Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel
Tervislikud eluviisid. Austatud õpetajad ja klassikaaslased. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Tervislik eluviis ei seisne kapsalehe närimises, vaid selliselt elamises, et tervis oleks korras nii praegu tsitaatides tulevikus. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Tervisespordi parimad pooled: - Vähendab seljavalu - Aeglustab vananemisprotsessi - Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid
Tervislikud eluviisid ** Lugupeetud kuulajad! Kindlasti olete kuulnud, et tervist tuleb hoida ja kaitsta. Sellega ei tohiks mängida ja seda kahjustada. Usun, et ka teie vanemad on teile rääkinud, et ärge sööge palju magusat ja pange ikka sall kaela. See võib tunduda igava näägutusena, kuid tegelikult on see õige. Regulaarselt tuleks teha ka sporti, et hoida ennast piisavalt aktiivsena ja heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima. Suitsetamine ja selle kahjulikud mõjud inimesele Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Suitsetamine kahjustab ...
Lugupeetud kuulajad! Tervislik eluviis thendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Niteks ei tasu sa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja vimlemine. Inimesed liiguvad vga vhe. Spordi asemel vib ka jalutada. igesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu iges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. kski rhm ei ole teisest thtsam, kuigi pramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega vrreldes rohkem tarbima. Kige kasulikumad on kodus kasvatatud puu-ja juurviljad
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on hea tervise aluseks. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Inimesele kasulik on tervisesport. Tervisespordi parimad pooled: vähendab seljavalu,
vajavad toiduained. Toiduaineid võib keeta erinevate võtetega: 1.Rohkes vedelikus 2.Väheses vedelikus 3.Veeaurus 4.Omas mahlas 5.Vesivannil 6.Rõhu all 7.Kupatades 8.Blanšeerides Toiduainete praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurustub vesi toiduaine pinnalt, pind kuivab ja tekib pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid näiteks 80% rasvasisaldusega margariinid, toiduõlid , sea- ja taimerasv. 1.Väheses rasvas 2.Rohkes rasvas 3.Friteerides 4.Rasvaineta röstides 5.Grillides 6.Küpsetades http://iva.e- uni.ee/IVA/TTK/courses/971/gf/gf6/gf12/gf2/gf60 (16.09.2009) http://iva.e- uni.ee/IVA/TTK/courses/971/gf/gf6/gf12/gf2/gf61 (16.09.2009) http://iva.e- uni.ee/IVA/TTK/courses/971/gf/gf6/gf12/gf2/gf62 (16.09.2009) http://www
Tänapäeval on noored üldjuhul teadlikud, mis on tervislik eluviis, sest info on kõikjal kättesaadav. Hoolimata sellest on noori, kes seda teadmist oma elus ei rakenda. Tervisliku eluviisi alla kuuluvad õige toitumine, spordiga tegelemine, puhkus ja positiivsed suhted. Kindlasti peaks vältima suitsetamist, alkoholi ja narkootikumide tarbimist. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud tasakaalustatult, mitmekesiselt. Näiteks ei tasu süüa liiga palju magusat ja rasvaineid. Üldjuhul öeldakse, et süüa võib kõike, kuid tuleb jälgida koguseid. Noorte viga on see, et nad eelistavad kiirtoitu kuna see on maitsvam ja kergesti valmiv. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit, kuna see aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega
alimentaarsed, sisenõrenäärmete haigustest tingitud e. endokriinsed või ajuhaigustest ja traumadest tingitud e. tserebraalsed. Vahel on need vormid omavahel kombineerunult. Ligikaudu 50% esineb pärilikku ja konstitutsionaalset eelsoodumust. Kaasaaitavaks faktoriks on vähene liikumine. Mõnikord on põhjuseks kilpnäärme vaegtalitlus. Enamikel juhtudel on süüdi vale toitumine. (nn kiirtoidu tarbimine). Sööme iga päev rasvaineid e lipiide, mis on vajalikud organismi eri talitluste täitmiseks. Ülemäärased rasvained transporditakse rasvaladestistesse, st naha alla, kõhule, reitele, rindadesse. Tekivad padjandid. Puusadel ja reitel paiknevat apelsinikoort meenutavat rasvkude nim tselluliidiks. Viimane on täiesti tavaline rasvkude, kuid ladestub naistel teistmoodi kui meestel. See rasvaladestis kujutab endast energia varu, mida saaks kasutada naise raseduse ajal, näit kui rase kannatab alatoitluse all. Peab siiski
Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600...1800kg lakt.perioodil Pühvli piim Rohkesti tahkeid aineid, 2x rohkem rasvaineid- piim kreemjam ning tihedam Peroksiidi aktiivsus 2-4 korda kõrgem- säilib kauem 58% rohkem Ca ja 43% proteiini, Fe, P, vit A ; 43% vähem kolesterooli Ei sisalda palju karotiini- piim valgem Energiarikkam Rohkem inimesi vastuvõtlikud pühvlipiimale Toodetakse põhiliselt india piimatooteid, itaalias ka mozzarela juustu Piirangud tootmisel näitaja lehm pühvel vanus esmapoegimisel 24...30k 40...60k poegimisvahemi k 12...13k 15...18k
Sefiiri valmistatakse õunapüreest , suhkrust ja munavalgest (munavalgepulbrist) . Tarretamiseks lisatakse sefiirile pektiini . Segu vahustatakse, kuivatatakse ning veeretatakse tuhksuhkrus. Sortimendis on eri maitsega (vanilli, banaani) ja glasuuritud sefiirid. Sefiire saab liigitada värvuse ning ka maitse järgi . 8. Millest valmistatakse halvaad ? Meest ja õlirikastest seesami seemnetest . Juurde võib lisada siirupit , suhkrut , jahu , vahustatud karamellimassi , rasvaineid , munavalget , linnaseekstrakti ja peenestatud pähkleid . 9. Miks on nimetus kamasokolaad asendunud nimetusega kamatahvel ? Kamasokolaad on asendunud nimetusega kamatahvel , sest et teda tehakse taimerasva baasil ta ei sisalda kakaomassi ega ka kakaovõid . 10. Millised on valge sokolaadi koostisosad ? Kakaovõi , suhkur , piimapulber 11 . Mõru sokolaadi eripära . Mõru sokolaad sisaldab kakaosaadusi kuni 55% ning tal on mõrkjas maitse . 12
- valgud (12-20%) - leidub ka vett, min.aineid, vitamiine. Energiarikas toiduaine, mis tagatakse süsivesikute ja toidurasvade sisaldusega. Eriliselt ära märkida valgusisaldus, millega enamus maiustusi kiidelda ei saa Idamaise päritoluga maiustus, mille nimi tuleneb araabia keelest. Iidsed retseptid sisaldavad kahte kohustuslikku komponenti mett ja õlirikkaid seesami seemneid.Tänapäeval kasut. Ka siirupit, suhkrut, jahu, vahustatud karamellimassi, rasvaineid, munavalget, linnaseekstrakti, peenestatud pähkleid ja õlirikkaid seemneid. Tuntumad sordid: - seesami ehk tahhiini halvaa - päevalillehalvaa - maapähkli ehk arahhise halvaa - sarapuupähkli halvaa - India pähkli halvaa ehk nakra - Rosina, kakao, vanilli halvaa Valmistamine: 1. õlirikas tooraine puhastatakse, röstitakse ja peenestatakse ühtlaseks massiks 2. suhkrurikkast toormest keedetakse karamellmass, mis hiljem vahustatakse 3
Praadim ine Grillim Frittim ine ine Röstim ine Praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel tekib toiduaine pinnale pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid. Kohased on need rasvad, mis sisaldavad vähe vett: 80% rasvasisaldusega toiduõlid, margariinid, sea- ja taimerasv. Rasvaga praadimiseks kuumutatakse rasv 160–180 °C- 6 ni ja asetatakse sellesse praetav toiduaine. Toiduaineid praetakse kuni kuldkollase või helepruuni kooriku tekkimiseni. Toiduaineid võib praadida väheses rasvas või rohkes rasvas. Toiduaineid võib praadida ka ilma rasvata
laguneb rasv väga intensiivselt. Rohke rasvaga praadides aga osa rasvast laguneb. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuri tõustes üle 180 °C, samuti rasva pikaajalisel kuumutamisel. Rasva lagunemine on seda intensiivsem, mida rohkem sisaldab see vabu rasvhappeid. Vabu rasvhappeid sisaldavad enam rafineerimata toidurasvad, mistõttu need on praadimiseks sobimatud. Seega tuleks praadimiseks kasutada selleks sobivaid rasvaineid või nende segusid, praadida õigel temperatuuril ning mitte kasutada sama rasva mitu korda.
· Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. · Inimorganism omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest. Rasvad · Kalad sisaldavad vähem rasvu kui koduloomad. · Kalarasv sisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad inimorganismis kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt imenduva rasva teket nagu koduloomade rasv. · Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, aidates vältida ateroskleroosi e. veresoonte lupjumise teket. · Kala sisaldab hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parim rasvhape. · Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, kuna tänapäeva inimeste toit ei sisalda eriti palju oomega-3 rasvhappeid.
