ka vanemates rabades, kus on kuivem ja leidub piisavalt taimi, näiteks kõrrelisi.
Sellistel loomadel on kolm võimalust: • elada madalama kehatemperatuuriga; • suurendada põhiainevahetuse taset et kompenseerida madalat keskkonnatemperatuuri, või • parandada isolatsiooni vähendamaks soojuskadu. Nii vaaladel kui hüljestel on naha all paks kiht rasva, mis talitleb peamise isolaatorina. Nahatemperatuur on praktiliselt sama, mis ümbritseva vee oma. Kui pinna temperatuur on praktiliselt sama kui keskkonnatemperatuur, siis liigub väga vähe soojust pinnalt keskkonna. Rasvakihi paksus on ca 50 mm, selle kehapoolses osas on temperatuur enam-vähem kehatemperatuuriga võrdne. Hüljestel on nahaaluses koes palju veresooni, mille abil saavad nad oma kehatemperatuuri väga täpselt reguleerida. Nagu me oleme juba näinud, nõuab endotermide soojusisolatsioon külma kliima puhul metaboolse soojuse toodangu suurenemist proportsionaalselt temperatuurilangusega. Mõned linnud kasutavadki seda mudelit, kuid on linde, kes sellest hälbivad. Temperatuuri alanedes
Glükogeen on varuaine, mida inimese organismis säilitatakse maksas ja lihastes. 2. Tugikude tselluloos (annab taimedele tugevuse), kitiin esineb lülijalgsete skeletis ja seentes. 8) Nimetage ja selgitage 3 lipiidide funktsiooni organismis. Lipiidide ehk rasvade ülesanded organismis: 1. Energeetiline ülesanne, sest rasvad on põhiliseks energiaallikaks. Näiteks talveuniakuks valmistuvad loomad koguvad sügisel naha alla paksu rasvakihi, mis on nende energiaallikaks. 2. Kaitse liigse jahtumise eest. Kuna nahaalune rasvkude on halb soojusjuht, kaitseb see temperatuurimuutuste eest. Samuti kaitseb nahaalune rasvkude organeid mehaaniliste mõjutuste eest. 3. Rasvade üheks ülesandeks on ka vitamiinide transport ja omastamine ning rasvad reguleerivad ka ainevahetust. 9) Nimetage ja selgitage 4 valkude funktsiooni organismis. 1
Lõigata tuleb ribide vahelt, kuid võib lõigata ka paksemad tükid, nii et portsjonisse jääb 2 3 konti. Sel juhul saab igale sööjale miniprae, mida näiteks ahjus küpsetada. Lamba karreest võib valmistada veel ahvatleva ja nägusa kroonprae. Viimane kujutab endast lamba välisfileed koos lühikeste ribikontidega, mis on keeratud rõngakujuliselt kokku. Lamba kondiga karbonaad on välisfilee koos seljaharjaga (st ilma ribikondi osata). Lihale võib peale jätta Rasvakihi. Kuigi rasva maitse pole eriti hea, on plussiks see, et nii tuleb roog eriti mahlakas ning lambale omase tugeva Aroomiga. Enne serveerimist saab rasvase osa pealt ära koorida. Lamba karbonaadi võib grillida ja praadida. See sobib hästi ka üleküpsetatuna, st eelnevalt praetuna ja seejärel juustukattega ahjus küpsetatuna. Lamba ribi paikneb küljetükis ja kujutab endast ribikonte koos ribidevahelise lihaga, mis on läbikasvanud ja mahlane. Üldjuhul jäetakse natuke liha ka
kitiin 5. Lipiidid, nende jaotus, omadused ja tähtsus. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mitte lahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Talveuneks valmistuvad loomad koguvad naha alla korraliku rasvakihi, mis kevadeks peaaegu kaob. Veelise eluviisiga imetajatel pole rasvakiht vaid energiaallikaks, see aitab neil ka vältida keha liigset jahtumist ja annab neile voolujoonelise kehakuju. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (näiteks fosfolipiidid). Steroidid on ülejäänu lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid (näiteks suguhormoonid ja
• Emasloomi tuhat Alla selle on ohustatud tõug f. Selektsioon g. Biotehnoloogia tõuaretuses Suguselekteeritud sperma Embrüote siirdamine (ET) Kloonimine Transgeensed organismid ehk GMO (transgeen; eesmärgid) 8. Suguluskoefitsenti arvutamine 9. Inbriidingu koefitsienti arvutamine 10. Kvantitatiivse geneetika põhiprintsiibid a. (kvantitatiivsed) tunnused a. Kvantitatiivsed tunnused Mõõdetavad: Piimatoodang Rasvakihi paksus Kaalu tõus Söödakulu Loendatavad: Latri suurus Laktatsiooni pikkus Munade arv Haigestunud päevade arv aastas b. Fenotüübi avaldumise komponendid o Genotüüp o Keskkond o Epigeneetilised faktorid c. Fenotüüpide jaotus populatsioonis Fenotüübiline muutlikkus – jälgitavad või muudetavad erinevused loomade vahel mõne kindla tunnuse osas. See on algmaterjal loomade aretajale.
