Kuidas tekkis kuu? (0)

Maidla Põhikool
Kuidas tekkis kuu?
Referaat
Autor: Agnes Adamsoo
9 klass
Juhendaja : Helene Urva
Loodusõpetuse õpetaja
Maidla 2011
Sisukord
Sissejuhatus 2
Kuidas tekkis kuu? 2
Kuu faasid 3
Kuu mõju 3
Kuu 4
Andmed kuu kohta 4
Kuuvarjutus 4
Astronoomid kuul 4
Huvitavaid fakte 5
Kokkuvõtte 5
Kasutatud kirjandus 5
Sissejuhatus
Valisin Kuu teema, kuna see tundus huvitav ja ma tahtsin teada kuidas Kuu tekkis.
Kuu tekkest rääkitakse igalpool ja erinevaid asju, tahtsin ka ise uurida selle kohta. Varem olin Kuu kohta teadmisi saanud internetust kui kirjuti ajalehes või “ elu24 ” või “publikus”. Sellistes kohtades kirjutati ainult , et millal seal keegi käis ja kes käis. Enamust teadmisi Kuust sain ikkagi koolist.
Minu töö eesmärk on uurida kuidas kuu tekkis ja leida selle kohta erinevaid huvitavaid fakte.
Kuidas tekkis kuu?
Kaksikplaneedihüpoteesi kohaselt moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemishüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise hüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba “valmis” Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Marsi-suurune kivimikera põrkas vastu Maad. Kuu moodustus Maast eraldunud materjalist, mis ühines kivimikerast pärit ainetega.
Kuu faasid

• Noorkuu ajal asetseb Kuu Maa ja Päikese vahel ning teda pole võimalik Maalt näha.
  
• Paari päeva pärast ilmub taevasse kitsas kuusirp , mille kaar on suunatud paremale.
  
• Täiskuul paistab Kuu ümmargusena.
  
• Pärast täiskuud hakkab Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele jääma üha pikem ajavahemik . Seda aega kutsutakse vanakuuks.
  
• Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant.
  

Kuu faasid:

• kuu loomine (kuud ei ole näha)
  
• noorkuu
  
• poolkuu (esimene veerand) Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid
  
• kasvav kuu
  
• täiskuu
  
• kahanev kuu
  
• poolkuu (viimane veerand)
  
• vanakuu.
  

Kuu mõju
Kuu mõju algab juba kolm päeva enne faasivahetust.
Üldine on kujutelm, et kasvav kuu edendab, õnnestab, tervistab ning pärast täiskuud kahanema hakkav kuu rikub, määndab, suretab.
Ärilisi tehinguid on soovitatav sõlmida noorkuu ajal, lõpetada aga viimases veerandis.
Kõiki asju, mida tahetakse kasvatada, võiks lõigata noorkuu ajal (k.a juukseid).
Poolkuu (esimene veerand) – sellel ajal on parim teha kõike seda, mis on kasulik kehale: iluravikuurid, vitamiinikreemid, massažid; sest poolkuu esimese veerandi ajal tugevneb ravimite mõju. Paraku suureneb aga ka toksiliste ainete mõju ja inimesed on vastuvõtlikumad putukahammustustele ja toidumürgitustele. Sellel perioodil kogub organism ka kõige rohkem rasvaineid.
Kasvav kuu soodustab kõige uue alustamist.
Armastuses on kasvav kuu lootuste aeg, igapäevaelus uute projektide ja edukate mõtete aeg. Me muutume tugevamaks, samas on oht muutuda konfliktsemaks. Kergesti ärrituvad inimesed kaotavad oma tasakaalukuse.
Kuu:
Maa kõige lähem kosmosenaaber on Kuu. Ta tiirleb ümber Maa. Meile paistab ta öösel ja ta näitab meile vaid ühte poolt. Tal ei ole mitte mingisugust atmosfääri, mis hoiaks pidevalt püsivat temperatuuri nagu Maal on. Kuul muutub temperatuur pidevalt. Kuul pole vett ja seega ei saa loomad seal elada ja taimed eksisteerida. Kuu pinda katavad tasandikud ja mäed, mida lõhestavad kraatrid, neid on rohkesti. Kuu ise ei tekita valgust. Nüüd tekib kindlasti küsimus, miks Maale on Kuu valge? See on seepärast, et Kuu peeegeldab Päikeselt tulnud valgust.
Andmeid Kuu kohta:
Kaugus Maast: 384 401 km
Kahe täiskuu vaheline periood :29 päeva12 tundi ja 43 minutit
Läbimõõt ekvaatoril : 3477,8 km
Heledus: 1/425 000 Päikese heledusest
Raskusjõud pinnal: 1/6 Maa raskusjõust
Kuuvarjutus:
Kuuvarjutus tekib täiskuu ajal, kui maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul, osalisi võib näha aga sageli.
Astronoomid kuul
Aastal 1994 avastasid astronoomid Kuul “igavese päikese tipu” – piirkonna, kus päike kunagi ei looju. Peary kraatri serval kõigub temp. vaid 20 kraadi võrra ning päike paistab seal terve ööpäeva. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temp. Muutuda päeva jooksul 250 kraadi.
Huvitavaid fakte

• Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km ning ta tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti kiirusega 1,03 km/s.
  
• Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, sest ta teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga , mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.
  
• Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi.
  
• Kuu läbimõõt on 3467 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust.
  
• Kuu on Maa massist 81 korda väiksem.
  
• Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal.
  
• Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku.
  
• Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks.
  
• Merede pind koosneb põhiliselt basaldist , mandritel domineerib anortosiit.
  
• Kuu koor on Maa koorest paksem. Selle all asub mantel, mis moodustab Kuust suurima osa.
  
• Kuul arvatakse olevat poolvedel tuum, mis koosneb rauast.
  
• Kuul ei ole magnetvälja.
  
• Vulkaanilist tegevust peetakse vähetõenäoliseks.
  

Kokkuvõte
Kuu tekkimise teema kohta polnud internetist raske infot otsida. Enamuse informatsiooni sain wikipeediast. Sain teada seda kuidas kuu tekkis ja millest see tekkis ning sain teada kaugel asub maa kuust jam is on kuu läbilõige.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu_faasid
http://www.anastasia.ee/cgi-bin/yabb2/YaBB.pl?num=1254811833
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu
5