Prokarüootsed on ainult bakterid, eukarüootsed on teised elusorganismid. 4.Elusa raku tundemärgid: paljunemine, ärrituvus, ainevahetus, liikumisvõime 5. Rakkude koostis: vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, nukleiinhapped 6.Raku põhitalitlused: 1)kanda DNA'd tütarrakkudele 2)Rakk säilitab oma keemilise koostise 3)Rakk lõhustab toitaineid, mis salvestatakse ATP kujul 4)Rakk sünteesib valke, süsivesikuid, rasvaineid 7. Rakumembraan koosneb neljast kihist: seesmine ja välimine kiht koosnevad valgumolekulidest, kaks keskmist kihti lipiidmolekulidest. 8.Infovahetus rakkude vahel: toimub rakumembraani vahendusel, ainete aktiivne(ainete transport madalama konts. lahusest kõrgema kontsentratsiooiga lahusesse, vajab ATP'd) ja passiivne transport(diffusioon ja osmoos, ei vaja ATP-d) läbi rakumembraani 9. Endotsütoos: osakeste transportimine raku sisse
Kehakaalu vähendamiseks alustame atleetvõimlemistreeningutega ja hoiame kalorite summa 2500kcal'il. Kiiremaks allavõtmiseks võib alandada kaloreid veelgi, kuni 2000kcal- 1600kcal'ini. Alla selle normi langenud energiahulk ei võimalda meil enam normaalselt treenida. Iga sportane peaks pidama päevikut kuhu ta kirjutab üles kõik, mida ta sööb. Siis on kalorite hulk teada ja on kergem teha vajalikke muudatusi. - Kui Te ei tea mida te sööte, siis Te ei tea mis teist saab - Ilma rasvaineid tarbimata ei saaks inimene elada, kuid rasvad tuleb panna organismile energiat tootma. See oleks nagu mootoriõli. Taimsete ja loomsete rasvade vaegtarbimisel võib tekkida tervisehäireid: väsimust, närvilisust, nägemishäireid, sooltehaigus. Organism hakkab tõrkuma - Vitamiinid meie organismile energiat ei anna!kuid nende puudumisel lakkab aainevahetus, mis võimaldab rasvadest ja suhkrust saadavat energiat rakendada
eesmärgil, enne nüüdset. Kuna varem tehti lihaks peamiselt vanu loomi, ei ole imestada, et pühvli liha peeti nõrga kvaliteediga lihaks. See aga ei pea paika noorloomade liha kohta. Loomad, kelle pidamis- ja söötmistingimused on head, omavad pehmet ning hästi vastuvõetavat liha. Pühvlite lihakeha on rohkem musklilisem ning nende luu- ning rasvasuhe on madalam võrreldes laialdaselt levinud koduveisega. Kuna pühvli liha sisaldab vähem küllastunud rasvaineid, peetakse seda heaks dieedi osaks. Kuna inimarvukus suureneb, on ka suurem nõudlus liha järele. Tänu sellele on hakatud kasutama ka rohkem pühvliliha. Kuna pühvlilihal on head omadused, ei tohiks seda võtta kui nn lihapalli liha, vaid tuleks liigitada kõrgema kvaliteediga lihade hulka, eriti noorloomade lihasaadused. Lisaks on pühvlilihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Page 4
häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on värsked (säilivad tavaliselt 1 nädal), soolalahus, kaaliumpermakonaat *sideme mahavõtmisel niisuta enne *suurema lõikehaava puhul (eriti kui haav asub rindkerel) kutsuda kiirabi *näohaav vajab õmblemist kui on üle 1 cm, kehal kui üle 3 cm pikk *suure verejooksu puhul, mis ei jää hoides pidama tuleb peale panna rõhkside - riide või sidemerull asetada otseselt haavale, siduda kinni
Kõiki asju, mida tahetakse kasvatada, võiks lõigata noorkuu ajal (k.a juukseid). Poolkuu (esimene veerand) sellel ajal on parim teha kõike seda, mis on kasulik kehale: iluravikuurid, vitamiinikreemid, massazid; sest poolkuu esimese veerandi ajal tugevneb ravimite mõju. Paraku suureneb aga ka toksiliste ainete mõju ja inimesed on vastuvõtlikumad putukahammustustele ja toidumürgitustele. Sellel perioodil kogub organism ka kõige rohkem rasvaineid. Kasvav kuu soodustab kõige uue alustamist. Armastuses on kasvav kuu lootuste aeg, igapäevaelus uute projektide ja edukate mõtete aeg. Me muutume tugevamaks, samas on oht muutuda konfliktsemaks. Kergesti ärrituvad inimesed kaotavad oma tasakaalukuse. Kuu: Maa kõige lähem kosmosenaaber on Kuu. Ta tiirleb ümber Maa. Meile paistab ta öösel ja ta näitab meile vaid ühte poolt. Tal ei ole mitte mingisugust atmosfääri, mis hoiaks pidevalt püsivat temperatuuri nagu Maal on