ja nisujahu omavahel ning lisada kastmele. Lasta keema ja maitsestada. 4. Lihalõigud tõsta tagasi kastmesse ja keeta korraks läbi. Liharull Veise sisefilee, pekk, sool, pipar Valmistamine: 1. Sisefilee lõigata peeneteks viiludeks, vasardada ja maitsestada soola ja pipraga. Keerata rulli ja panna ahju küpsema 20-25 minutit. Antrekoot Steek 2 cm (veise seljatükist ribikondi vahelt) Valmistamine: 1. Lõigult eemaldada peaaegu kogu äärtes olev rasv (paksu rasvakihi eemaldab tavaliselt lihunik). Alles jäänud rasvaviirgu teha täkked, et lihalõik kuumutamisel servadest kokku ei tõmbuks. 2. Kloppida kergelt, maitsestada soola ja pipraga. Soola on soovitatav lisada alles pärast valmistamist, sest sool võtab koos vedelikuga maitse välja. 3. Praadida pannil suure kuumusega õlis (10...15 minutit) või grillitakse (2...3 minutit) Biifsteek Pehme veise lihafilee, sool, pipar, rasvainet, sibul, mädarõigas, muna Valmistamine: 1
sültvorstidele naatriumnitritit. Sültvorstide kvaliteedihäireks loetakse lima või hallitust pealispinnal, pehmenenud täidist, esineb hallikasrohelisi plekke ning on ebameeldiva hapu või roiskunud liha lõhnaga. 6. Sült valmistatakse seapea- või loomapealihast, jalgade lihast, mullikalihast ja liimainet sisaldavatest subproduktidest. Lisatakse sibulat, porgandit, sellerit, peterselli, soola, vürtse jm. Hangunud süldi pinnal ei tohi rasvakihi paksus olla üle 2 mm. Konsistents peab olema tihe. Muljumisel ei tohi sült lõheneda ega jätta jälgi. Lõhn ja maitse peavad olema süldile omased. 7. Pasteedid valmistatakse nii lihast kui ka subproduktidest, mis keedetakse, peenestatakse, pannakse vormi ja küpsetatakse. Pasteedid peavad olema puhta pinnaga. Konsistents tihe, pastataolise massi sarnane, halli värvusega, meeldiva maitse ja vürtsise lõhnaga. 8
Mõned loomad saavadki parasiitide tõttu otsa, sest nad ei leia öö jooksul nii palju toitu nagu parasiidid päeval ära tarvitavad. Siilile ei tohiks anda lehmapiima, sest erinevate allikate kohaselt teeb see looma haigeks. Piisab täiesti veest, sest tegelikult tulevad siilid lihtsalt jooma, mitte ei tõmba neid eriliselt just piim. Taliuinak Taliuinaku veedavad siilid sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid nad ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Taliuinak vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Taliuinak kestab ümmarguselt pool aastat, sel ajal jääb kehakaalgi poole väiksemaks. Hea, kui siil läheks talvituma kehamassiga seitsesada grammi. Peidikuid tagavaradega siil endale ei soeta. Kõik mis oktoobrist varakevadeni vältavaka talveuneks vaja, kogutakse naha alla. Talvituva siili kehatemperatuur langeb +4 kuni +6 kraadini, seda on siis suvisega võrreldes isegi 35 kraadi vähem
Nahk moodustub kolmest kihist, millel kõigil on erinev ehitus ja ülesanne: 1. EPIDERMIS e. marrasknahk ülemine miht, kaitseb allpool olevaid kudesid; 2. DERMIS e. pärisnahk asuvad nahanärvid ja veresooned, mis osalevad termoregulatsioonis; 3. NAHAALUNE RASVKUDE Halb või puudulik hügieen muudab naha vastuvõtlikuks põletikele. Uriin ja väljaheited ärritavad nahka, soodustavad lamatiste teket. Liigne pesemine aga hävitab nahka kaitsva rasvakihi. Nahk kulub kergelt, eriti kui jääb niiskeks. 6 Beebi nahk on õrn ja vastuvõtlik igale väiksemalegi ärritusele, lapse kasvades vastuvõtlikkus paraneb. Vananedes hakkab nahk õhenema, väheneb nahaalune rasvkude, nõrgeneb hormonaalne tegevus nahk kuivab ja kortsub. Vananemisel ka higi- ja rasunäärmete tegevus väheneb ja naha võime taluda külma ja kuuma nõrgeneb.