tõenäosust. Kartulikrõpsude puhul tuleb aga arvestada sellega, et lisaks kantserogeensetele akrüülamiididele sisaldavad nad ka säilitusaineid, maitsetugevdajaid ning oksüdeerunud rasvu. Tekkinud kombinatsioon muudab kartulikrõpsud praktiliselt kõige ebatervislikumaks toiduks, mida poest on võimalik osta. Normaalses koguses tarbitud värske õli ja rasv on meile kasulik ja eluks vajalik. Kui aga rasvainet või ükskõik millist rasvaineid sisaldavad toodet kõvasti kuumutada või jätta see päikese kätte, hakkab ta oksüdeeruma ehk hapnikuga reageerima. Ulatusliku oksüdeerumise tulemusena muutub rasvaine inimesele mürgiseks ja kantserogeenseks. Seetõttu ei tohi sama rasva ega õli toiduvalmistamisel kasutada mitu korda. Osaliselt aitavad hüdrogeenitud rasvadest pärinevate vabade radikaalide vastu võidelda vitamiinid. Eelkõige on vajalikud E-
Magevee kalades on valke 18- 12%, merekalades 17- 18% on ka liike kellel on valke 25%. Kala valgu koostis on inimesele väga soodne, kerge omestada. Kalas sisalduvad valgud on täisväärtuslikumad ja inimese organism omastab neid 2-3 korda paremini kui veiseliha valke. Piisava kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi lämmastikühendeid. 3.3 Rasvad Kalarasv lisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt imenduvat rasva teket. Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, vältides veresoonte lupjumise teket. 3.4 Mikrotoitained Rasvastes kalades t on esindatud A, D, E vitamiin. Vesilahustuvatest vitamiinidest on kalas esindatud B-rühma vitamiinid, kalas on need koondund just lihasse. Meres leiduvates kalades on rohkem mineraale, kui magevee kalades.
ergutab mõttetegevust, tõstab kõrge tihedusega lipiidide e. nn hea kolesterooli taset , alandab vähki haigestumise riski 6 Tervislikud eluviisid noore elus Mis on üldse ,,tervislik eluviis" ? Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie
söövad. Kolmandas peatükis on kirjutatud rämpstoidu kahjulikkusest ja selle mõjust tervisele. Neljandas informeerin lugejaid vitamiinide vajalikkusest, millistes toiduainetes, mis vitamiinid on. Viimastest peatükkides räägin täpsemalt uuritavast objektist ja analüüsin oma uurimust. 3 1. TERVISLIKUD ELUVIISID Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Tervislik oleks toituda, sellistest toiduainetest, mis tagavad organismile vajaliku energia ja kõik toitained oleks õiges omavahelises vahekorras.(4) Kindlasti tuleb kasuks sportimine ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Sport hoiab ka keha ja vaimu kauem noorena. (1) 15- 16 aastaste õpilaste teadlikkus tervislikust toitumisest on suhteliselt kõrge, kuid kahjuks minu küsitletutest toitub ainult 5% tervislikult
Desinfitseerimislahus kanda töödeldavale pinnale ja lasta toimida, seejärel loputada leige veega. Instrumentaariumidesinektsioonil asetada eelnevalt pestud instrumendid leigesse kuni +35°C töölahusesse ja lasta toimida üks tund. Seejärel loputada. Basseinivee kloreerimisel kasutada kontsentratsiooni 1 tablett 800 liitri vee kohta. Oleoon Rasva- ja õlieemaldusvahend Eemaldab efektiivselt loomseid, taimseid ja sünteetilisi õlisid ning rasvaineid. Seob õli- ja rasvajäägid ning ei lase neil ka loputusvees välja sadestuda. Kasutamine: Töölahus valmistatakse sooja vette, kontsentrandi kulu 40-50ml/10 liitri vee kohta. Kanda töölahus pestavale pinnale, lasta toimida üks kuni kaks minutit. Eemaldada lahustund rasv/õli harja või survepesuriga. Loputada leige veega. Töölahuse pH 7,5. Dumbwaiter Desinfitseeriv leeliseline puhastusvahend toiduainetööstusele plastis ja metallist
kahjurite tõttu, samuti nende aretuslikest või kasvatamisest tingitud omaduste tõttu, mis mõjutavad edasist kartuli tarbimist. Soasepa SK tarnib vajadusel Eestisse ka toidukartulit. Põldhernes Pisum sativum Hernes on üks tähtsamaid liblikõieliste sugukonna esindajaid. Kasutatakse nii inim kui loomatoiduna, sisaldades keskmisena: · mineraalaineid 2,5 ....3,5% · valku 22...34% · rasvaineid 0,7...1,5% · tärklist 20...48% · tselluloosi 5,2...7,7% Nagu kõik liblikõielised kultuurid, on ka hernes mullaviljakuse tõstja, sest tema juuremügarad seovad õhulämmastikku. Herne tavasortidel on 2...3 paari lehekestega liitlehed, mille ladvas on vähesed köitraod ja alusel ümbritsevad taime vart kaks suurt abilehte. Poollehetutel sortidel on lehekesed muutunud tugevateks köitraagudeks, säilinud on abilehed. Lehetutel sortidel need puuduvad.
TSIRGULIINA KESKKOOL 11. klass Merlika Hüdsi PÄHKLID Referaat 2014 Sissejuhatus Pähklid on head vahepalad, sest on kasulikud, täidavad kõhtu, annavad energiat ning nii vajalikke ja kasulikke rasvaineid. Lisaks on neid kerge taskusse pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema riknemise, mahutavuse või muljumise pärast. Pähklite tervislikud omadused teevad neist väga olulise toiduaine, mida kinnitavad ka paljud uuringud. Sisaldades kiudaineid ja kasulikke rasvu, muutuvad nad täiuslikuks südameravimiks, sest vähendavad kahjuliku LDL-kolesterooli hulka kehas. Mõned pähklid on ka väga valgurikkad, ületades selles isegi traditsioonilisi valgupomme linnuliha, kala ja loomaliha
ja ebakohtade peitmine; nõnda muutuvad ka kõige tavalisemad näojooned kauniteks ja loomulikult värsketeks. · Poelettidel on müügil paljude erinevate kosmeetikasarjade puuderkreemid ning nende koostis varieerub päris suuresti, seega on soovitatav nendega enne põhjalikult tutvuda. · Jumestuskreemid jagunevad õhemateks, mis annavad nahale loomuliku jume, ning katvamateks, mis peidavad ka nahavigu. · Tavaline jumestuskreem koosneb rasvaineid ja niisutavaid komponente sisaldavast emulsioonist ja puudrist ning värvipigmentidest koosnevast värvipastast - tulemus sõltubki sellest, kumba on rohkem. · Mida rohkem puudrilist ainet, seda tihedam ja katvam on kreem. · Modernsed kauapüsivad ja veekindlad jumestuskreemid võivad näol muutumatult püsida kuni 12 tundi ja päeva jooksul kohendamist peaaegu ei vajagi. Peitepulgad ja -kreemid: · Rasune nahk nõuab antiseptilist peitepulka.
Et seep annaks peene kreemika vahu, poleks liiga rabe ja ei liguneks, lisatakse fosfaate. Karedas vees muutub seep "lubjaseebiks", mida võib näha pesukausis valge settena. Fosfaadid ei suuda seda täielikult takistada. Lubjaseep settib nahale ja võib tekitada ärritust. Oma rasva kõrvaldava mõju tõttu puudutab seep naha hapnikukaitseümbrist, lahustab pealmise nahakihi niiskust siduvaid aineid ja rasvu. Selle puuduse kõrvaldamiseks lisatakse rasvaineid. Seetõttu peseb seep nahka säästlikumalt, vahutab aga vähem ja kaotab puhastamisjõudu. Looduslikest rasvadest toodetud seepidel on oluline pH-tase. Lõhnaseebis sisalduvad ained takistavad bakterite kasvu, kõrvaldavad higi ja lõhnastavad ihu. Transparentseep sisaldab lisaainetena glütseriini, suhkrulahuseid ja alkohole kristalliseerumise takistamiseks. Beebiseep (laste seep) on mahe ja nahka säästvam, sest talle lisatakse nahka hooldavaid lisandeid nagu
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks
Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt osaleb hüübimises 7. Plasma Vesi, milles on lahustunud soolad ja paiknevad valgud 8. Osmootne rõhk Liigutab sooli 9. Onkootne rõhk Liigutab valke 10. Plasma valgud 1) Albumiin Seob veres rasvaineid 2) Globuliinid Kaitsekeha 3) Hemoglobiin Hüübimine, mis peab olema raku sees! 11. Verevalkude funktsioonid 1) Toitumisfunktsioon - globuliinid, fibriogeenid 2) Transpordifunktsioon albumiinid, globuliinid 3) Kandjafunktsioon albumiinid, globuliinid FÜSIOLOOGIA: Süda 1. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. mitraalklapp 2. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp 3
6) Elusa raku tundemärgid paljunemine, ärrituvus(reageerimine ärritustele), ainevahetus, liikumisvõime 7) Rakkude talitlused - Rakk siirdab geneetilist informatsiooni tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu. Rakk juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi abil. Rakk säilitab pidevalt oma keemilist koostist. Rakk lõhustab toitaineid ja salvestab nendest vabanevat energiat ATP vormis. Rakk sünteesib erinevaid valke, rasvaineid, süsivesikuid ja nende ühendeid. 8) Rakkudevaheline infovahetus - Elektriliste impulsside kaudu mööda rakumembraane (inimesel sile- ja südamelihase rakkude vahel). Keemiline infovahetus nn signaalainete kaudu(närvirakud, näärmerakud). 9) Erinevused rakkude kasvus, jagunemises, elueas - Lühikese elueaga rakud (vererakud, seemnerakud). Pika elueaga rakud (maksarakud). Jagunemisvõime kaotanud rakud (närvirakud).