türeotropiin. Tema endokriinseteks märklaudadeks on kilpnääre ja kilpnäärme hormoonid. Mitteendokriinseteks märklaudadeks on mitmed koed. 39.Mille poolest erineb tagasagara ehitus ja talitlus teistest endokriinnäärmetest? Hüpofüüsi tagasagar on arenenud vaheaju väljasopististest. Selles on vaheaju tuumadest tulevaid närvikiude ja tugirakke. Tagasagar on vaid hormoonidedepoo. Teised endokriinäärmed, näiteks neerupealised, asetsevad paksu rasvakihi sees neeru peal. Hormoonid, mida toodab, reguleerivad peamiselt süsivesikuainevahetust, naatriumi ja kaaliumiaine vahetust. 40.Millised on kasvuhormooni toimed ja mis on tema taset tõstvad/langetavad tegurid? Kasvuhormoon soodustab toruluude kasvu, suurendab lihasmassi, tõstab glükoosi taset. Tõstvad tegurid on liikumine, nälg ja uni. Langetavad tegurid on ravumine ja kõrge veresuhkru tase. 41.Milline on neerupealiste ehitus ja asetus?
· Taimestik peamised taimed on samblad, samblikud ja puhmastaimed. Lõuna pool on taimkate tihedam kui põhja pool. Niiskemates kohtades kasvavad samblad, kuivemates samblikud. Tundras on palju soid. · Loomastik vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel loomadel on suur ja kompaktne keha, paks karvkate, mis talvel on hele, suvel tume. Suvel koguvad naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad toituvad suvel tundras, talvel metsavööndis. Põhilised loomad: põhjapõder, lemming, hülged. JÄÄVÖÖND · Kliimavööde arktiline, antarktiline kliimavööde · Kliima suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima. Kaks aastaaega: polaarpäev ja polaaröö · Piirkonnad Antarktika (lõunapoolkeral), Põhja-Ameerika, Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared · Mullastik muldkate puudub
Rakke on koes suhteliselt vähe ühendavad lihaseid luudega Rakud paiknevad hajusalt Kohev ja tihe sidekude ning veri seovad omavahel teisi kudesid Toitefunktsioon (veri) 1) Rasvkude …sidekoe eriliik, mille rakud on võimelised endasse koguma rasva ja teisi varuaineid. Moodustab nahaaluse rasvakihi, vähendades organismi soojuskadusid. Rasvkude talletab organismi varuained. Rasvkude on ka kaitseks siseelunditele, pehmendab lööke. Siia talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Naistel keskmiselt 20-25% rasva, noorel mehel 15%. Luu- ja kõhrkude …omab tugi- ja kaitsefunktsiooni. Eristatakse elastset kõhrkude ja kõva luukude. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud
õhuke, <1 mm paksune rasvakiht 2 (Kerge) Rinnaõõnes on lihased ribide vahel selgesti nähtavad, rümba välispinnal sabapiirkonnas, rümba külgedel ja seljapiirkonnas on rasvaladestuse kiht kuni mõne millimeetri paksune 3 (Keskmine) Rinnaõõnes on lihased ribide vahel veel nähtavad, rümba välispinnal sabapiirkonnas, rümba tagaosal ja abapiirkonnas on näha rasvaladestused, külgedel ja seljapiirkonnas on rasvakihi paksus 11,5 cm 4 (Kõrge) Rümba reiepiirkond on peaaegu täielikult kaetud rasvkoega, nii et rasvanöörid pole enam selgelt eristatavad, rinnaõõnes võivad lihased ribide vahel olla rasvaga kaetud; rümba välispinnal, saba- ja ristluupiirkonnas, külgedel ja seljaosal on rasvaladestuse paksus üle 2 cm, abapiirkond on täielikult paksu rasvakihiga kaetud 5 (Väga kõrge) Tagaosa on peaaegu täiesti rasvakihiga kaetud, nii et rasvaladestus ei ole enam selgesti nähtav,
y selgitab selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust hingamisel; y võrdleb loomorganismide hingamist kopsude, naha ja lõpuste abil eri keskkondades (õhk, vesi, muld); y toob näiteid loomadest, kellel talitlevad hingamiselunditena kopsud, lõpused, nahk ja õhu- kotid; y analüüsib selgroogsete loomade südame ja vereringe eripära seost püsi- ja kõigusoojasu- sega; y toob näiteid püsi- ja kõigusoojastest loomadest; y hindab kehakatete, lihaste ja nahaaluse rasvakihi olulisust selgroogsete loomade termore- gulatsioonis; 5 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y võrdleb erinevate selgroogsete loomade kohastumusi temperatuuri säilitamiseks, alanda- miseks ja tõstmiseks; y hindab eri rühmadesse kuuluvate selgroogsete loomade elu võimalikkust Maa erinevates piirkondades sõltuvalt nende termoregulatsiooni mehhanismidest;