See on kartulite lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine (nn "kuumehmatamine") keeva vee või auruga ning järgnev külma vee all kastmine keemisprotsessi kiireks peatamiseks. Nii saadakse poolfabrikaat edasiseks töötlemiseks. Praadimine: Kartulite praadimine on kartulite kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurustub vesi kartuli pinnalt, pind kuivab ja tekib pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid näiteks 80% rasvasisaldusega margariinid, toiduõlid , sea- ja taimerasv. Praadimisel kasutatavad võtted: 1. Väheses rasvas 2. Rohkes rasvas 3. Friteerides 4. Rasvaineta röstides 5. Grillides 6. Küpsetades ( Retseptiveeb Toidutare. Toiduainete külmtöötlemine 2013). 2. Kartuli koostis ja selle väärtus Kartuli kui toiduaine bioloogilise väärtuse loovad madal suhkrusisaldus, keskmine tärklisesisaldus ja mitmed vitamiinid
Nende tervislikku seisundit ja toitumusharjumusi uuriti 1985. aastal ning järeluuringud tehti 1990. ja 1995. aastal. Kakaod ja kakaotooteid regulaarselt tarbivatel meestel oli oluliselt madalam vererõhk kui kakaod mittetarbivatel. Suurema kakaotarbimisega meestel oli risk surra südameveresoonkonna haigustesse kaks korda madalam. Teadlased tunnistavad siiski, et puudus otsene seos madalama vererõhu ja südameveresoonkonna haigustesse suremise vahel. Kakao sisaldab mitmeid rasvaineid, mida on seostatud madalama vererõhuga, ning rikkalikult antioksüdante, mis kaitsevad kudesid keemiliselt aktiivsete vabade radikaalide poolt põhjustatud kahjustuste eest. Ka British Heart Foundation'i esindaja Cathy Ross'i sõnul on tõendeid, et nt shokolaadi söömine alandab vererõhku. Ent tema sõnul on selleks vajalik kogus 100 grammi tumedat shokolaadi päevas, mis aga toob endaga kaasa liigseid kaloreid ja rasvu. Samuti ei ole veel
· Praadimine Keetmisviisid Kupatamine · Rohkes magedes vees · Soolases,kibeda,hapu maitse vähendamiseks TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks Blaneerimine · Lõhiajaline töötlemine kuuma vee või veeauruga · Pehendamine · Värvi säilitamine PRAADIMINE · Ilma vee juuresolekuta · Toiduaine välispind kuivab,tekib pruun koorik · Rasvaga Vähese veesilsisaldusega rasvaineid,toiduõli · Rasvata Röstimine Grillimine Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas
Rohke rasvaga praadides aga osa rasvast laguneb. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuri tõustes üle 180C, samuti rasva pikaajalisel kuumutamisel. Rasva lagunemine on seda intensiivsem, mida rohkem sisaldab see vabu rasvhappeid. Vabu rasvhappeid sisaldavad enam rafineerimata toidurasvad, mistõttu need on praadimiseks sobimatud. Seega tuleks praadimiseks kasutada selleks sobivaid rasvaineid või nende segusid, praadida õigel temperatuuril nin mitte kasutada sama rasva mitu korda. Vitamiinide muutumine toiduainete töötlemisel A-vitamiin ja karotiin säiluvad kuumtöötlemisel hästi. A-vit ja karotiini püsivus ja omastatavus suurenevad koos rasvaga kuumutamisel. Nt rasvas kuumutatud porgandist omastab organism 100% karotiini, toorelt riivitud porgandist vaid 10-15%. B1-vit on püsiv kuumtöötlemisele hapus keskkonnas, kuid laguneb aluselises ja neutraalses keskkonnas (nt
2.8 Kaunviljad On kõige valgurikkamad köögiviljad, koostiselt täiesti võrreldavad liha ja kalaga. Hernes Eestis kõige enam kasutatav kaunvili, mida isegi lapsed söövad meelsasti. On liblikõieline, seega kasulik mullale, sest tema juurte külge kasvavad mugulad, mis sis lämmastiku. Herneid on mitmeid sorte, õied valged, toored seemned rohelised, valmides kollased. Kaunad tavaliselt 5-7 cm pikad, üks tera 0,2-0,3 g. Sisaldab 2,5-3,5% mineraalaineid, 22-34% valku, 0,7-1,5% rasvaineid, 20-48% tärklist, 5,2-7,7% tselluloosi, E ja B grupi vitamiine, joodi, letsitiini, sidrunhapet. On arvestatav joodi alliks. Töötlemisel säilib toiteväärtus hästi. Kasutada võimalik väga erinevateks roogadeks - supid, hautised, garneerimiseks, salatites, toorelt, keedetult, konserveeritult. Kuivatatud herneid keedetakse tavaliselt suppideks. Valmistatakse ka hernejahu, millest keedetakse putru ja lisatakse kotlettisesse ja taignatesse. 56
" Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. Sama väidavad ka M.Zilmer, U.Kokassaar ja T.Vihalemm, lisades et seetõttu võivad kala süüa ka podagrahaiged, kes muud liha süüa ei saa. Rasvad Rasvasisalduselt jäävad kalad (peale väheste erandite) koduloomadele alla. Kuid kalarasv sisaldab suhteliselt palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad inimorganismis kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt imenduva rasva teket nagu koduloomade rasv. Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, aidates vältida ateroskleroosi e. veresoonte lupjumise teket. Sama kinnitavad ka P.Hausman ja J.B.Hurley väites, et kala söömine vähendab riski vere klompide tekkeks, mille taga järjeks võib olla infarkt. Selline mõju on kala oomega-3-rasvadel. Ka A.Mesikepp ja M
Viimasest ettekujutuse saamiseks on läbi viidud erinevaid psühhoanalüütilisi katseid (pildiseletused, rollimängud, süvaintervjuud jt.). Saadud tulemused on küllaltki ootamatud. Näiteks on leitud, et tarbijad ei osta meelsasti pakendamata ploome, sest nende krimpsus välimus seostub väga vana inimese näoga; meeste puhul on sigari suitsetamine täiskasvanu variant lapsepõlves pöidla imemise harjumusest; naised eelistavad taimseid rasvaineid loomsetele, kuna viimased tekitavad nende alateadvuses süümepiina tapetud loomade pärast. 40. Selgitage lühidalt Herzbergi motivatsiooniteooria olemust? Frederic Herzberg arendas välja teooria, milles inimese käitumise kujundajateks olid kahesugused faktorid M-foktorid ehk motiveerivad faktorid ja H-faktorid ehk hügieenifaktorid. Kui viimaste olemasolu tagas rahulolematuse puudumise, siis esimestega sai rahulolu suurendada
on kogunenud just viljakestalustesse kihtidesse. Püülijahus ehk kõrgema sordi jahus eemaldatakse terast jahvatamisel nii idu kui kestad, alles jääb vaid teratuum, kus aga leidub kõige vähem vitamiine ja mineraale, samuti puuduvad selles kiudained. Kiudaineid leidub enim teraviljakestas, millest tehakse ka kliisid. Tera idu 39 sisaldab tervislikke rasvaineid, E - ja B-rühma vitamiine ning mineraalidest enim rauda ja magneesiumi. Kõige suurem osa terast ehk tuum (moodustab umbes 80% tera massist) sisaldab valkaineid ning süsivesikuid. Täisterajahusid saab valmistada kõigist teraviljadest, Eestis on enim levinud siiski nisu- ja rukki täisterajahud.Täisterajahu on üldiselt kõige jämedam jahu, kuid olenevalt veskist saab jahvatusaste ka erineda ning täisterajahu võib välja näha ka
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks
depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest. Ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30% ja keskmine ööpäevane vajadus on 80- 90 grammi ning inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest 95%. Et oleks tagatud rasvaslahustuvate vitamiinide imendum, peab toidus olema tagatud teatud kogus, sest neid vitamiine on toidus koos rasvadega ja nad imenduvad ka koos rasvadega. Rasvaineid tegelikult ei vajata, sest neid võib moodustada ka SV-st, kuid tähtsad on nn asendamatud lipiidid, sest neid organism ei sünteesi. Lipiidide seedimiseks ja imendumiseks vesikeskkonnas on vaja lisamehhanismi, milleks on emulgeerimine sapphapetega, nende sooladega ja 2 2 valkudega
väga palju sõltub alateadvuslikust id-i tasandist. Viimasest ettekujutuse saamiseks on läbi viidud erinevaid psühhoanalüütilisi katseid (pildiseletused, rollimängud, süvaintervjuud jt.). Saadud tulemused on küllaltki ootamatud. Näiteks on leitud, et tarbijad ei osta meelsasti pakendamata ploome, sest nende krimpsus välimus seostub väga vana inimese näoga; meeste puhul on sigari suitsetamine täiskasvanu variant lapsepõlves pöidla imemise harjumusest; naised eelistavad taimseid rasvaineid loomsetele, kuna viimased tekitavad nende alateadvuses süümepiina tapetud loomade pärast (Kotler, 1997: 184). Motivatsiooniuurijate uusimad tulemused on näidanud, et iga toode on suuteline tekitama tarbijates erinevate motiivide komplekse. Näiteks konjak on kellegi poolt eelistatav seetõttu, et ta väljendab sotsiaalset staatust, teistele tähendab sama jook lõdvestumise vahendit, kolmandad ihkavad sellest ammutada energiat ja lõbusat meelt.