kvaliteediga musta värvi tulekivist,mida eestis ei leidu, valmistatud esemed. Sellise tulekivi leiukohas asuvad Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Kunda kultuuri kalmistust saadud luude analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele rassile. *Tegevusalad- tähtsal kohal oli jaht metsloomadele (põdrad, koprad, veised, karud, metssead). Käidi ka kala. *Tööriistad- tööriistade valmistamisel kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Kõõvitsaid kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks jm. Tollased kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt. Väiksemaid kirveid, mida nimatati talbadeks, varretati sarvest kivipeade abil. Luudest ja sarvedest valmistati mitmesuguseid töö-ja terbeesemeid. (toruluudest valmistati jäätuurad, mille abil raiuti talvel jää sisse auk. *Arheoloogiline kultuur- vanade asulate etniline ühtekuuluvus. 4. Kammkeraamika kultuur 4. a.tuh. algus e.Kr., venekirveste kultuur 3.a
Süstimine lihasesse Lihasesse süstitud ravimilahused imenduvad aeglasemalt kui nahaalusest sidekoest. Seetõttu on lihasesse süstitud ravimite toimeaeg pikem. Lihasesse 17 süstimine on vähem valus kui süstimine naha alla. Süste tehakse tavaliselt paksu lihaste kihiga piirkonda, nagu abapiirkonda ja kaela. Vanematele sigadele lihastesse harilikult ei süstita, sest paksu nahaaluse rasvakihi tõttu võib süstitud lahus kergesti sattuda pekisse, kust ta aga ei imendu ega avalda toimet. Süstimine veeni toimub sigadel tavaliselt kõrvalesta välisküljel paiknevatesse veenidesse. Süstimisel sea kõrvaveeni tõmmatakse kõrva-juure ümber nöör või kummivoolik, mille tagajärjel veenid kõrvalestas täituvad. Algul süstekoht desinfitseeritakse, nõel viiakse läbi naha mõnesse suuremasse veeni ja hoitakse kinni koos kõrvalestaga. Kaltsium-kloriidi, kloraathüdraadi jt
Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. o Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust. o Kivimitest kasutati kõige rohkem tulekivi, kuna seda leidus eestis vähe siis kasutati kvartsitükke. o Kõõvits- terava servaga, pikerguse või ümara kujuga tööriist, mida kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu ja puitesemete pinna tasandamiseks jne. o Uurits- esileulatuva tugeva nukiga abil töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. o Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati kristallseid kivimeid, mida töödeldi lihvimise teel. o Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosast. o Tablad- väiksemad kivikirved mis varretati vahel isegi eriliste sarvesdest kirvepeade abil
nakkuskaitserakud ja rõhuretseptorid. Pärisnahk (dermis, corium) Pärisnahas paiknevad naha juurde kuuluvad moodustised (sensorid, kapillaarid, näärmed, karvajuured jne). Eristatakse paljude verekapillaaridega näsakihti ja võrkkihti. Kollageenid ja elastsed kiud tagavad naha elastsuse. Alusnahk (subcutis) See koosneb lõdvast sidekoest ja rasvast ning kujutab endast liikuvat ühendust sügavamate struktuuridega. Rasvakihi ülesandeks on keha soojusisolatsioon. 578 Naha juurde kuuluvad moodustised Siia kuuluvad karvad, higi- ja rasunäärmed ning erinevad temperatuuri-, puudutus- ja valusensorid. Tugev sidekoest kile (fastsia) moodustab piirkihi sügavamate struktuuridega, nagu lihased, kõõlused, veresoone-, närvikimbud ja luud. Ülesanne Terve nahk kaitseb inimest keskkonna kahjulike mõjude eest. Ta suudab mehaanilistele,
annaabi.ee 