kuigi selgelt, väga palju sõltub alateadvuslikust id-i tasandist. Viimasest ettekujutuse saamiseks on läbi viidud erinevaid psühhoanalüütilisi katseid (pildiseletused, rollimängud, süvaintervjuud jt.). Näiteks on leitud, et tarbijad ei osta meelsasti pakendamata ploome, sest nende krimpsus välimus seostub väga vana inimese näoga; meeste puhul on sigari suitsetamine täiskasvanu variant lapsepõlves pöidla imemise harjumusest; naised eelistavad taimseid rasvaineid loomsetele, kuna viimased tekitavad nende alateadvuses süümepiina tapetud loomade pärast. Motivatsiooniuurijate uusimad tulemused on näidanud, et iga toode on suuteline tekitama tarbijates erinevate motiivide komplekse. 19. Tähelepanu ja selle iseloomulikud jooned Tähelepanu Motiveeritud inimene on valmis tegutsema. Milliseks see kujuneb, sõltub keskkonnast tulevate ärritajate vastuvõtmisest
Keskmise füüsilise koormuse juures on inimese energiakulu 12500-14500 kJ ööpäevas. SOLAS-74 nõuab, et igas päästevahendis oleks toiduratsioon kalorsusega 10 tuhat kJ inimese kohta. Uurimused on näidanud, et omandades toitumisel 2000 kJ päevas kahe ja enama nädala jooksul säilitab inimene füüsilise ja vaimse töövõime küllaldasel tasemel. Seega on soovitav kogu olemasolev varu jagada portsudeks energiasisaldusega 2000 kJ. Seda on võimalik teha teades, et 1 g rasvaineid annab 38 kJ, 1 g valkaineid 17 kJ, 1 g süsivesikuid 17 . kJ. Koos sellega tuleb esmajärjekorras kasutada kõike, mida annab ümbritsev keskkond vesikasve, kala, molluskeid, linde ja loomi. Seejuures tuleb meeles pidada, et kala söömine nõuab suurendatud veekogust, mille varud on piiratud. Kuna söögita olla võib tunduvalt kauem kui veeta, tuleb kala söömist piirata. Tuleb hoiduda tundmatute kalade marja ja maksa ning kõigi mereloomade maksa söömisest
paari tuhande inimese ajukahjustuse, sest elanikud sõid saastunud mereande. Põllumajanduses kasutatavad tõrjeained põhjustavad aastas 3 miljonil inimesel tõsise mürgistuse. Neist 220 000 sureb. Eriti ohtlik on 2,3,7,8TCDD e. dioksiin. Tekib jäätmete hävitamisel (põletamisel) Võõrained - toidu valmistamisel ja säilitamisel moodustuvad või toidu hoidmisel toitu sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud suitsutamisest, praadimisest; plii nõudest jm). Rasvaineid ei soovitata kasutada praadimiseks korduvalt tekivad kantserogeensed ühendid. Looduslikud toksiinid - siia kuuluvad esmajoones hallitusseente produtseeritud mükotoksiinid (aflatoksiin jt.), samuti mõnedes taimedes olevad ühendid (flavonoidid, alkaloidid, furaanid) ja vetikate produtseeritud toksiinid. Geneetiliselt muundatud (GM) toiduained - Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes
keetmine väheses vedelikus, keetmine veeaurus, keetmine omas mahlas, keetmine vesivannil, keetmine rõhu all. 109 Praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedelikuta. Praadimisel aurustub vesi toiduaine pinnalt, seejärel pind kuivab ja tekib pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid. Eelistatumad on vähese veesisaldusega rasvad: toiduõlid, sea- ja taimerasv, või, praadimismargariinid. Rasvaga praadimisel kuumutatakse esialgu rasv 160º – 180º-ni. Seejärel asetatakse praetav toiduaine kuuma rasva sisse. Toiduaineid praetakse kuni sellele tekib kuldkollane või helepruun koorik. Praadimise kuldreeglid: praetavad tooted pannakse alati kuumale pannile rasvainesse; rasvainet võetakse 5-10% praetava toiduaine kogusest;
annaabi.ee 
